Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
autor |
|
innu18
HV Guru
liitunud: 12.10.2006
|
30.03.2011 23:48:57
Emaplaadi radade parandamine |
|
|
Tere foorumirahvas Sain ükspäev enda valdusesse ühe mediacenter arvuti, millel a8mn-br imepisike emme sees. Kahjuks tuleb välja, et emaplaadi protsessori jahutusraami kinnitusklambri juurest on 3-4 peenikest rada kahjustada saanud ning nüüd tundub, et asi pilti ette ei võta. (eelmise omaniku sõnul pidi asi kuidagi läbi suurema orgunnimisega siiski pildi ette võtma) Kuid küsimus, et kas ning kuidas on võimalik need rajad ilusti ära parandada? Endal radade parandamisega kogemus "0", siis küsin järjekordselt nõu targemate käest . Enda pisike ajuke mõtles välja sellise süsteemi, et lihtsalt otsin radade algus-lõpp punktid üles ning organiseeriks sinna uued ühendused. Kui loll või tark plaan see on, võiks keegi kommenteerida, et mis sorti juhtmeid kasutada jne
Tänud juba ette!
E: Tehtud kerge guugeldamine ning see variant, kus raja otsad üles leida ning siis uus isoleeritud juhe külge joota tundub päris teostatav mõte. Kuid lähemal uurimisel tundub, et üks rada, mis tuleb mälusiini juurest prose alla on samuti katki ning raja otsi pole paista. Kas "hõbepliiatsiga" oleks võimalik asi ära parandada? Kuskohast sellist head-odavat hõbepliiatsit saada? Esimese raksuga kukkusin elfa kataloogi, kuid äkki pakub keegi mujal veel sellist kraami, mida hetkel vaja läheb?
|
|
Kommentaarid: 332 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
285 |
|
tagasi üles |
|
 |
thunderz
Kreisi kasutaja

liitunud: 04.02.2002
|
31.03.2011 06:43:18
Re: Emaplaadi radade parandamine |
|
|
võib jah joota piisavalt peened isoleeritud juhtmed radade külge või siis kraapida katkisest kohast see epo lakk maha ja joota lühike jupp isoleerimata juhet
(üks kiud kiulise traadi seest) külge.
hõbepliiats vist eriti sellistesse kohtadesse ei sobi ja pole eriti odav ka.
hõbepliiatsiga võib parandada rohkem selliseid klaviatuuri kile peal olevaid ühendusi vms.
siin üks link ka, kust saab umbes aimu, kuidas parandada. seal küll suht robustselt tehtud mingi amatööri poolt see asi, aga aimu saab.
ning peaasi, et korda saab ja töötab.
http://arstechnica.com/civis/viewtopic.php?f=8&t=49574
väljanägemine polegi vast nii tähtis, kuigi saaks ka viisakamalt ja hoolikamalt teha.
siin siis üks video, kuidas on korralikult tehtud üks rada, ning pärast jootmist isegi uuesti epo kihiga kaetud.
http://www.youtube.com/watch?v=ozH2F3AX8BY&feature=related
ning võid veel googlest lisa otsida pilte või videosid, kasutades otsingut:
"soldering broken traces pcb" või "soldering broken traces mainboard" vms.
kasutada tuleks võimalusel ikka madalapingelist jootekolbi (12-24v) või jootejaama, mitte tavalist otse seinakontaktist 220v kolbi.
|
|
Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
tagasi üles |
|
 |
innu18
HV Guru
liitunud: 12.10.2006
|
31.03.2011 09:33:18
|
|
|
Tänud kommentaari eest See esialgne mõte, et radade otspunktidesse juhtmed üle vedada oli minu silmis ka ainuke lahendus selle tõttu, kuna need 3-4 peenikest rada olid kõik üksteise kõrval ning täpselt ümber selle jahutusraami kruvi augu. Et rada puhtaks teha ning sinna kohe isoleerimata traadike peale panna oleks suht nikerdamine ning 0.1% lootus et hea saaks Oleks üks sirgem lõik, siis saaks veel asja, kuid nii osav käpp praktilises töös veel ei ole. Küsimus veel selle jootekolbi kohta, et miks peaks kasutama just madalapingelist jootekolbi/jaama? Võimalik et jootma hakates võib emme liiga kuuma saada? Kui kiirelt juhe kontakti külge väikese tinakuulikesega tinutada, siis ei tohiks kuumasaamine väga tõenäoline olla (pikalt surkides ja mässates on asi muidugi teine). Kuid kolbi kohta võiksite rääkida veits küll, siis tean mingisuguse alternatiivi muretseda oma 220v kolbile
|
|
Kommentaarid: 332 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
285 |
|
tagasi üles |
|
 |
thunderz
Kreisi kasutaja

