[ikruusa]

[-Koppel-]

Kui süüa ei ole, siis ei päästa kulla omamine ka eriti - ilmselt siiski parem variant, kui hüperinflatsiooni tulemusena kõikidest enda säästudest ilma jääda.
Kui märgid selgeks lähevad, siis tuleb ise kõvasti laenata, kinnisvara ja konserve osta ning loota, et laenud kustuvad või inflatsiooni tõttu tohutult vähenevad.

[wirx]

Sellesuhtes on jah euro meile kasulik, enne kui kroon oli, siis oleks devalveerimise puhul laen lihtsalt suuremaks läinud, nüüd kui on euro siis tuleb ainult devalveerimisele loota, samal ajal laenates. Mu ristiisa ostis 80ndate lõpus endale maja, 1a pärast maksis 30a pikkuse laenu 1 kuuga ära

[Magic]

[Aah]

Euroopa Ühendriigid ei ole kaugel :
http://www.e24.ee/554682/uha-rohkem-eksperte-naeb-ainust-paaseteed-euroopa-uhendriikides/
Eestvedajad on muidugi teatud rahvusest.

[fallout3]

Kaks Ameeriklast, Kaks Sakslast, Britt, Soomlane ja Hispaanlane? Vandenõu!
Ma võtaks pigem föderaalse liidu kui et vaataks kuidas meie maailmanurgage stagneerub.

[wirx]

Egas lõunamaalased ala kreeklased ei hakka siis ka liigutama rohkem, kui nende riik muudetakse kreeka osariigiks ning kästakse rohkem makse maksta, teevad paar korraliku mässu ning euroopa ülemjuhatajal on ikka neile raha vaja edasi viia. Aru saavad siis, kui mõne aasta pärast tööd ei ole kellelgi ja üleüldine vaesus majas, küll tööle hakkavad ja streikimise lõpetavad.

[Aah]

fallout3, pidasin silmas Euroopa Tuleviku Nõukogu eestvedajat saksa-juudi päritolu kunstikoguja Heinz Berggrueni miljonärist poeg Nicolas Berggruen´i. Mitte neid teisi kes niitide otsas ripuvad.

[Magic]

[fallout3]

[Draax]

fallout3, see viimane kirjeldus on selline... on olemas teoreetiline võimalus, et tõepoolest mitmel kliendil korraga jookseb süsteem kell 2 laupäeva öösel kokku, aga reegllina seda ei juhtu, eksole. Ettevõtja, kes seda äri on ajanud, võib seda tõenäosust ju ka ette ennustada, kas või statistika baasil - mitu korda on tehnik tegelikult pidanud nädalavahetusel helistamise peale välja tulema? Edasine on lihtne matemaatikatehe, mis viib järelduseni, et kliente on liiga vähe selleks, et sellisel tasemel teenust üleval pidada.

Hea paralleel on turvateenused - tehniline valve. Tehniline valve tähendab, et peab olemas olema teatud arv patrullautosid, mis jõuaksid väljakutsele kindlaksmääratud ajal. Nüüd on küsimus selles, mitu klienti või kui suure territooriumi suudab üks patrullauto "teenindada"? Palju tuleb väljakutseid ja mis on tõenäosus, et kaks, kolm või seitse häiret tuleb korraga? Ma olen täiesti kindel, et näiteks väiksemate maakondade peale on Eesti suurimal turvafirmal töövälisel ajal ainult 1 patrull per maakond. Tallinnas on asi teistpidi - patrulle on rohkem, vahemaad on lühemad, aga klientide arv, mida üks patrull "katab" on 1000-1500. Tallinnas saab seda ka lubada, sest vajadusel saab lisapatrulli Nõmmelt Mustamäele või Piritalt Lasnamäele suunata, pole probleemi.

Aga point on selles, et sellise ülaloleva postituse hala põhjus on lihtsalt liiga väike kliendibaas sellisel tasemel (sellise kvalifikatsiooniga tööjõu, nii lühikese väljakutseajaga 24/7 toimiva) teenuse jaoks. Simple as that.

[fallout3]

Kõik sõltub sellest, millised on sanktsioonid sellisel juhul kui lubatud teenust ei suudeta ostutada. Kui neil peab olema 2M$ vastutuskindlustus, siis on neil juba ilmselt kindlustuspakkuja ees kohustus teatud valmiduse ülevalhoidmiseks, mille puudumisel kindlustuskate kaob. Ja kui trahvid on mitme miljoni dollari suurusjärgus, siis võib see tõenäosus, et midagi ei juhtu samaaegselt olla ka 99,9%, aga valmis peab selleks ikka olema. Kui sa selle jutu läbi lugesid, siis said ilmselt aru, et enamus tingimustest on neile lepinguliselt peale pandud, mitte vabatahtlik rahakulutamine, muidu oleks neid keegi odavam pakkuja juba välja vahetanud.

