Avaleht
uus teema   vasta Raud »  Protsessorid »  Emaplaadi radade parandamine märgi kõik teemad loetuks
märgi mitteloetuks
vaata eelmist teemat :: vaata järgmist teemat
Hinnavaatlus :: Foorum :: Uudised :: Ärifoorumid :: HV F1 ennustusvõistlus :: Pangalink :: Telekavad :: HV toote otsing
autor
sõnum Saada viide sõbrale.  :: Teata moderaatorile teata moderaatorile
otsing:  
innu18
HV Guru

liitunud: 12.10.2006



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 30.03.2011 23:48:57 Emaplaadi radade parandamine vasta tsitaadiga

Tere foorumirahvas icon_biggrin.gif Sain ükspäev enda valdusesse ühe mediacenter arvuti, millel a8mn-br imepisike emme sees. Kahjuks tuleb välja, et emaplaadi protsessori jahutusraami kinnitusklambri juurest on 3-4 peenikest rada kahjustada saanud ning nüüd tundub, et asi pilti ette ei võta. (eelmise omaniku sõnul pidi asi kuidagi läbi suurema orgunnimisega siiski pildi ette võtma) Kuid küsimus, et kas ning kuidas on võimalik need rajad ilusti ära parandada? Endal radade parandamisega kogemus "0", siis küsin järjekordselt nõu targemate käest beer_yum.gif . Enda pisike ajuke mõtles välja sellise süsteemi, et lihtsalt otsin radade algus-lõpp punktid üles ning organiseeriks sinna uued ühendused. Kui loll või tark plaan see on, võiks keegi kommenteerida, et mis sorti juhtmeid kasutada jne thumbs_up.gif
Tänud juba ette!
E: Tehtud kerge guugeldamine ning see variant, kus raja otsad üles leida ning siis uus isoleeritud juhe külge joota tundub päris teostatav mõte. Kuid lähemal uurimisel tundub, et üks rada, mis tuleb mälusiini juurest prose alla on samuti katki ning raja otsi pole paista. Kas "hõbepliiatsiga" oleks võimalik asi ära parandada? Kuskohast sellist head-odavat hõbepliiatsit saada? Esimese raksuga kukkusin elfa kataloogi, kuid äkki pakub keegi mujal veel sellist kraami, mida hetkel vaja läheb?
Kommentaarid: 332 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 285
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
thunderz
Kreisi kasutaja
thunderz

liitunud: 04.02.2002




sõnum 31.03.2011 06:43:18 Re: Emaplaadi radade parandamine vasta tsitaadiga

võib jah joota piisavalt peened isoleeritud juhtmed radade külge või siis kraapida katkisest kohast see epo lakk maha ja joota lühike jupp isoleerimata juhet
(üks kiud kiulise traadi seest) külge.
hõbepliiats vist eriti sellistesse kohtadesse ei sobi ja pole eriti odav ka.
hõbepliiatsiga võib parandada rohkem selliseid klaviatuuri kile peal olevaid ühendusi vms.
siin üks link ka, kust saab umbes aimu, kuidas parandada. seal küll suht robustselt tehtud mingi amatööri poolt see asi, aga aimu saab.
ning peaasi, et korda saab ja töötab.
http://arstechnica.com/civis/viewtopic.php?f=8&t=49574
väljanägemine polegi vast nii tähtis, kuigi saaks ka viisakamalt ja hoolikamalt teha.
siin siis üks video, kuidas on korralikult tehtud üks rada, ning pärast jootmist isegi uuesti epo kihiga kaetud.
http://www.youtube.com/watch?v=ozH2F3AX8BY&feature=related
ning võid veel googlest lisa otsida pilte või videosid, kasutades otsingut:
"soldering broken traces pcb" või "soldering broken traces mainboard" vms.
kasutada tuleks võimalusel ikka madalapingelist jootekolbi (12-24v) või jootejaama, mitte tavalist otse seinakontaktist 220v kolbi.
Kommentaarid: 47 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 46
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
innu18
HV Guru

liitunud: 12.10.2006



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.03.2011 09:33:18 vasta tsitaadiga