liitunud: 04.02.2002
|
31.03.2011 10:38:47
|
|
|
innu18 kirjutas: |
Küsimus veel selle jootekolbi kohta, et miks peaks kasutama just madalapingelist jootekolbi/jaama? Võimalik et jootma hakates võib emme liiga kuuma saada? Kui kiirelt juhe kontakti külge väikese tinakuulikesega tinutada, siis ei tohiks kuumasaamine väga tõenäoline olla (pikalt surkides ja mässates on asi muidugi teine). Kuid kolbi kohta võiksite rääkida veits küll, siis tean mingisuguse alternatiivi muretseda oma 220v kolbile  |
küsimus ei ole niivõrd kuuma saamises, kui selles,et 220v kolb pole ohutu.
ta võib anda edasi võrgupinget joodetavale detalile, mis võib põhjustada emaplaadil mingi
tundliku detali riknemise.ja selliseid detaile on emaplaadil küllaga, mis 220v pinget ei talu.
sellepärast ongi madalapingeline parem sellisteks töödeks. ja üldiselt kõik sellised tööd tehaksegi
madalapingeliste kolbidega.veelparem jootejaamaga, kus saab ka lisaks temperatuuri reguleerida.
see on tähtis detailide pealejootmisel rohkem, kuna need ei kannata liiga kõrget tempi teatud aja jooksul.
ka rajad võivad lahti tulla liigsel kuumutamisel.
noh üldiselt on neid asju tehtud ka tavaliste 220v kolbidega ja hakkama saadud küll.
sest ega 220v kolb ei pruugi anda edasi võrgupinget, küll aga võib see mingil hetkel korraks juhtuda.
eks oleneb ka 220v kolbi kvaliteedist ja vanusest kuigi palju, kui ohutu ta on.
aga siiski 100% sellele lootma jääda ei saa.
|
|
Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
tagasi üles |
|
 |
innu18
HV Guru
liitunud: 12.10.2006
|
31.03.2011 11:02:47
|
|
|
Selge. Kohe uurides kellegi käest 12-24v kolbi ei saand kuid paistab et leidsin asjale mingisuguse algelise lahenduse. Et samal ajal kui juhtmeotsi tinutama asun, siis võtan kolbi vooluvõrgust välja ning "endakuumusega" teen nii palju tööd ära, kui saab. Siis kuumutan kolbi uuesti senikaua, kuni piisava temperatuurini on jõudnud. Siis ei tohiks seda võrgupinget kuidagimoodi edasi anda
|
|
Kommentaarid: 332 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
285 |
|
tagasi üles |
|
 |
thunderz
Kreisi kasutaja

liitunud: 04.02.2002
|
31.03.2011 11:31:42
|
|
|
jah, see on hea võimalus töötada ohutult võrgupingega kolbi kasutades.
eks rohkem nikerdamist on ja temp ei ole ühtlane, aga asja ajab ära, kui sedasi viitsimist on.
|
|
Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
tagasi üles |
|
 |
innu18
HV Guru
liitunud: 12.10.2006
|
31.03.2011 11:48:41
|
|
|
Aga tänud thunderz asjalike kommentaaride eest. Lähiajal võtan asja käsile ning üritan emme uuesti ellu äratada Kui asjad joodetud ning emaplaati testitud, siis annan siia samuti teada, kuidas asi edenenud on
|
|
Kommentaarid: 332 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
285 |
|
tagasi üles |
|
 |
Atti
HV kasutaja

