[sukelduja]

[Ho Ho]

[xpander]

phoronixi saidil oli kunagi mingisugune intervjuu, kus nvidia mehed ütlesid et nendel on driverite kood 99% üks ja sama kõikidele platvormidele.
ning kui ma ei eksi oli ka ati kohta kusagil foorumis keegi ati mees kinnitamas sama, et kood on sharetud OS'ide vahel. vaid pisikesed erinevused.

[Ho Ho]

Täna sai töö juures jälle kirutud wini

Tegevuseks oli siis cross-platform softi kompileerimine-linkimine-testimine win/linux 32/64 peal. Linuxis polnud vahet kas kasutad debug, release või mõlemat läbisegi ning asjad töötavad alati. Wini all töötasid asjad pool päeva kenasti kui lingitav DLL oli debug modes kokku lastud kuid lambist mingi hetk enam ei töötanud ning hakkas tööle ainult peale ümber kompileerimist releasena.

Suht kahtlane värk kuna debug ei tee sisuliselt suurt midagi muud kui lihtsalt lisab mõningad lisasümbolid, kõik mis on olemas release modes on ka debugis ning debugi lisasümbolid ei tohiks kuidagi release modet segada.

[edit]
Kodus just märkasin üht asja millest wini all puudust tunnen: ühtne süsteemsete teadete logi. Ma ei pea silmas eventlogi kus OS oma tähtsamaid asju kirja paneb vaid kõiksugu programmide genereeritud asjad. Näiteks KDE all on mul paari klõpsu kaugusel viimase X tunni/minuti jooksul valmis saanud failide liigutamised nii üle http, ftp, torrentite kui IM'i, kohalikus masinas kopeeritud asjade info, messengeri sisse-välja logimised, teadete muutmised, sõnumite saatmised, saabunud emailid, power saving mode muutused ja hunnik muid asju mis hetkel ei meenugi. Üldine notificationite genereerimise süsteem on standardiseeritud ning kasutatav peale KDE ka Gnome ja tõenäoliselt teiste keskkondade all.

[lightbluefox]

Tunnen mäekõrgust vahet surfates netis Puppy Linuxi ja Windowsi (XP,7) vahel. Kui 1Mbit ühenduse korral avanesid lehed vinni all ikka mõningase viivitusega, siis Linuxi all hoobilt, ka mahukad foorumid ja ka flashil põhinev pangaleht, mis enne uimerdas ja jõnksutas.
Panin tähele ka seda, et kui enne sai sinutorus vaadata vaid 360p videot, siis nüüd jookseb ka 480p vabalt.

Tööl on 8Mbit ühendus ja see on surfates ikka meeletult aeglasem kui kodune 1Mbit.

[londiste]

Raidomarek, sama brauseri ja flashiga?

[lightbluefox]

Ei ole vahet mis brauseriga, Kroom, Palemoon, fx...See näitab et nett hakkab juba füüsiliselt arvuti taha jääma, (nt kontorimasin puhverdab video kiirelt ära aga suudab katkumata näidata heal juhul vaid 240p kvaliteedis).

Igatahes paljud lehed mis olid enne kodumasinas aeglased, lippavad Linuxis nüüd kiirelt.

[Ho Ho]

[lightbluefox]

Ju siis on 2004 aasta integreeritud kaardiga masin nõrgem kui su nutifon.
Aga videod videoteks, nt suuremahuline foorumileht võib ühe "saki" hetkeks küll halvata, siin loeb juba masina enda kiirus, kuna netist on küll ja veel.

[sukelduja]

[lightbluefox]

Ühendusel ei ole palju kasutajaid ja alllaadimine on üle 900kbs, mõlemad ühendused on Elionilt.

Asi on puhtalt arvutis, muidugi alllaadimiskiiruses vahet olla ei saa, aga nt olen võrrelnud vana vanemat läpakat uue kahetuumsega ja ei usuks kuidagi, et mõlemad sama interneti otsas on.