Tänud kommentaari eest thumbs_up.gif See esialgne mõte, et radade otspunktidesse juhtmed üle vedada oli minu silmis ka ainuke lahendus selle tõttu, kuna need 3-4 peenikest rada olid kõik üksteise kõrval ning täpselt ümber selle jahutusraami kruvi augu. Et rada puhtaks teha ning sinna kohe isoleerimata traadike peale panna oleks suht nikerdamine ning 0.1% lootus et hea saaks icon_biggrin.gif Oleks üks sirgem lõik, siis saaks veel asja, kuid nii osav käpp praktilises töös veel ei ole. Küsimus veel selle jootekolbi kohta, et miks peaks kasutama just madalapingelist jootekolbi/jaama? Võimalik et jootma hakates võib emme liiga kuuma saada? Kui kiirelt juhe kontakti külge väikese tinakuulikesega tinutada, siis ei tohiks kuumasaamine väga tõenäoline olla (pikalt surkides ja mässates on asi muidugi teine). Kuid kolbi kohta võiksite rääkida veits küll, siis tean mingisuguse alternatiivi muretseda oma 220v kolbile beer_yum.gif
Kommentaarid: 332 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 285
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
thunderz
Kreisi kasutaja
thunderz

liitunud: 04.02.2002




sõnum 31.03.2011 10:38:47 vasta tsitaadiga

innu18 kirjutas:
Küsimus veel selle jootekolbi kohta, et miks peaks kasutama just madalapingelist jootekolbi/jaama? Võimalik et jootma hakates võib emme liiga kuuma saada? Kui kiirelt juhe kontakti külge väikese tinakuulikesega tinutada, siis ei tohiks kuumasaamine väga tõenäoline olla (pikalt surkides ja mässates on asi muidugi teine). Kuid kolbi kohta võiksite rääkida veits küll, siis tean mingisuguse alternatiivi muretseda oma 220v kolbile beer_yum.gif

küsimus ei ole niivõrd kuuma saamises, kui selles,et 220v kolb pole ohutu.
ta võib anda edasi võrgupinget joodetavale detalile, mis võib põhjustada emaplaadil mingi
tundliku detali riknemise.ja selliseid detaile on emaplaadil küllaga, mis 220v pinget ei talu.
sellepärast ongi madalapingeline parem sellisteks töödeks. ja üldiselt kõik sellised tööd tehaksegi
madalapingeliste kolbidega.veelparem jootejaamaga, kus saab ka lisaks temperatuuri reguleerida.
see on tähtis detailide pealejootmisel rohkem, kuna need ei kannata liiga kõrget tempi teatud aja jooksul.
ka rajad võivad lahti tulla liigsel kuumutamisel.
noh üldiselt on neid asju tehtud ka tavaliste 220v kolbidega ja hakkama saadud küll.
sest ega 220v kolb ei pruugi anda edasi võrgupinget, küll aga võib see mingil hetkel korraks juhtuda.
eks oleneb ka 220v kolbi kvaliteedist ja vanusest kuigi palju, kui ohutu ta on.
aga siiski 100% sellele lootma jääda ei saa.
Kommentaarid: 47 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 46
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
innu18
HV Guru

liitunud: 12.10.2006



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.03.2011 11:02:47 vasta tsitaadiga

Selge. Kohe uurides kellegi käest 12-24v kolbi ei saand kuid paistab et leidsin asjale mingisuguse algelise lahenduse. Et samal ajal kui juhtmeotsi tinutama asun, siis võtan kolbi vooluvõrgust välja ning "endakuumusega" teen nii palju tööd ära, kui saab. Siis kuumutan kolbi uuesti senikaua, kuni piisava temperatuurini on jõudnud. Siis ei tohiks seda võrgupinget kuidagimoodi edasi anda thumbs_up.gif
Kommentaarid: 332 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 285
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
thunderz
Kreisi kasutaja
thunderz

liitunud: 04.02.2002




sõnum 31.03.2011 11:31:42 vasta tsitaadiga

jah, see on hea võimalus töötada ohutult võrgupingega kolbi kasutades. thumbs_up.gif
eks rohkem nikerdamist on ja temp ei ole ühtlane, aga asja ajab ära, kui sedasi viitsimist on.
Kommentaarid: 47 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 46
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
innu18
HV Guru

liitunud: 12.10.2006



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.03.2011 11:48:41 vasta tsitaadiga