liitunud: 19.10.2003
|
31.03.2011 14:19:07
|
|
|
thunderz kirjutas: |
innu18 kirjutas: |
Küsimus veel selle jootekolbi kohta, et miks peaks kasutama just madalapingelist jootekolbi/jaama? Võimalik et jootma hakates võib emme liiga kuuma saada? Kui kiirelt juhe kontakti külge väikese tinakuulikesega tinutada, siis ei tohiks kuumasaamine väga tõenäoline olla (pikalt surkides ja mässates on asi muidugi teine). Kuid kolbi kohta võiksite rääkida veits küll, siis tean mingisuguse alternatiivi muretseda oma 220v kolbile  |
küsimus ei ole niivõrd kuuma saamises, kui selles,et 220v kolb pole ohutu.
ta võib anda edasi võrgupinget joodetavale detalile, mis võib põhjustada emaplaadil mingi
tundliku detali riknemise.ja selliseid detaile on emaplaadil küllaga, mis 220v pinget ei talu.
sellepärast ongi madalapingeline parem sellisteks töödeks. ja üldiselt kõik sellised tööd tehaksegi
madalapingeliste kolbidega.veelparem jootejaamaga, kus saab ka lisaks temperatuuri reguleerida.
see on tähtis detailide pealejootmisel rohkem, kuna need ei kannata liiga kõrget tempi teatud aja jooksul.
ka rajad võivad lahti tulla liigsel kuumutamisel.
noh üldiselt on neid asju tehtud ka tavaliste 220v kolbidega ja hakkama saadud küll.
sest ega 220v kolb ei pruugi anda edasi võrgupinget, küll aga võib see mingil hetkel korraks juhtuda.
eks oleneb ka 220v kolbi kvaliteedist ja vanusest kuigi palju, kui ohutu ta on.
aga siiski 100% sellele lootma jääda ei saa. |
Oman maandatud otsa ja pingeregulaatoriga 220V kolbi ja pole veel juhtunud, et mingit pinget kuhugi oleks sattunud. Süsteem ise juba pea 15a kastutuses.
|
|
Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
tagasi üles |
|
 |
ArturTT
HV veteran

liitunud: 04.10.2004
|
31.03.2011 21:11:08
|
|
|
võid hõbepliiatsi asemel ka tavalise hariliku pliiatsiga proovida,kunagi sai nii tehtud ühe enda masinaga peale seda kui olin kruvikeerajaga kogemata paar rada maha sõitnud....
|
|
Kommentaarid: 153 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
143 |
|
tagasi üles |
|
 |
innu18
HV Guru
liitunud: 12.10.2006
|
31.03.2011 21:49:40
|
|
|
Hariliku pliiatsiga? Seda kuulen küll esimest korda, kuid egas hullu ei tee, kui korra proovin
|
|
Kommentaarid: 332 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
285 |
|
tagasi üles |
|
 |
thunderz
Kreisi kasutaja