Tegelikult on ka juba Eestis ammu märke sellest, et teatud tasandil (ja seda mitte ainult riigisektoris) valitseb suhtumine, et meil on seda teenust vaja ja mind ei huvita mis see maksab. Selline ise ja odavamalt hakkama saamise vaimsus on väga kiire kaduma, ja kui see kord läinud on, siis seda enam tagasi ei saa. Ja see on meie konkurentsivõimele suur löök.

[2korda2]

uhoh, et peame ikka igas asutuses ülal igasugu "spetsialiste"? Huvitav küll, miks kõik inimesed ise endale kartulit ja kaalikat ei kasvata?

[fallout3]

No kui külmkapi ühelt korruselt teisele viimiseks on vaja tellida kolimisteenus, kuigi samades ruumides töötab mehi küllalt, kes selle ise ka saaksid ära tõsta, on minu arust asjad juba sinnapoole teel, et kui laualambis pirn läbi läheb, tuleb ka tehnik kutsuda.

[Sold OUT]

fallout3, tänu sellele ongi eestlastel välismaal lihtne hakkama saada kuna teatakse ja osatakse kuidas asjad ära teha. Olen saanud suurte silmade osaliseks kui suvatsesin välismaal tootmishoones ise paar läbipõlenud pirni ära vahetada, kõik töölised ütlesid, et see on ikka keeruline tegevus ja võib särtsu saada ning peaks ikka "electrician'i" kutsuma... 3 päevavalguslambi eest maksis ülemus pärast 30 dollarit lisatasu

[Miki-Hiir]

[fallout3]

Ma ei eitagi seda, et sellisel tendentsil on omad põhjused, ma lihtsalt väidan seda, et selline areng kahjustab meie konkurentsivõimet. Iga tööline, kes oleks võimeline selle lambipirni kiiresti ise ära vahetama, aga laseb ikkagi kutsuda selleks elektriku, kahandab ju otseselt enda potentsiaalset palgatõusu, lastes ettevõttes tekkida lisakuludel. Ülespetsialiseerumisel on ka omad miinused.

[Miki-Hiir]

Seda kõike eeldusel, et midagi ei juhtu. Kui juhtub, siis ta samuti tekitab lisakulusid, seda kordades rohkem kui tehniku tellimisele kuluks.
Tööandjal on raske hinnata, kas olemasoleval töötajal tõepoolest on pädevust antud töö jaoks või on tegemist "What can possibly go wrong?" tüüpi uljaspeaga.
Kõige elementaarsem riskihaldus - iga tööandja üritab riske maandada ja kui jama realiseerumise tõenäosus ning sellega kaasnevad kulud on suuremad kui tehniku teenuse kulud, siis on mõistlik kutsuda tehnik.
Näitena võib tuua surnud ketastelt andmete taastamise - loomulikult saab heal juhul igaüks koduste vahenditega hakkama, halvemal juhul aga kaob võimalus andmeid taastada jäädavalt ning lõpuks on kulud suuremad kui kohe algul spetsialisti poole pöördudes. Riski võtmise asi ... vahel läheb nii, vahel naa

[fallout3]

Samas on see ühesuunaline tänav. Kui riskid liiga ära maandada, siis pole juba ilmselt kümne aasta pärast võimalik enam midagi muuta, sest igasugune kompetents kõrvaliste asjadega hakkama saamiseks kaob väga kiiresti, ja sama kiiresti tekib harjumus, et see on kellegi teise ülesanne, mis siis et ma saaks selle ka ise ja ohutult ära teha.

[-Koppel-]

Enne kui hakatakse vasakult ja paremalt näiteid tooma, siis tegemist on nii laialivalguva teemaga, et ühest tõde nagunii ei ole. Kord on mõistlik külmkappi ise vedada, kord teenus osta.
Ise kaldun sinna äärmusesse, kus kõik on vaja ikka ise ära teha - kui lubataks, siis passiksin ka autoteeninduses kõrval, et näha kuidas tehakse ja kuidas järgmine kord saaks ise tehtud

Osaliselt teemaga seotud:

[Ho Ho]

[bitCON]

[Ho Ho]

Majandus sellest kindlasti ära ei sureks, lihtsalt inimestel oleks oluliselt vähem aega tegelemaks hobide ja muude asjadega.

[LiivaneLord]

Mõned aastad tagasi tahtsin vanat veneaegset veesüsteemi uuendada. Väga väike töö oli vaja teha. Ütlesin, et vaja ühenduskohast segistiteni uus toru panna ning uued segistid. Ühenduskoha kaugus segistitest oli alla meetri ning segistid asusid kummalgi pool seina täpselt samas kohas. Ja see oli kogu töö, mis soovisin. Firma (nime ei mäleta enam) tegi hinnapakkumiseks 7500 krooni (500 eurot umbes).