Aga tänud thunderz asjalike kommentaaride eest. Lähiajal võtan asja käsile ning üritan emme uuesti ellu äratada icon_smile.gif Kui asjad joodetud ning emaplaati testitud, siis annan siia samuti teada, kuidas asi edenenud on thumbs_up.gif
Kommentaarid: 332 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 285
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
Atti
HV kasutaja
Atti

liitunud: 19.10.2003




sõnum 31.03.2011 14:19:07 vasta tsitaadiga

thunderz kirjutas:
innu18 kirjutas:
Küsimus veel selle jootekolbi kohta, et miks peaks kasutama just madalapingelist jootekolbi/jaama? Võimalik et jootma hakates võib emme liiga kuuma saada? Kui kiirelt juhe kontakti külge väikese tinakuulikesega tinutada, siis ei tohiks kuumasaamine väga tõenäoline olla (pikalt surkides ja mässates on asi muidugi teine). Kuid kolbi kohta võiksite rääkida veits küll, siis tean mingisuguse alternatiivi muretseda oma 220v kolbile beer_yum.gif

küsimus ei ole niivõrd kuuma saamises, kui selles,et 220v kolb pole ohutu.
ta võib anda edasi võrgupinget joodetavale detalile, mis võib põhjustada emaplaadil mingi
tundliku detali riknemise.ja selliseid detaile on emaplaadil küllaga, mis 220v pinget ei talu.
sellepärast ongi madalapingeline parem sellisteks töödeks. ja üldiselt kõik sellised tööd tehaksegi
madalapingeliste kolbidega.veelparem jootejaamaga, kus saab ka lisaks temperatuuri reguleerida.
see on tähtis detailide pealejootmisel rohkem, kuna need ei kannata liiga kõrget tempi teatud aja jooksul.
ka rajad võivad lahti tulla liigsel kuumutamisel.
noh üldiselt on neid asju tehtud ka tavaliste 220v kolbidega ja hakkama saadud küll.
sest ega 220v kolb ei pruugi anda edasi võrgupinget, küll aga võib see mingil hetkel korraks juhtuda.
eks oleneb ka 220v kolbi kvaliteedist ja vanusest kuigi palju, kui ohutu ta on.
aga siiski 100% sellele lootma jääda ei saa.


Oman maandatud otsa ja pingeregulaatoriga 220V kolbi ja pole veel juhtunud, et mingit pinget kuhugi oleks sattunud. Süsteem ise juba pea 15a kastutuses.
Kommentaarid: 4 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 4
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
ArturTT
HV veteran
ArturTT

liitunud: 04.10.2004




sõnum 31.03.2011 21:11:08 vasta tsitaadiga

võid hõbepliiatsi asemel ka tavalise hariliku pliiatsiga proovida,kunagi sai nii tehtud ühe enda masinaga peale seda kui olin kruvikeerajaga kogemata paar rada maha sõitnud....
Kommentaarid: 153 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 143
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
innu18
HV Guru

liitunud: 12.10.2006



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 31.03.2011 21:49:40 vasta tsitaadiga

Hariliku pliiatsiga? icon_eek.gif Seda kuulen küll esimest korda, kuid egas hullu ei tee, kui korra proovin icon_biggrin.gif
Kommentaarid: 332 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 285
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
thunderz
Kreisi kasutaja
thunderz

liitunud: 04.02.2002




sõnum 02.04.2011 03:28:18 vasta tsitaadiga

Atti kirjutas:
Oman maandatud otsa ja pingeregulaatoriga 220V kolbi ja pole veel juhtunud, et mingit pinget kuhugi oleks sattunud. Süsteem ise juba pea 15a kastutuses.