liitunud: 04.02.2002
|
02.04.2011 03:28:18
|
|
|
Atti kirjutas: |
Oman maandatud otsa ja pingeregulaatoriga 220V kolbi ja pole veel juhtunud, et mingit pinget kuhugi oleks sattunud. Süsteem ise juba pea 15a kastutuses. |
Eks igaüks ise teab, mida ta kasutab.
Igalpool elektroonikaga tegelevates ringkondades soovitatakse siiski madalapingelisi kolbe.
pealegi on meil maandusega nagu on.
enamikus kodudes puudub maandus üldse.
ArturTT kirjutas: |
võid hõbepliiatsi asemel ka tavalise hariliku pliiatsiga proovida,kunagi sai nii tehtud ühe enda masinaga peale seda kui olin kruvikeerajaga kogemata paar rada maha sõitnud.... |
mõnikord võib ka hariliku pliiatsiga trikke teha, kuid emaplaadi radadega seda teha ei soovitaks.
eriti, kui on tihedalt koos need rajad.grafiiditolm võib väga kergesti midagi ära lühistada, kui kuhugi satub,kuhu pole vaja.
pealegi ei tea, kui suur vool sealt radadest läbi käib ja kas see grafiit sellele vastu peab.
mõnedesse kohtadesse harilik pliiats siiski sobib, kunagi sai Athlon XP protsessoril sellega (kui õigesti mäletan, siis) kordajat lukust lahti tehtud.
|
|
Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
tagasi üles |
|
 |
innu18
HV Guru
liitunud: 12.10.2006
|
08.04.2011 16:25:02
|
|
|
Nii. On toimunud väikesed edusammud Tehtud emmele kerge remont ning arvutile ilusti pilt ette saadud, kuid nüüd on tekkinud uus probleem. Nimelt olen vist hankinud arvutile palju võimsama prose, kui emme toetada suudab (athlon 64 x2 4400+). Sellest sain alles siis aru, kui arvutile pilt ette saadud ning windowsi installimise ajal pani asi lihtsalt ilma hoiatuseta pildi tasku. Nii alati, kui installida üritasin. Praegu lubab emaplaadi näitajate järgi CPU TDP-d kuni 35W, kuid prose peaks olema 65W, kui mitte 89W Küsimus selline, et kuidas proset niipalju underclockida, et asi lubatud piirides tööle hakkaks? Endal underclockiga kogemus puudub ning esmapilgul tundub, et biosis seda teha üldse ei lasegi. Või päästab ainult originaalis madala TDP-ga prose muretsemine?
|
|
Kommentaarid: 332 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
285 |
|
tagasi üles |
|
 |
thunderz
Kreisi kasutaja

liitunud: 04.02.2002
|
14.04.2011 02:21:54
|
|
|
selleks ,et under-klokkida, peab saama bioses muuta Vcore pinget madalamaks (kui seda võimalust pole, siis ei õnnestu)
ja siis tuleb, et asi stabiilseks jääks - tõmmata madalamaks FSB sagedust ja/või kordajat (multiplier), kui lukust lahti (aga sellel prosel vist pole)
ju siis tuleb ikkagi madala tdp-ga prose hankida sinna, kui neid asju biosest muuta ei anna.
|
|
Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
tagasi üles |
|
 |
innu18
HV Guru
liitunud: 12.10.2006
|
14.04.2011 13:45:07
|
|
|
Kuid kas bios-i uuendamisega pole võimalik selliseid sätteid juurde saada? (Vcore pingete muutmist või siis protsessori sätteid)
|
|
Kommentaarid: 332 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
285 |
|
tagasi üles |
|
 |
thunderz
Kreisi kasutaja

