[Ho Ho]

Põhimõtteliselt nii ongi. Pikemate juhtide (kaablid-torud) puhul loomulikult tekib neis induktsioonvool mis võib nende külge ühendatud seadmeid kahjustada kuid seinast välja tõmmatud arvutikastiga ei juhtu praktiliselt miskit.

[tahanteada]

Ho Ho: Ja mis seda sulle siis ütleb, millal tuleb arvuti täiesti vooluvõrgust välja võtta.

Ja nagunii tekib hoopis palju rohkem see küsimus, et kuidas maja / korteri voolujuhtmed ise sellele latakale vastu peavad ning lühisesse ei sulaks / või halvemal juhul põlema ei süttiks. Kui süttivad, siis on elektrijuhe nagu süütenöör, mis võib ka kõik enda ümber põlema süüdata.

[fallout3]

Probleem ei ole nendes juhtmetes, mis sinule koju jõuavad, sest need ei ole kaugeltki nii pikad, et arvestatavat pinget üles korjata. Probleem on pikkades kõrgepingeliinides, mis korjavad induktsioonivoolu üles sadade kilomeetrite pealt ja rikuvad sellega jaotusvõrgu seadmeid, mille kaitsesüsteemid ei pruugi jõuda rakenduda. Need kaitsesüsteemid, mis kaitsevad seadmeid, mitte lõpptarbijat. Sinu koduni jõuab see ülepinge täpselt sama palju kui elektriliini lööv välk, ehk siis ainult juhul kui see välk lööb sinu maja ja lähima jaotuspunkti vahelisse õhuliini. Kõrgepingeliinidesse lööv välk tähendab kehvemal juhul seda, et sinu elektrivarustuse taastamine võtab aega. Loomulikult jääb alati mingi võimalus, et midagi läheb valesti, ja ka majapidamisseadmed saavad kahjustada, aga sel juhul on kordi ja kordi suurema tõenäosusega seda põhjustavaid asju, võrreldes päikesetormiga.

[Ho Ho]

[tahanteada]

Kipun millegipärast arvama, et kui see "must olukord" juhtub teoks saama, siis on arvuti küll kõige pisem asi, mida päästa.
Pigem käivitub selline lahendus, kus kõik kirvestega majja sissetulevaid elektrifiidreid puruks raiuvad, et maja üleüldse alles jääks ja elektrijamade pärast maha ei põleks.

PS: Ja sellist tüüpi katiselahendust arutati tegelikult juba aastakümneid tagasi, tõsi peamiselt tsiviilkaitses, et kuidas vältida sedasama olukorda, et suuremad elektriavariid ei tooks endaga kaasa põlenguid. Et kui majja tulevat fiidrit pole, siis ei saa ka põleva fiidri tuli majja edasi kanduda.

[fallout3]

Ikka ei saanud aru..

[Tanel]

fallout3, vaata postituse kellaaega

[tahanteada]

Igaüks võib teha väikse rollimängu ja panna ennast situatsiooni, kus tema majja tulev elektrifiider põleb.
Ning siis võib nuputada, et mida küll ette võtta, et see tuli mingi mõne minutiga tema majas poleks.

Ja nagu öeldud, kunagises tsiviilkaitses täiesti väljatoodud võte ja eeldada võib, et keerukas katastroofiolukorras otsitakse ka muud tsiviilkaitse-võtted välja.
-------------------------------------
PS: Käisin üks päev alles mööda Eestit vähe ringi sõitmas - ja sai silmad lahti vähe hoitud - selliseid potentsiaalselt ohtlikke, vanu roostes kõrgepingemaste ja aastakümneid vanu elektrilline on ikka neetult palju veel alles.
- Ma ei arva, et midagi üldse toimub, aga kui toimub, siis sellised vanad, läbiroostetanud elektrivõrgud on kindlasti väga head lühise- ja põlemismaterjalid.

