[Maldur]

WAV, kõik ei ole kuld mis hiilgab... (aga sellest omal ajal).

[Traf]

[WAV]

[Noname]

Tuleb õige mängija osta, ise kuulan sansa clipiga flace ja apesid

Ihivike: http://www.audiodesign.ee/blog/arhiiv/1257

tuld.

[ufo56]

[NATAS999]

[ihvike]

[Noname]

[Maldur]

Huvitaval kombel on võrgutoite faasilisus küll mõõdetava muutusega, erinevused on vahel olnud 3-5db tundlike seadmete müras, mürad on mõistagi seadmeti erinevad ja sõltuvad ka teistest juurde ühendatud seadmetest.
Nii et ma ootaks kahtlustusega teiste kuupealt kukkumises...

[NATAS999]

polaarsust ei oska kommenteerida, aga "toitekabla niru" mida veel. toitekabla niru on siis halvemal juhul lööb korgid välja lihtsalt ja muud midagi.

kas mingeid mõõtmisi ka tehtud on üldse erinevate kaablitega? pean silmas siis ikka väljundsignaali, mitte kaabli pikkust meetrites ja keerdude arvu, kuigi viimased 2 parameetrit võiksid vähemalt samad olla, veel parem, kui keerdusi sees poleks.

[ihvike]

[ihvike]

[Maldur]

[ihvike]

[Maldur]

Seadmeks Marantzi vinüülikorrektor, oli ja on korratav, Ma pole väitnud et see näiteks esitava tsello helis midagi muudab, küll aga muutub müratase, eriti just võrgumüra regioonis. Toitejuhtme liigutamine siia-sinna olukorda ei muuda kummaski asendis. Mis juhtub ja miks ei oska nii seletada et kõik rahul oleksid, et ise rahul oleksin asendasin seadme toite akudega.
Kunagi mõõtsin ka mõne võimendiga seoses sarnast ilmingut, seega pole see konkreetse seadme iseärasus. Lihtsalt selline seade (korrektor) on oma olemuselt tundlikum kui enamik muid asju ja seda tegelikult igasugustele häiretele.

[ihvike]

See teema hakkas huvitama ja ei jää muud üle kui oma sõnu süüa. Kõige etem asi, mis ma kiiresti leida suutsin sellel teemal - http://jensen-transformers.com/an/an004.pdf
Näib et on olemas objektiivsed põhjused, miks pistiku pööramine võib mürataset muuta.

Proovisin oma võimendiga seda efekti mõõta (kõrvaklapiväljundist E-MU 0202 USBsse) ja õnnestuski. Tegin kaks korda RMAAga läbi:

Spoiler

Pildid on muidugi sarnased, aga vasakpoolsed on voolupistik ühes asendis ja parempoolsed teises asendis. Esimese komplekti puhul on 50 Hz müra oma 8 dB erinev, teise puhul tiba vähem, aga siiski selge erinevus. Loomulikult pole see konkreetne erinevus kaugeltki kuuldav, kuid mõne teise aparaadi ja suurema tundlikkusega komponentide puhul - miks mitte. Sellest tehnilisest tekstist sain nii palju aru, et see erinevus on tingitud trafo ehituse eripärast.
Siin palun vabandust Malduri ees oma ignorantsuse tõttu.

[Noname]

Hmm, seda ei uskunud mina ka, pigem uskusin natuke signaalikaabli kvaliteedi teemat. Füüsikas ju õpetati, et mida paksem kaabel seda rohkem läbi mahub...

[ihvike]

Kui võtta arvesse ainult takistus, siis suurema takistusega kaabli puhul on signaal lihtsalt vaiksem (ükskõik millise töökorras normaalpikkuses kaabli puhul kuuldamatult), midagi muud ei muutu.

[mk1985]

[Wiltz]

erinevus, millegagi mõõdetult võib ju isegi välja tulla...ning loomulikult, mingi tasemeni on kaablil ja kaablil ka vahe, kuid küsimus on rohkem selles praegu, et kas tõesti on a'la 20euri ja 2000euri maksval kaablil KUULDAV vahe?!? siinkohal pean täielikult ihvikesega nõustuma, et selline asi tuleks tõestada, ja seda ainult ja ainult pimetestiga. kui ikka 10'st inimesest, kes ka teavad enamvähem misasi on kvaliteetne heli, ütlevad näiteks 7-8 tükki vähemalt 90% tabavusega 10 testitsükli puhul ära, kumb on kumb...no vot siis võiks uskuda!

aga selline kirjatükk, nagu seal lehel üles oli pandud, no see on tõepoolest üks paras sajandi nali.