Eks igaüks ise teab, mida ta kasutab.
Igalpool elektroonikaga tegelevates ringkondades soovitatakse siiski madalapingelisi kolbe.
pealegi on meil maandusega nagu on.
enamikus kodudes puudub maandus üldse.
ArturTT kirjutas:
võid hõbepliiatsi asemel ka tavalise hariliku pliiatsiga proovida,kunagi sai nii tehtud ühe enda masinaga peale seda kui olin kruvikeerajaga kogemata paar rada maha sõitnud....

mõnikord võib ka hariliku pliiatsiga trikke teha, kuid emaplaadi radadega seda teha ei soovitaks.
eriti, kui on tihedalt koos need rajad.grafiiditolm võib väga kergesti midagi ära lühistada, kui kuhugi satub,kuhu pole vaja.
pealegi ei tea, kui suur vool sealt radadest läbi käib ja kas see grafiit sellele vastu peab.
mõnedesse kohtadesse harilik pliiats siiski sobib, kunagi sai Athlon XP protsessoril sellega (kui õigesti mäletan, siis) kordajat lukust lahti tehtud.
Kommentaarid: 47 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 46
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
innu18
HV Guru

liitunud: 12.10.2006



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 08.04.2011 16:25:02 vasta tsitaadiga

Nii. On toimunud väikesed edusammud icon_biggrin.gif Tehtud emmele kerge remont ning arvutile ilusti pilt ette saadud, kuid nüüd on tekkinud uus probleem. Nimelt olen vist hankinud arvutile palju võimsama prose, kui emme toetada suudab (athlon 64 x2 4400+). Sellest sain alles siis aru, kui arvutile pilt ette saadud ning windowsi installimise ajal pani asi lihtsalt ilma hoiatuseta pildi tasku. Nii alati, kui installida üritasin. Praegu lubab emaplaadi näitajate järgi CPU TDP-d kuni 35W, kuid prose peaks olema 65W, kui mitte 89W icon_confused.gif Küsimus selline, et kuidas proset niipalju underclockida, et asi lubatud piirides tööle hakkaks? Endal underclockiga kogemus puudub ning esmapilgul tundub, et biosis seda teha üldse ei lasegi. Või päästab ainult originaalis madala TDP-ga prose muretsemine?
Kommentaarid: 332 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 285
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
thunderz
Kreisi kasutaja
thunderz

liitunud: 04.02.2002




sõnum 14.04.2011 02:21:54 vasta tsitaadiga

selleks ,et under-klokkida, peab saama bioses muuta Vcore pinget madalamaks (kui seda võimalust pole, siis ei õnnestu)
ja siis tuleb, et asi stabiilseks jääks - tõmmata madalamaks FSB sagedust ja/või kordajat (multiplier), kui lukust lahti (aga sellel prosel vist pole)
ju siis tuleb ikkagi madala tdp-ga prose hankida sinna, kui neid asju biosest muuta ei anna.
Kommentaarid: 47 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 46
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
innu18
HV Guru

liitunud: 12.10.2006



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 14.04.2011 13:45:07 vasta tsitaadiga

Kuid kas bios-i uuendamisega pole võimalik selliseid sätteid juurde saada? (Vcore pingete muutmist või siis protsessori sätteid)
Kommentaarid: 332 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 285
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
thunderz
Kreisi kasutaja
thunderz

liitunud: 04.02.2002




sõnum 15.04.2011 16:29:08 vasta tsitaadiga

innu18 kirjutas:
Kuid kas bios-i uuendamisega pole võimalik selliseid sätteid juurde saada? (Vcore pingete muutmist või siis protsessori sätteid)

see pole sugugi reegel ja oleneb emaplaadist ja biosest. üldiselt suht harvad juhtumid on esinenud.
peaks olema biosefailiga kaasas readme, mida juurde annab.
(igal emaplaadi mudelil on ikka oma bios, mingit universaalset pole olemas ja ei saakski olla)

edit: leidsin sellise jutu (ei tea, kas küll 100% sama plate) - The 4850e (2.5Ghz) and 5050e (2.6Ghz) 45 watt processors are supported at least by the Asus A8MN-BR / Hematite-GL8E mobo after upgrading to the the May 08 bios update.
65w prose toetust siis ikkagi ei anna biose uuendamine,kahjuks. samas ei loe välja, kas under e. downclockimiseks see bios sobib
Kommentaarid: 47 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 0 :: 46
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
innu18
HV Guru

liitunud: 12.10.2006



Autoriseeritud ID-kaardiga

sõnum 18.05.2011 10:59:37 vasta tsitaadiga

Üks uudistav küsimus on vahepeal veel tekkinud. Miks arvuti töötab "safe mode-s" probleemideta, kui "normal modes" jookseb kokku, kui veidikene vunki anda? Kas siis "safe mode-s" ei tööta prose täie võimsuse juures? Proovisin siis ikka korralikult möllata, copyda-pasteda jne kuid töötas kenasti. Minu senised teadmised on olnud sellised, et "safe mode" all pannakse tööle ainult vajalikud programmid, mis windowsi töötamiseks vaja, ei midagi üleliigset. icon_rolleyes.gif