[Goleteral]

Huvitav et ma esimest korda sellele teemale peale satun,

Linuxi esimene kokkupuude oli umbes 11 aastaselt(ehk siis enam kui 10+ aastat tagasi) kui huvipärast sain masinale peale installitud gentoo(Vist, pole kindel, nii ammu ju ikkagi) ning sellega seonduvalt vana Win maha lastud(Mitte sihilikult, ega ei teadnud ju suurt Dual Bootist jms) ning kasutasin sedaviisi pea 3 aastat enne kui midagi muud proovida tahtsin. Tundus huvitav ja õppida ja manualites soperdada meeldis seega oli väga huvitav. Nüüdseks kasutan mõlemat erinevatel põhjustel: Kodusel NASil jookseb Ubuntu Server(minimaalne, ssh, ftp, samba ja transmission-daemon), tööläpakal Windows XP(Endale mugavam sest vahepeal vaja MS Express SQL serveriga jaurata ja endale see läbi Wini mugavam) kuid kodus ikka vana hea Debian Lenny.

Enne Windows 7't ei olnud ma Windowsi OS'idest kuigi vaimustuses aga pean tõdema et suure linuxi fännina sain meeldiva üllatuse Windows 7 näol. Lithne, mugav, suudab kõik ninnu-nännu protsessid ise ära teha ja jookseb ladusalt.

[asjameez]

Windowsi 7 Explorer on võrreldes näiteks Dolphin+Plasma kooslusega tugevate puudustega.

[Ho Ho]

[sukelduja]

[guest1902]

[Ho Ho]

[sukelduja]

[Ho Ho]

Kui noist kuulnud pole siis tõenäoliselt pole sul neid vaja. Lihtsalt MC'ga saab ühe või mõlema paneeliga vaadata mitte ainult kohaliku arvuti küljes olevaid kettaid ja muid andmekandjaid vaid ka üle eri protokollide välja jagatud kraami.
Konqueroriga saab samamoodi, lihtsalt aadressi ribale kirjutad /mnt/blah asemele näiteks fish://blah või smb://blah

[Dirty Harry]

[sukelduja]

[londiste]

failihaldur on maitseasi: far manager

[Ho Ho]

[londiste]

Ho Ho, oot mis mind takistab windows exploreri aadressiribalt otse võrgusharet või näiteks ftp-d vaadata?
aadressiriba oli iirc ka üsna windowsilt tulnud uuendus omal ajal

[Ho Ho]

[lightbluefox]

Lisan siia lõppu, et kes tahab Windowsi asemel Linuxit proovida siis üks pehmemaid üleminekuudistrosid on "Pinguy OS". Ehk siis on võetud Ubuntu baas, lisatud Mindi (mis on veel parem kui Ubuntu) head küljed ja omakorda täiustatud. Kaasas on kõikmõeldav soft mida kohe võiks vaja minna, sh koodekid ja suur draiveritebaas. Lisaks muidugi veel sellist silmailu, et windows 7l pole mitte midagi vastu panna. Asi näeb ka kahlaselt Mac OS moodi välja, nii et mõne jaoks kaks ühe hoobiga, Linuxi tehniline pool ja Maci silmailu .

Juba install oli puhkus, sisse on ehitatud automaatne uuendussüsteem nagu Mindil, pakivaramu Ubuntult....kui vähegi uuem arvuti tasub igaljuhul uudistada!

[SKG]

Palju enam oleks oodatud laiem riistvara tugi kui järjekordne uue maskiga Ubuntu. Esimene just see, mis saab paljudele takistuseks, GUI on korralik enam kui küll.

[CoiL]

SKG, küsiks millisel linux`il on siis parim riistvaraline tugi? Muidu see PinguyOS on vägev Põmst. kui ma 3d programmidega nagu autocad, solidworks ja adobe toodetega nii harjunud ei oleks ja võrdväärseid alternatiive linuxil eksisteeriks, siis saadaks ilmselt winnipuhhi igaveseks prükkarisse

[SKG]

Minu kogemuse põhjal Ubuntul ja tema derivaatidel kõige vähem riistvara toe probleeme olnud, kuid mitte nii vähe, et rahule saaks jääda.

[Ho Ho]

Kas ehk raua probleeme omavad inimesed võiks siin üles loetleda milliste juppidega on täpselt jamasid olnud? Vähemalt siis ehk mõni märkab ning teab arvestada

[SKG]

On ilmselt juba loetletud ka, aga vaevalt nüüd keegi neid konkreetselt siit teemast muude postide vahelt otsima hakkab. Paljud asjad on ka järgi proovimise taga.
On olemas kokkusobivuse andmebaasid, pigem siis juba sealt vaadata, need pole küll täiuslikud.