Noh, alguses olin rumala peaga nõus, sest mul polnud tõesti torude värgist mitte õrna aimugi. Küsisin sellelt tüübilt, kes hinda pakkus, et millal töömehed tulevad. Ta ei osanud öelda seda täpselt, kuna neil oli vist mingi teine objekt, kus töömehed olid. Pakkusin siis välja, et kui mehed on vabad, siis helistage mulle. Selle peale mulle nähvati, et "Ise tahad, et töö tehtud saab, ise helistad kah". Vihastasin sellise jutu peale ning jätsingi neile helistamata ...

Kokkuvõttes tegin ise töö ära. Palju aitas ka poemüüja, kes mulle juppe müüs ja kes andis õigete läbimõõtudega jupid. Tegemise käigus laiendasin oma projekti, kuhu lisasin ka elektriboileri ning ühenduse olemasoleva puupliidi boileriga. Kokku läks 2300 krooni juppidele ning 1500 krooni oli boiler. Ei saa muidugi öelda, et ise tehtud ja hästi tehtud, sest kolm korda tegin süsteemi ümber, kuid asi on tehtud täpselt minu vajaduste järgi. Ning mine sa tea, kas oleksin töömeeste töö üle rohkem õnnelik olnud. Torud on praegu seina peal, oleks vaja sein peale teha ning luugid, kuid vaja suuremat remonti tegema hakata ja ei kiirusta ajast ette.

Soome pensionär võiks endale töömehe luksust lubada, kuid isegi algne projekt töömeeste läbi oleks maksnud mulle üsna palju üle minu kuupalga. Mida ma oleks võinud sellises olukorras teha teisiti?

Kuna teema kaldub OT poole, siis lühendasin teksti:

Spoiler

Samas oleks praegu vaja seina soojustada. Silikaatkividest maha, seinavahe on tühi. Ideaalis läheks maksimaalselt 4 kanti soojusmaterjali. Ainuke variant on vaht. Miinimumarve on 600 eurot. Ja kuna kaks korrust, siis tõstuk ka ja tõstukite tunnihinnad on väga kallid. Ja siis pean kinni maksma veel töömeeste suitsutunnid, sest need lähevad tööaja sisse.

Peas on mõlkumas mõte, kuidas sama projekt "säästvalt" ära teha. Olemas on traktor, redel, vanem ehituse jaoks mõeldud üsna pisike tolmuimeja ning osta saaks graanulitena villa. Idee on selline, et traktor seina äärde, redel traktori katusele, maja voodri ülemisest otsast üks kivi lahti võtta ning tolmuimeja abil graanulid seina vahele lasta. Isegi, kui tolmuimeja ei suudaks graanuleid suruda, saab hankida ka höövlipuru imuri. See on spetsiaalselt jämedamate osakeste imemiseks ja edasi pressimiseks.

Minu idees peaks kõige kulukam asi olema seesamuna soojustus. Isegi traktori võib välja jätta, kui peaks juhtuma, et seda parajasti ei saa. Annab mingi alus ikka teha, mille peale redel asetada, kuna redel jääks muidu lühikeseks. Tüki vanemat voolikut leiab ka keldrist. Sõber ka appi, kes aitab all graanuleid sisse ajada. Loomulikult tähendab see rohkem tegemist, aga kui sama töö tegemiseks kuluks kasvõi 2 päeva rohkem aega, tasub see mulle mitmekordselt ära. Ja eesmärk ei ole ideaalis täidetud seina vahe, vaid lihtsalt tühja seina vahe täitmine nii palju, kui see võimalik on. Sellest saaks väga palju soojemaks toad.

[Magic]

Kõike võib küsida, kui tööd piisavalt ees. Kasvõi IT pole siin erand.
Kui hakkama said on ju kõik hästi
Hetkel mul tööl sama teema - müügiga ei teeni nii hästi, nii et ilmselt saan tänada, et "haamer" käes püsib. Seega saan hangetesse kirjutada sisse asju, mille hindadest mul väga hea ülevaade või häda korral teen ka ise ära.
Hetkel juba teema selline, et paljudel oskajatel ülikiire.
----------------------

See spoileris olev tekst:
Idee on suht jama. Seina välist pinda pole mõtet nõnda soojustada. Jah saab, aga mõte pole hea... kogu võit seisneb õhuvoolu takistamises, aga kuna vanal majal reeglina puudub sisene aurutõke, siis niiskus ei kuiva enam nii hästi välja.
Lase mõnel ehitusala inimesel arvutada antud konstruktsiooni "kastepunkt" ja saad aimu, kas ja kuidas lahendada. Teatud oludes on erandid võimalikud ja ka antud juhul.
Põhiline point see, et hea niiskustõke ja vent lubavad märksa rohkem lahendusi - halvast ventist on pärit ka peno põlgus. Peno pole asjas süüdi, süüdi on lollid majaomanikud, kes venti välja ei ehita.
Mul kodus vahetatud vaid aknad alumisel korrusel ja ausalt ei kujuta ette, et seina soojustama hakkaks enne norm venti ehitamist (konstruktsioon püstpost+ õhkvahe+ silikaat)