[fallout3]

Räägin siis veelkord üle, et päikesetorm tähendab kehvemal juhul seda, et induktsioonivool tekib suurtes ja pikkades kõrgepingeliinides, millest lõpptarbijani on veel mitu alajaama ja jaotuspunkti. See induktsioonivool kas kahjustab otseselt alajaama seadmeid või siis käivitab automaatsed katkestused, mis omakorda võivad suuremal skaalal põhjustada häireid kogu elektrivõrgu töös. Lõpptarbijale tähendab see ikkagi lihtsalt voolukatkestust, mitte seda, et tema elektrisüsteemist hakkavad tuhanded amprid läbi jooksma. Täpselt samamoodi nagu välgutabamuse korral. Jaotusvõrgust lõpptarbijani üüratu ülepinge jõudmine on juba paljudel muudel põhjustel takistatud, ja see toimib täpselt samamoodi ka tugeva päikesetormi korral. Ja see, et magnetvoo muutus nii kiire on, et see sinu maja suurusel skaalal või ka sinu maja ja lähima alajaama suurusel skaalal võiks arvestatavat induktsioonivoolu tekitada, on sisuliselt võimatu. Ja sel juhul ei piirduks probleem ilmselt ainult elektrijuhtmestikuga, vaid siis peaksid ka vihmaveerennid põlema süttima.

[Draax]

[fallout3]

Ma nii rohkem süütute kõrvalseisjate jaoks kirjutan

[tahanteada]

Edit: Lühidalt niipalju juurde, et leidsin üles Äripäeva lehekülje, kus lühidalt ja lihtsalt lahti kirjutatakse kuidas taoline elektromagnetpomm töötab ja millised kahjustused kaasa toob.
http://www.ap3.ee/default.aspx?PublicationId=7381b3cb-eee8-457e-9976-205069464f16&welcome=0

Vahet siis ainult niipalju, et pommide korral on tegu väga kiire ja lühiajalise ülitugeva elektromagnetkiirguse impulsiga, mille korral ei jõua midagi enam ette võtta, kuid kurjakuulutava "päikesepommi" korral on olemas ajavahemik, mille jooksul see kiirgus kasvab "nõrgast maksimaalseks". Ning sel ajal, kui kiirgus on alles nõrk, saabki siis üht-teist enda ja enda elamise kaitseks ette võtta. Juhul kui omanik paanikas olles hulluks ei lähe ja ise kõike puruks ei hakka peksma.
----------------------------------
PS: Sellest on isegi natuke kahju, et tänapäeval kujutatakse Eesti riigis maailma meeldivalt lillelisena, selle asemel võiks natuke rohkem tsiviilkaitse-temaatikat olla küll. Ei arva just, et sel tasemel, nagu seda aastakümneid tehti, aga midagi võiks see-eest teada küll.. Vähemalt paanikas olijaid oleks kindlasti kordades vähem.

[londiste]

tahanteada, antud juhul oleks palju rohkem abiks mitte tsiviilkaitse vaid füüsika algtõed...

[fallout3]

+1 ^

[tahanteada]

Aga niipalju võin lühidalt veel lisada küll, et kui selline "päikse-jama" tulema peaks, siis mina igatahes tegelen päris kindlasti sellega, et terve elamine alles jääks, mitte sellega, et tirin teleri ja arvuti vooluvõrgust välja, et las muu sulab ja põleb...

Ja kui Eesti Energia selleks ajaks oma võrke korda ei tee, pean silmas siis kõikvõimalikke korras isolaatoreid, ülepingekaitseid, korras maanduseid jms, siis ei jäägi mul, kui tavakodanikul midagi muud üle, kui ise ennast ja oma elamist kaitsta.
-------------------------------------
Siit võikski üles kasvada hoopis see arutelu, et kas Eesti Energia paneb miljardid kroonid selle alla, et oma, ürgseid, a 30-50 aastat vanu kõrgepingeliine ja alajaamu korda teha / või välja vahetada.
- Mina arvan, et sellele tegevusele ei pöörata kopika eestki tähelepanu.

[elukaz]

30-aastane kõrgepingeliin ei ole vana, pigem ütleks et uuepoolne.
Aga jõudu siis emaplaadilt poolide maha jootmisel, kasulik näpunäide, ühenda nad pistikuga. Kui torm tulemas siis saad kiirelt välja tõmmata ja vanni visata, pärast fööniga kuivaks ja masin töötab nagu uus

Aga tegelt oleks suht lihtne kaitsta ka pikki õhuliine ilma lahti ühendamata, iga paari kilomeetri tagant tõsta juhtmeid ümber nii et kokku tekib keerutatud liin.

[Draax]

Kasutan juhust ja kopeerin siia ühe LHV foorumis tehtud postituse. Teema küll seotud otseselt Eesti Postiga, aga samal ajal puudutab ka ülejäänud infrastruktuuri, s.h. Eesti Energiat. Selge, et EE investeeringud jaotusvõrku, mille pärast sel aastal võrgutasusid tõstetakse, on tarbija kohta seda suuremad, mida kaugemal see tarbija elab ja mida vähem tarbijaid ühe alajaama taga on.
LHV kasutaja momentum mõttekäik ei pruugi kõigile meeldida, ma ise ka nii radikaalne ei oleks. Aga mõtteainet ja arutlusteemat pakub kindlasti.