Nii. Võtan vana teema, emaplaadi radade parandamine, uuesti päevakorda. Küsimus tekkis siis uue emaplaadi parandamisel tekkinud nähtusega, millele ise kindlat seletust ei osanud pakkuda. Nimelt sain enda valdusesse vigase AM3 emme, mis voolu võttis sisse kuid mingid progressi ei toimunud edasi, ei POSTi ega veakoode, isegi ilma mäludeta käimapanek ei pannud emaplaadi kõlarit üürgama. Leidsin siis veale jälile, et socketi ning põhjasilla vahel olid 4 katkist rada, mis ilmselt olid läbi põlenud (2 nö "paarisrada") Parandasin need ära hoolikalt, panin masina testimiseks uuesti tööle ning endiselt ei midagi, vaatasin asja uuesti üle ning oli katkiseid radasi 4 tk juurde tekkinud, kuid nüüd juba mujal. Parandasin ka need ära, testisin, kuid ei miskit. Jälle oli 4 paarisrada läbi põlenud, seekord tagumise poole pealt. Järeleandmatu, nagu ma olen, parandasin ka need kenasti ära, kuid järeleandmatu, nagu see emaplaat ka tundus olevat, pilti ette ei võtnud, mälu errori koodi samuti mitte. Peale seda testimist katkiseid radasi enam juurde ei tekkinud. Ära peab ka mainima, et kondekad oli kõik nagu tehasest tulnud(loe:terved). Küsimus siis selline, kas põhjasild siis on tuksis lõpplikult ning midagi seal korralikult lühisesse sattunud? Emme jäi nüüdseks juba unustuste hõlma, remontima teda enam ei hakka, saab kondede doonoriks vms, kuid sooviks teada, kas minu diagnoos "lühises põhjasild" oli õige ning kui selline juhtum millalgi uuesti ette peaks tulema mõne teise emmega, kas siis oleks mõttekas kohe loobuda või on mõtet/võimalus asja siiski elule päästa?
Kommentaarid: 332 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 0 :: 1 :: 285
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
tahanteada
Lõuapoolik
Lõuapoolik

liitunud: 04.04.2003




sõnum 18.05.2011 16:58:27 vasta tsitaadiga

innu18: Põlenud rajad näitevad tihti lisaks ka kas:
- lennanud transitore, need 3-jalgsed klotsid siis ning mis tihti ka jahutusradiaatorite all peidus on.
- või siis nende radade lendamist, mis on hoopis trükkplaadi kihtide vahel.

Ehk siis emaplaat on ehituselt nagu "võileib" icon_smile.gif , mis koosneb üksteise otsa laotud "trükkplaatide virnast" ning kus ka kihtide vahel on samamoodi ühendused.
Kommentaarid: 284 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 2 :: 11 :: 211
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
soodent
HV Guru


liitunud: 10.04.2002




sõnum 13.06.2011 00:39:12 vasta tsitaadiga

Emaplaadi peenikeste radade jootmisel on kõige tähtsam osta peas kantav valitavate läätsedega luup, näed suurelt mida joodad ja kas kinni ka jääb.Saad kasutada väga peeneid kolviotsi.
Mingit vajadust pole madalpinge kolvi järgi.Emaplaat olgu isoleeritud kõigest peale jootja.
Kommentaarid: 822 loe/lisa Kasutajad arvavad:  :: 19 :: 6 :: 564
tagasi üles
vaata kasutaja infot saada privaatsõnum
näita postitusi alates eelmisest:   
uus teema   vasta Raud »  Protsessorid »  Emaplaadi radade parandamine
[vaata eelmist teemat] [vaata järgmist teemat]
 lisa lemmikuks
näita foorumit:  
 ignoreeri teemat 
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis



Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.