[loox]

[WAV]

[Noname]

Kui kaablil ja kaablil pole vahet miks siis täiesti suvalise odava koax kaabliga mul subwoofer mängib ja MIC105BK kaabliga mitte? (ressiiver Onkyo TX-SR604, Yamaha YST-SW205)

[loox]

Sest MIC105BK kaabel on katki või valesti ühendatud

[Noname]

[raxz]

Kui kaabel annab ühendust, siis peab sealt see signaal ka läbi tulema.
See signaal ei saa mitte kuidagi kaablisse ära kaduda, kui seda kaablit just kilomeetreid pole.

Äkki ressiiver või subwoofer mõõdab kaabli teatud parameetrit ja siis otsustab, kas avada väljund või sisend?
Mõni seade ju saab aru, kui talle juhe külge on pistetud.

[Noname]

Ise mõtlesin sama, oskab keegi täpsemalt kommenteerida? Testisin kaks korda testriga kaablit, kõik ok :S

[NATAS999]

Noname, lühises ei ole?

[Wiltz]

mis takistust kaabel siis näitas testriga mõõtes? kas ikka mõlemat ühendust mõõtsid, nii signal kui ground?

eks muidugi asi võib olla ka kontaktides veel, kaabel ise pole ainuke võimalik probleemiallikas. ja siis on veel võimalik see, et kaablit mõõtes oli see sul parasjagu sellises "asendis" et kuidagimoodi andis ühendust, aga seadmete vahele ühendades asend muutus ja ühendus kadus. mudiugi sel juhul on ikkagi kaabel defektne!

[Noname]

Sisemine 0.2ohm ja välimine 0.2ohm. Lühist ei ole. Pistikud väga head kullatud, ise tinutasin otsa otsad ja olen topeltkontrollinud kõiki ühendusi.

[NATAS999]

ja mis selle töötava kaabli takistused on? tundub ulme valdkonda kuuluvat selline asi, kui kaabel ja ühendused korras ning signaal läbi ei tule ja teise kaabliga sama kooslus töötab.

[ihvike]

Suurepärane artikkel - http://people.xiph.org/~xiphmont/demo/neil-young.html

[NATAS999]

täiesti nõus kõige sellega, mis seal artiklis kirjutet on. kokkuvõte siis kogu sellest artiklist lihtsustatuna oleks selline, et CD, ehk 44,1kHz 16bit on enam kui küll, mida Hi-Fi mahamängimise jaoks tarvis läheb ja helikvaliteet sõltub selles kontekstis ainult ja ainult masterdaja/miksija oskustest. igasugused 192kHz ja 24bit creative hüpersuper crystalyzer ultra fidelity helikaardid võite ära unustada, puhas marketingu tehtud lollilõks, ei midagi enamat.

[olavsu1]

NATAS999, mahamängimine on kena alati olnud kui probleemne on sissemängimine. millegi pärast ei taha just see õnnestuda nonde laiatarbe kaartidega.

[ihvike]

olavsu1, pole neil laiatarbekaartidel nii hullu häda midagi, et niimoodi üldistada tasuks. Kindlasti on miljoneid (mina kaasa arvatud) inimesi, kellel õnnestub oma tavaliste helikaartidega lindistamine täiesti normaalselt. Mul on palju muusikat, mis vinüülidelt ja kassettidelt lindistatud mingi suvalise vana SB Live kaardiga ja pudelikaelaks on sel juhul ikka algmaterjali kvaliteet.

[Maldur]

[Spooky]

Panin tähele, et kui harju keskmine lugu rippida korraliku MP3-e (320kbps ja full stereo), siis FLAC'iga vahet pole. Kuid kui võrrelda korraliku tihedat lugu, kus on palju erinevaid instrumente, siis vahe tuleb juba sisse. Tänu FLAC'i suuremale sagedusele, korralikud tihedad lood on dünaamilisemad, õhulisemad.

Tehnikaks Realtek ALC1200 (ALC889?), ASIO4ALL, Microlab SOLO3 mk3, Denon AHD1001K.

[ihvike]

Spooky, pimetestis proovisid ka või? Vaata teema alguse poole, seal on seda testijuttu küll. Ei teinud keegi vahet.

Veidi põhjalikum lugemine, et mis see pimetest on - http://www.hydrogenaudio.org/forums/index.php?showtopic=16295

[Spooky]

Sõbraga, mingi aeg tagasi, testisime ühtede ja samade lugude erineva kvaliteediga versioone. Minu vägagi tagasihoidlikule tehnikale lisandusid sõbra Headroom Total BitHead pluss Sennheiser HD959. Luubi all olid lugude VBR MP3-e, 320kbps MP3-e, FLAC'i ja CD versioonid. Võrdlesime kuulates, lastes muusikat korda-mööda üks-teisele, ning uurides Adobe Auditioni graafikuid. VBR kõlas nagu kassett sangraadios; 320 oli juba kuulatav; FLAC oli grammi võrra parem kui 320; CD'l ja FLAC'il vahet enam ei teinud. See siin käis korraliku klassika, jatsi, rokki ning üksikute elektroonika lugude kohta. Harju keskmise elektroonika lugudel vahet ei teinud, kas mängis 256kbps MP3 või FLAC.