[Scart]

Aga kolime kõik Tallinna, ehitame müüri ümber ja istume siis kõik koos. Hea ja odav ju. Ma tahaks sellist juttu ajava mehega kohe näost näkku kohtuda ja vaadata, mis masti tegelasega tegu on.

[elukaz]

Njah, tüüpiline maast võõrdunud inimene kes pole kordagi näppe mullaseks teinud. Üks asi on bisnessmudel ja teine on riigi strateegilised huvid. Kriisiolukorras saavad need "vaesed" ise hakkama, aga kui nad 1000 kaupa torni majutada siis on nad ainult koormaks ja tulevad riiki kukutama.
Selge see et asfalt ei pea igasse hoovi jooksma, aga elementaane ühendus maailmaga, nagu post, ühistransport, mõistlikus kauguses kool ja toidupood peaks olema üle maa kättesaadaval, äriliselt edukamad piirkonnad vaesemaid toetamas. Äriliselt võiks ju hoopis EV piiri tõmmata kuskile tlna ümber ja ülejäänud maa näiteks venemaale müüa.

[Scart]

[wirx]

bin laden kutu ja nafta hind kukub - http://ap3.ee/article/2011/5/2/nafta-hind-odavnes-bin-ladeni-surmateate-peale

[Ho Ho]

[tahanteada]

Mis siin ikka ohata - kusagil maal, pärapõrgus, saab elada see, kellel on pangas niisama vedelemas miljonid eurod. kellel neid pole, see seal maal kah ei ela, või piinab ennast elamise-sildi all.

Ei kujuta küll ette, et tahaks elada kohas, millest lähim infra asub mingi 30-50km. kaugusel ja kuhu käib buss korra nädalas või siis ka 2x nädalas, üks päev ühtpidi ja teine päev teistpidi liikudes
--------------------------
Või elad küll külakeses, kuid sealses poes müüakse kuude viisi üht ja sama vorstitoodet ja paar korda kallimalt, kui Kestustes olevates poodides...

[Draax]

Ho Ho, kainelt ja majanduslikult mõeldes on karm tõde see, et Tallinna elanik maksab kaudselt kinni Rõuge valla avalikud teenused.
Ka see EE jaotusvõrgu investeerimine on sarnane keiss, selleks, et renoveerida alajaamu üle eesti, maksavad kõik tarbijad selle hinnatõusuga kinni.

Ma ei ütle tingimata, et maal peaks elu välja suretama, lihtsalt aru tuleb saada sellest, et kui maal elab keskmisest vaesem maksumaksja ja samal ajal infrastruktuuri (küte, vesi, kanal, teedevõrk, koolibuss jms.) kulud, mida peaks KOV pakkuma, on ühiku kohta suuremad, siis see ei ole lihtsalt finantsiliselt võimalik.
Selleks, et lõpeks pidev riigi kallal vingumine, peaks tõepoolest äkki igal aastal kodanikule saatma raporti - palju ta eelmisel aastal makse maksis (käibemaks, tulumaks, aktsiisid) ja palju selle eest teenust tarbis (teehooldus, tervishoid jms.). Inimene on alati valmis nõudma, aga harilikult ei mõtle, et tema maksutulud ei kannata tihtilugu neid nõudmisi välja.
Sama taotles ilmselt Hanno Pevkur kui ütles, et peaks hakkama inimestele tervishoiuarveid näitama. Mitte esitama, vaid lihtsalt tutvumiseks. Siis saavad ehk inimesed aru, mis tervishoiuteenus maksab ja mõtlevad ise, kas 13% tema palgast ikka katab selle kulu või ei.

[Ho Ho]

just täpselt, Draax, rahvas muudkui nõuab aga ise endale ei taha kuidagi aru anda mida see täpselt riigile maksma läheb.