[Ho Ho]

Siin teemas olen näinud viimase aasta jooksul vist juttu ainult mingist suuremast kontorikombainist ja ühe verivärske läpaka ühest komponendist. Valdavalt lihtsalt on näha inimesi kes tihtipeale ise pole proovinud ning toovad vabanduseks "nagunii ei tööta". Seetõttu tahakski kuulda rohkem konkreetsematest juhtumitest et säärast fud'i vähendada

[SKG]

Põhilised probleemid ikka sülearvutitel.

Mis konkreetselt praegu mind takistab Linuxit igapäevaselt kasutamast on Nvidia ION platvormi Optimus tehnoloogia toe puudumine. See, et audiot, bluetooth 3.0, USB 3.0, touchpadi, kiirklahve ei saa täielikult või osaliselt tööle on hetkel teisejärgulised probleemid, millega pole mõtet enne tegeleda kui esmase probleemi lahendatud saaks.

Aga mis puudutab põhilisi riistvara toe probleeme (tihemini sülearvutite puhul), viimasel ajal ette tulnud:
- installeerimine ei käivitu, mõnikord aitab startupis parameetrite lisamine (ACPI, APIC, PNP)
- osasid WiFi kaarte (Realtek, Ralink ja teiste tootjate uusimad mudelid) ei saa tööle või siis töötavad halvasti (levi nõrk ja ühendus kukub ära)
- webcami ei saa tööle, osad HWID-d pole toetatud
- kiirnuppe ei saa täies mahus tööle
- mõnikord harva ei saa ekraanile native reso ette, mõnikord aitab xorg.conf manuaalne modimine, kui saab, siis 3D kiirendus ei tööta
- teise monitori videoväljund (VGA/DVI/HDMI) ei tööta, mõnikord aitab xorg.conf-i manuaalne modimine
- pluss veel osad pisiprobleemid, mis puudutavad näiteks heli, võrku, printereid jt, aga eraldi punkti ei vääri, kuid siiski eksisteerivad

Kui plaanis uuele läpparile installeerida, siis tõenäosus suur, et probleeme tekib. Mõned aastad vana rauaga peaks enam-vähem OK olema, aga OS-i järgi raua valimine pole paljudele jällegi vastuvõetav. Antud nimekiri siis kuhjunud viimaste aastate jooksul kui käest läbi käinud sadakond erinevat uut sülearvuti mudelit. Alati sai proovitud popmiate distrote uusimaid builde. Kui erinevat riistvara nii massiliselt ei testi, siis jäävad taolised probleemid nägemata ja vähese kogemusel põhjal võibki jääda mulje, nagu erilisi probleeme poleks.

Need on ühtlasi ka põhilised showstopperid, mis uue (Linuxi) kasutaja eemale peletavad ja (tagasi) Windowsi peale ajavad. Sellepärast enne ütlesingi, et GUI on juba piisavalt OK ja sinna rõhu panek on minu arust täiesti teisijärguline. Riistvara tugi on põhiline probleem minu silmis, mis osaliselt kivi ka raua tootjate kapsaaeda. Nokk kinni - saba lahti teema.


edit:
Et mu postist miskit kasu ka oleks - koguge siis keegi see probleemide list koos muudega esimesse posti, et ei peaks siit teemast postide vahelt otsima.

[asjameez]

Selline tore leht on olemas nagu LinLap. Ma ostsin mõned kuud vana läppari (Asus UL30A) ja sain seal kõikidele asjadele "works" märkida. Ainult mälukaardilugejat pole siiani saanud proovida.