Vanemate juures jällegi vahet pole, mis kvaliteediga muusika mängib. Juustust ressiiver ja plekkpurkidest kõrvaklapid panevad muusika mängima ühtemoodi.

[ihvike]

Raiskasite ühesõnaga palju aega ära. Järgmine kord võtke Foobar ABX plugina abil see testimine ette. See jutt, et 320 kbit/s mp3 on tänapäeval "kuulatav", ei aja enam isegi naerma ka mitte. Ilgelt tüütu on hoopis, et sellist jama ikka ja jälle kiputakse netis teistele suure tõe pähe ajama.

[WAV]

[Spooky]

ihvike, võtsin ette Foobar'i koos ABX pluginaga, kuid mida pole, pole teie testfaile Mis puutub võrdlusesse, siis normaalne inimene naudib muusikat. Kuid kui ära harjunud ja meelde jäänud kvaliteetheli asemel mängib mingi hõre allikas, siis kuuleb kohe ära, et koorijüngrid laulavad ühes reas, mitte üks-teise taga või pill mängib kuivemalt ning tuimemalt. Helitehnikaga on sama lugu. Nautisin enda komplektiga muusika kuulamist ja mõtlesin, et päris hea kooslus. Pärast Kaubamaja Hi-Fi maailma külastamist mu arvamus muutus. 70 000, 20 000 ja isegi 10 000 vana raha vääringus komplektid (võim pluss CD-mängija) on ikka kõvasti minu omast üle. Koju tulles oli mõru maik suus kaks-kolm päeva, kuni harjusin jälle ära enda plekkämbritega ning hakkasin uuesti läbi nende tulevat muusikat nautima Aga muidu vahet pole, mis kvaliteediga lood on, naudid ju lõppkokkuvõttes meloodiat ja rütmi

WAV, osad inimesed kuulevadki erinevust FLAC'i ja CD vahel. Nad võrdlevad arvutist mängitavat FLAC'i väga kalli CD-mängijast mängitava plaadiga

[Petz]

Unustage need flacid ja wavid - kaitsmed on kõige tähtsamad
http://www.stereotimes.com/acces122807.shtml

[Maldur]

[ihvike]

[Maldur]

Sinu viidatud "kuuldetesti" on võimatu neutraalselt suhtuda. Sest nendest kõlaritest ei ole võimalik esitada helide võimalikku erinevust juba tänu kõrgsageduselemendi membraani füüsilistele omadustele.

Kui testis on seadmed niiöelda Wadia klassist ja siis loodetakse et suht keskpärane kõlar, mis pealegi toodetud spetsiifilist eesmärki silmas pidades, oleks suuteline esitama samal tasemel heli nagu Wadia võimaldab?

Teistpidi öeldes - konkreetne kõlar vastab vaevu testis nn Basic tasemele. Millist objektiivsust me siis sellest testist oodata saame?

[ihvike]

ATC on paljude arvates maailma parim kõlaritootja. Uuri, mis taolised kõlarid maksavad. Basic my ass.

[olavsu1]

[Maldur]

[ihvike]

Oma hinnaklassis üheks parimaks peetud 1000naelased kõlarid kõlbavad siinsetele tegijatele hädaga surroundiks. Paras delfi naisteka teema juba. Ma ei oska muud soovitada kui tutvuda teadusliku käsitlusega kuulmisest ja helitehnikast, paratamatult jõuate lõpuks samadele järeldustele kui mina. Küsimus on ainult selles, kas on tahtmist teada saada, kuidas asjad tegelikult on või on mõnusam oma mullis elada.

Selle ATC teema kohta veel selline lugu - http://www2.digidesign.com/digizine/dz_main.cfm?edition_id=101&navid=907
Akustika kohta selgelt teadusliku maailmavaatega inimesed kulutavad miljoneid dollareid, et ehitada perfektne stuudio ja siis, vaata puudulikke, panevad sinna mingid mõttetud ATC kõlarid püsti. Huvitav, kas nad ei ole kuulnud, et need kõlbavad ainult surroundi tagakõlariteks? Ahjaa, stuudiokõlarid on ju kehvemad kui suvalised hi end kõlarid (mida küll nagunii siinsetest tegelastest kellelgi pole), vaatamata sellele, et stuudiokõlari erinevus suvalise "meeldiva" heliga kõlari vahel on lineaarsem sagedusesitus ja väiksemad moonutused.