liitunud: 04.02.2002
|
15.04.2011 16:29:08
|
|
|
innu18 kirjutas: |
Kuid kas bios-i uuendamisega pole võimalik selliseid sätteid juurde saada? (Vcore pingete muutmist või siis protsessori sätteid) |
see pole sugugi reegel ja oleneb emaplaadist ja biosest. üldiselt suht harvad juhtumid on esinenud.
peaks olema biosefailiga kaasas readme, mida juurde annab.
(igal emaplaadi mudelil on ikka oma bios, mingit universaalset pole olemas ja ei saakski olla)
edit: leidsin sellise jutu (ei tea, kas küll 100% sama plate) - The 4850e (2.5Ghz) and 5050e (2.6Ghz) 45 watt processors are supported at least by the Asus A8MN-BR / Hematite-GL8E mobo after upgrading to the the May 08 bios update.
65w prose toetust siis ikkagi ei anna biose uuendamine,kahjuks. samas ei loe välja, kas under e. downclockimiseks see bios sobib
|
|
Kommentaarid: 47 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
46 |
|
tagasi üles |
|
 |
innu18
HV Guru
liitunud: 12.10.2006
|
18.05.2011 10:59:37
|
|
|
Üks uudistav küsimus on vahepeal veel tekkinud. Miks arvuti töötab "safe mode-s" probleemideta, kui "normal modes" jookseb kokku, kui veidikene vunki anda? Kas siis "safe mode-s" ei tööta prose täie võimsuse juures? Proovisin siis ikka korralikult möllata, copyda-pasteda jne kuid töötas kenasti. Minu senised teadmised on olnud sellised, et "safe mode" all pannakse tööle ainult vajalikud programmid, mis windowsi töötamiseks vaja, ei midagi üleliigset.
Nii. Võtan vana teema, emaplaadi radade parandamine, uuesti päevakorda. Küsimus tekkis siis uue emaplaadi parandamisel tekkinud nähtusega, millele ise kindlat seletust ei osanud pakkuda. Nimelt sain enda valdusesse vigase AM3 emme, mis voolu võttis sisse kuid mingid progressi ei toimunud edasi, ei POSTi ega veakoode, isegi ilma mäludeta käimapanek ei pannud emaplaadi kõlarit üürgama. Leidsin siis veale jälile, et socketi ning põhjasilla vahel olid 4 katkist rada, mis ilmselt olid läbi põlenud (2 nö "paarisrada") Parandasin need ära hoolikalt, panin masina testimiseks uuesti tööle ning endiselt ei midagi, vaatasin asja uuesti üle ning oli katkiseid radasi 4 tk juurde tekkinud, kuid nüüd juba mujal. Parandasin ka need ära, testisin, kuid ei miskit. Jälle oli 4 paarisrada läbi põlenud, seekord tagumise poole pealt. Järeleandmatu, nagu ma olen, parandasin ka need kenasti ära, kuid järeleandmatu, nagu see emaplaat ka tundus olevat, pilti ette ei võtnud, mälu errori koodi samuti mitte. Peale seda testimist katkiseid radasi enam juurde ei tekkinud. Ära peab ka mainima, et kondekad oli kõik nagu tehasest tulnud(loe:terved). Küsimus siis selline, kas põhjasild siis on tuksis lõpplikult ning midagi seal korralikult lühisesse sattunud? Emme jäi nüüdseks juba unustuste hõlma, remontima teda enam ei hakka, saab kondede doonoriks vms, kuid sooviks teada, kas minu diagnoos "lühises põhjasild" oli õige ning kui selline juhtum millalgi uuesti ette peaks tulema mõne teise emmega, kas siis oleks mõttekas kohe loobuda või on mõtet/võimalus asja siiski elule päästa?
|
|
Kommentaarid: 332 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
285 |
|
tagasi üles |
|
 |
tahanteada
Lõuapoolik

liitunud: 04.04.2003
|
18.05.2011 16:58:27
|
|
|
innu18: Põlenud rajad näitevad tihti lisaks ka kas:
- lennanud transitore, need 3-jalgsed klotsid siis ning mis tihti ka jahutusradiaatorite all peidus on.
- või siis nende radade lendamist, mis on hoopis trükkplaadi kihtide vahel.
Ehk siis emaplaat on ehituselt nagu "võileib" , mis koosneb üksteise otsa laotud "trükkplaatide virnast" ning kus ka kihtide vahel on samamoodi ühendused.
|
|
Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
tagasi üles |
|
 |
soodent
HV Guru

liitunud: 10.04.2002
|
13.06.2011 00:39:12
|
|
|
Emaplaadi peenikeste radade jootmisel on kõige tähtsam osta peas kantav valitavate läätsedega luup, näed suurelt mida joodad ja kas kinni ka jääb.Saad kasutada väga peeneid kolviotsi.
Mingit vajadust pole madalpinge kolvi järgi.Emaplaat olgu isoleeritud kõigest peale jootja.
|
|
Kommentaarid: 822 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
19 :: |
6 :: |
564 |
|
tagasi üles |
|
 |
|