Tegelikult mulle küll meeldiks kui oleks kusagil kenasti üleval täpne info palju riik minu käest saanud on ning mida mu koduaadressi lähistel on teenuste pakkumiseks kulutatud. Eks see oleks muidugi paras ettevõtmine loomaks nii tarka süsteemi ning kulutaks üsna mitu miljonit et asi käima saada ja tulemus oleks ikka, et sellega viitsiks tutvuda ainult tühine hulk inimesi

[ihvike]

Momentum ajab konkreetsel juhul täiesti segast juttu. Enamasti ta kirjutab seal mõistlikumat teksti, kuigi tihti üsna segaste mõttekäikudega. Aga see selleks. Postiteenus või sotsiaalabi, poteito-potaato. Kui lähtuda ressursside jagamisel nende tekkepõhisusest, tuleks kõik see, mis ühiskonnas raha n-ö kulutab, ahju ajada. Puudega inimesed ja maal elavad pensionärid eesotsas - need ei maksa ju sittagi makse ja on üldse mõttetud parasiidid ühe korraliku arvuti taga virtuaalväärtustega lotot mängiva ja toorest veiseliha vohmiva lipsustatud treideri kõrval.
LHV foorumit tuleb lugeda väga kriitilise pilguga. Kui siin ja uudistesaitide kommentaariumides kipub paduvasakpoolne vaatenurk esile kerkima, siis seal on elust võõrdunud ja oma savijalgadel edust pimestatud uus"rikaste" (loe: käivad Solarise toidupoes ja Eesti kallites restoranides ja siis pärast muljetavad) samavõrra kõverpeeglis vaatenurk esiplaanil.

[laurx]

Scart, see LHV selli jutt on päris argumenteeritud ja lähtekohana väga hea kui mingit õllekannu taga tehtavat väitlust planeerida. iseenesest seab " kanditava raha hulk" piirid sellele, kui kaugele metsa kõvakattega teed tulevad, kui kaugele metsa vahetatakse side- ja elektriliine jms. fakt on see, et kaabel maksab sama palju kui seal otsas on 1 või 10 tarbijat. iseenesest on eesti riigina nii piisavalt väike, et siin ei tohiks suuri takistusi geograafiast tulenevlt tulla, teine asi on, kas ollakse valmis investeerima " hurtsikute ümber tehtavatesse asfaltteedesse". EE ja elion on inimestele küll öelnud,et makske ise liin kinni, siis pakume teenust teile.

[ihvike]

See jutt ei ole tegelikult argumenteeritud. Kui inimese vaatenurk maailma asjadele (väärtushinnangud) on niivõrd kitsas, pole mingitest argumentidest üldse mõtet rääkida. Muidugi, hea argumentatsioon ei ole ka teise poole "argumenditusel" sõites utreerida, kuid vahetevahel tuleb seda teha, kuna millegi ilusa, targa ja sisulise ütlemise jaoks peab ikka teine pool ka midagi pakkuma. Antud juhul on asi lihtne - inimesed tuleks kõik vastavalt nende lisandväärtusele ritta seada ja tagumisest otsast teerulliga tulema hakata. See, kus jutumehe arvates teerull peatuma peab, oleneb tema sissetulekust. Sellised abstraktsemad väärtused nagu kultuuriline ja regionaalne mitmekesisus, kes see sellise jama peale ikka viitsib mõelda. Neid on rahasse panna ju palju keerulisem ka kui bloombergi terminalist numbreid ja graafikuid jõllitada.

[Ho Ho]

[laurx]

ihvike, väärtushinnangutest tulenevalt me võiks iga hüti ümber panna asfalti ja igale välule metsas wi-fi purgi, sest see tagab INIMõigused ja asjad aga kas sina oleks nõus selleks maksma? kust see raha peaks tulema ? eeldusel, et kõik läheb kallimaks, on teatud tüüpi elukeskkonnad leibkondadele kulukamad kui teised.

[Scart]

[-Koppel-]

Matemaatiliselt asjale lähenedes on jutt täiesti pädev... aga "Tuleme kõik Tallinnasse elama, saab odavamalt hakkama" lugusid on varemgi kuuldud.
See on paratamatus, et töötav terve mees maksab ülejäänud kodanike heaolu kinni. Kui tal veel lapsi kah ei ole, siis ei ole talle ka lasteaedu vaja.
Täiesti loomulik, et vahest ajab selline asi harja punaseks ja on vaja auru välja lasta.

Kas see on õiglane? Mõistagi mitte, aga mis see alternatiiv oleks?

PS! Ekstreemsportlased võiksid küll oma arstiabi ise kinni maksta. Nad on täiesti teadlikult ennast ohtu seadnud ja meie peame nendega juhtunud jamad kinni maksma.