Enda kogemused puuduvad, aga kas Linux mitte esimene OS üldse polnud, kes USB 3.0 toe sai?
http://www.linuxpromagazine.com/Online/News/First-Driver-for-USB-3.0

[SKG]

[marqs]

[olavsu1]

[gandalf]

eks neid kõikse uuemate juppidega jamasid jagub küllaga. enda värskel läpakal on inteli gma 5700mhd. esimesed katsed süsteemi installida ei tulnud mitte välja (kahtlane bios on ka siin süüdi). nii kui miskit peale sai läks kohe kõikse uuem kernel peale ja xorg-edgers repost draiverid. nüüd paar kuud hiljem tundub, et on see inteli draiver korda saadud. (docky kasutamisel käisid sähvatused üle ekraani muidu. komposiit ei töötanud hästi)
muidugi väikesed häkid konfifailidesse, et heli ei tuleks korraga nii sisemistest kui välimistest kõlaritest ja muud toredat. ilmselgelt ei ole need muidugi trikid, millega uus kasutaja teaks kohe arvestada, või vaevuks aega kulutama neile.

on küllaltki tõenäoline, et kui mingi jupp on kõige uuem, mida saada, siis ta ei tööta kohe nii nagu peaks. aga kuna kõik on pidevas arengus, on ka väga reaalne, et üsna kiiresti saab korda.

[Dirty Harry]

[olavsu1]

Noh osad riistvara tootjad jätkuvalt leiavad, et tavakasutajad peavad kasutama vaid Windowsit ja Apple Macosx'i

Samas HP Color LaserJet CP1515n on meeldiv erand. Mul polegi olnud printerit, mis Linuxi all kergemalt tööle läheks. ca 3 hiireklõpsu ja töötab.

[SKG]

Seda enamus ei tea, aga Microsoft maksab arvutitootjatele peale kui nad teatud arvu ettekirjutatud tarkvaragakonfiguratsiooniga arvuteid müüvad (Microsoft MDA Program). See pärsib ka Linuxi levikut, kuna Linuxiga müüdud masinate pealt ju boonust ei saa. Kui arvutitootjad Linuxiga üldse pakuvad, siis on need tavaliselt kõige odavamad mudelid, millega hoitakse arvutikomplekti lõpphinna pealt kokku, kuna OS on tasuta ja omakorda hea turul konkureerida.

[Ho Ho]

Olen mina loll või ei ole võimalik W7 all aknaid venitada laiemaks kui su ekraani reso?
Vahepeal oli vaja vaadata asju mis ei mahtunud üle ekraani ära ning oleksin eelistanud scrollimisele akna lihtsalt laiemaks venitamist. Suht suur üllatus oli kui selgus, et see tundub olevat mitte toetatud. Kuidas asi mitme monitori peal töötab? Seal on siis max akna laius võrdeline ekraanide summaarse laiusega?

[mikk36]

Mitme puhul saab jah venitada niipalju laiuses kuidas monitorid asetatud on.

[Ho Ho]

Ei tea kas sel pealtnäha üsnagi suvalisel piirangul miski mõistlik põhjendus ka olla võiks?

[Tiim]

sai just ubuntu 10.10 peale lastud, ühtegi draiverite installi pole vaja läinud, kõik asjad töötavad nagu peavad, kusjuures palju kiiremini kui värske windowsi puhul. Harjumatu on, kuid mulle see täitsa meeldib. Viimati kogesin sellist tunnet kui windows ME-lt xp-peale sai ronitud.

Ten points for linux

[suuder]

olen linuxi poolt

1. kegemalt confitavam kui win.
2. tasuta (enamus neist)
3. programmide install ja update on lihtsam kui windowsi all
4. on kordades stabiilsem kui ükkõik mis win (mingi programmi kokkujooks ei tähenda restarti)
5. peale programmi installi ei ole vaja restarti teha (mida enamus windowsi omad nõuavad)


muidugi on probleeme vähem levinud hardwarele driverite leidmisega.

KUID kasutan siiski enamus ajast windowsi, sest on programme mida ei saa linuxi all käivitada ja neile ei ole ka sobivat linuxi varianti leidnud. ja muidugi meeldib mulle ka mängida, nii , et ka see välistab mingil määral linuxi kasutamist.

kuid siiski läks mu häält linuxile.

[Max Powers]

Tiim, edasipidi ubuntu plaat kõhukotis?

[londiste]

suuder, su punktid 1, 3, 4 ja 5 on väga vaieldavad.

[Ollaz]

Punkt 1, 3, 4 ja 5 puhul on paljude asjade installimine wini all siiski lihtsam ja 4 nädalat uptime ei ole minu masinale küll mingi probleem (ei, appi crashimine ei tähenda masina restarti).

[Tiim]