[ihvike]

Vaadake, oleks see asi jäänud ainult postiteenuse juurde pidama, siis oleks veel kõik enam-vähem okei. Kuna selles ei ole midagi halba, kui üks firma, kelle tegevust doteeritakse, ütleb, et dotatasioonist ei piisa enam vastava teenuse jätkusuutlikuks pakkumiseks. No mis seal siis ikka, võtame vajadused-võimalused ette ja teeme otsused, vastavalt oma väärtushinnangutele ja valija ootustele. See, et maal elav inimene saab kirja ja ajalehe postkasti, ilma kõiki kulutusi kinni tagumata (sel juhul ta ei telliks ajalehte), on ühes normaalses arenenud riigis iseenesestmõistetav ja see on osa avalikust teenusest, mis tuleb kinni maksta - või leida sobilik alternatiiv. Kui inimesed maal ei saa avalikust teenusest osa, siis need alad marginaliseeruvad üha enam. Ja kus on piir? Alevid, alevikud, väikelinnad? Mis järgmiseks?

Aga, tsiteerin: "Ma hoopis ei saa aru kust tuleb vaeste inimeste jultumus varastada avalikku raha. Sest just varastamiseks saab lugeda sellist avaliku raha kulutamist infrastruktuuri loomiseks ja "investeerimiseks" mille puhul regioonis elavad inimesed ei suuda oma elutegevuse käigus genereerida nii palju maksutulusid, et see "investeering" end ära tasuks."
See on see osa sellest pikast jutust, mis mul kergelt kihvatas. See regioon, kuhu me "investeerime", kurat võtaks, on EESTI, mitte Tallinna kesklinn. Jube lahe oleks küll, eksole, kui Tallinnas on kõik käe-jala juures olemas, kuid kui tahad maale vanavanemate juurde sõita, siis otsi endale mingisugune kuukulgur, kuna teid ei ole ja varusta ennast igaks juhuks relva ja laskemoonaga, kuna linnapiirist välja seaduse käsi ei ulata. Ja kuidas siis suhtub selliste arusaamadega inimene kõikidesse teistesse elualadesse, kuhu maksuraha läheb, kuid mille "elutegevuse käigus ei genereerita nii palju maksutulusid, et see "investeering" end ära tasuks"? Kui nii suhtuda, siis ei ole meil enam tsiviliseeritud humaanne ühiskond.

[tahanteada]

-Koppel-: Aga arvuta ise, siis näed, kui palju on Tallinnas elu odavam, kui kusagil kaugel, tsivilisatsioonist eemal maakohas.
Mõned vihjed - traktor maksab "miljon-paar", kombain kah "mõned miljonid".
Lisaks iga päev kütusekulu, mida päevas läbi kulutad, kui sada-paarsada kilomeetrit iga päev uhama pead, näiteks kesagil vähe suuremas keksuses mingit tööd tegemas läies ja siis ka neetult vähe teenides, sest ulmelisi palku ei maksa sulle ka keegi...
---------------------------------
Ning veel see, et kas oled nõus maksma toidupoes toidu eest kõvasti rohkem, kui linnades ja samas veel vaatama kordades väiksemat sortimenti....

[Scart]

[Vanaaegne]

Nii jätkates jõuame selleni, et miks maal elav inimene peaks oma maksudega toetama mingi kontserdimaja, kino, teatri jne ehitust? Tahate kinno, teatrisse, kontserdile, spordivõistlusele minna - klappige rahad kokku ja ehitage endale maja, aga tädi Maali rahakott jätke rahule! Tädi Maali ei saa tulla, sest buss ei käi iga päev. Ja kultuuritegelastele-sportlastele makske palka-preemiaid kah omast taskust (sponsorite raha ei teki samuti iseenesest). See nimekiri tuleks pikk.
Samamoodi pole lõbureisid eluliselt vajalikud. Kõige ehtsam vähenevate ressursside raiskamine. Ja kui seal reisil veel mingi jama juhtub, siis vastuta ise. Miks peab välisminister või mõni muu asjapulk kõigi taskust võetava raha eest edasi-tagasi lendama ja konsul oma aega raiskama? On ju tore, kui igaüks ainult enda eest maksab ja vastutab?
Jne, jne. See arutelu läheb kiirelt rappa, kui enda mätta otsast pisut kaugemale vaadata.

[ihvike]

Scart, iroonia on asjakohane, aga nii lihtne see asi ka ei ole. Tallinna ühistransport üksinda ei ela piletirahast ära, kuid võib-olla ühistransport kui selline loob ühiskonnas piisavalt lisandväärtust, et see kulu saab muude tuludega kaetud (inimesed jõuavad tööle, teenivad palka ja maksavad makse). Maal elava pensionärini kirjade ja ajalehe toimetamine aga on selles suhtes palju lihtsam asi - see ei tekita väga suure tõenäosusega mitte iial sellist lisandväärtust, mis seda tegevust majanduslikult õigustaks. Aga sama võib väita sadade muude valdkondade kohta, kuhu raha läheb - ja ometi peab ühiskond neid tegevusi normaalseks ja lausa vajalikukski, kuna see defineerib arenenud ühiskonna, kus võimalikult paljudel inimestel on normaalne elu.
Kust tõmmatakse piirid - mis on liigne raiskamine ja mis mitte - seda otsustavad valijad ja avalikku teenust pakkuvad inimesed. Loomulikult on ebamõistlik iga metsatalu juurde helikopteri maandumisplats ehitada, et oleks iga kell võimalik vanainimene imekiiresti haiglasse toimetada või misiganes muud taolised liialdused. Nagunii on maal elavad inimesed palju tolerantsemad selliste asjade suhtes nagu teede kvaliteet või avaliku teenuse kiirus. Seega see momentumi sõim "maal elavate vaeste" suunal, kes virisevad ja nõuavad asfaltteid on eriti vastikult küüniline.

[Scart]

[tahanteada]

Eks kõik sõltub sellest, millise elustandardiga rahul ollakse , et kas piisab üksi lähimast külapoest ja selles müügil olevast vorstist-leivast-õllest või esitatakse natuke kõrgemaid ja suuremaid nõudmisi elustandardile.

Ja kui on nõudmised suuremad, siis kahjuks peab maal olemas olema väga suur ja paks rahakott, igal juhul suurem, kui linnas elades.
----------------------------------
Vastasel juhul on mul küsimus, et miks küll mul kõik tuttavad, kes vähegi elukallidust arvutada oskavad, on kas Tallinna või Tallinna lähistele elama asunud ja mitte keegi neist ei kavatse enam maale tagasi elama minna.
Või on siis veel maakohas mingi tegevus jäänud ja siis taotakse linnateenistus sellesama maakoha alla ikkagi kinni ja linnaelu tarbeks tuleb teha täiendavalt kõvasti lisatööd.

[londiste]

siinkohal tuleks ilmselt eristada elu ja tegevuse asukohta.
maal elades linnas tööl käimine ja maal elades maal tegutsemine on kaks eri asja.

[Scart]

[FurattoShutsuryoku]

maal elades, kuigi palk oli ligi kaks korda vähem , kokkuvõttes kätte jäi rohkem (toit oma aiast ja üüri arvelt).

[laurx]

tahanteada, terve mõistusega põllumees ostab tänapäeval asju PRIA rahadega. 40% asjast makstakse kinni sulle. miljon - paar maksavad new holland, john deere jt. belarus ajab hetkel täitsa asja ära, väikse mehe kastiga rõõm t-16 1k €, ole ainult mees ja tee. kui sul on kogukond, milles on kaks kolm natuke tehnikat tundvat meest, kes saagi käes oskavad hoida, traktoriga sõita viitsivad ja neid vajadusel parandada suudavad ning keegi, kes PRIA paberimajanduse korras hoiab, on 150 - 200 Ha täiesti kasumlikult haritav. ma hetkel veedan oma puhkust ühes sellises kohas.

[ArQ]

Too LHV tegelane võiks ennast põlema panna . Ta võiks veidi lähemalt kirjeldada seda oma ideaalühiskonda ja täpsustada arusaamist sotsiaalse kihistumise, kultuurilise mitmekesisuse ja ühiskonna kui sellise mõistetest laiemalt. Aga mis teha kui inimene on kuldlutt suus sündinud.

[Ho Ho]

[ArQ]

Kas ikka nõutakse sama kvaliteetset infrat? Pigem nõutakse siiski elementaarset. Ja mina sain siiski LHV onu jutust aru, et vaesed tuleks koloniseerida kuhugile tornmajadesse, sest siis oleks neil odav üksteisel külas käia ja Maxima poleks ka kaugel. Samas ma ei saa aru, et sõltumata piirkonna rikkuse astmest maksab mingi lõigu tee ehitamine endiselt sama palju. Samuti on juurdepääs mingist punktist mingisse punkti pigem kõigi kui ainult kohalike huvides.

[Scart]

[Ho Ho]

[ArQ]

No numbritesse panduna on tal õigus kuid sedasi on paljude asjadega. Alternatiiv ei ole lihtsalt jätkusuutlik ega vastuvõetav.

[Ho Ho]