[ykshuntka]

Kasutan UPS-i ja see piiksub vahel.
Ekraan näitab kõikumist 198-222V.
Enamjaolt näitab 216V
Laes hõõgniidiga pirni valgus tuhmistub.
Täpselt nagu NSV ajal.
Vanem kineskoop televiisor ei näita mõjutamise märke.
Elan linnas ja jama hakkas peale naabertänava kaevetöid sellel suvel.
Languse ajal ei tähelda koduseadme [külmik;boiler] käivitust.
Kas 198V rikub koduelektroonika?
Korteri 16A kaitse ei lülitu välja.

[Tanel]

Loomulikult võib kahjulikult mõjuda.

Mis EE rikete telefon 1343 alapinge peale kostab?

[ykshuntka]

Mina ei helista EE rikete telefon 1343.
Miks?
Väike lugu:
Suvel kaevetööde käigus võtsid mitmel korral ette teatamata kell ~05.00-07.00 elektri ära.
Viimane kord, aga venis võtmine üle kella 08.00 ja rahvas ärkas ning helistas 1343.
Mina helistasin peale kella 08.00 ja teenindaja käitus nagu alaarenenud isiksusega.
Ütlesin, et elekter on kella 04.36 (UPS lõugas) kadunud minu majas.
Tema vastus oli, et äike süüdi.
Mina: Mis äike? Tuult kah ei ole olnud 04.36 saadik.
Tema:"kas maja kaitset kontrollisid"
Mina:"jah korras"
Tema:"mis korter ja kelle nimele leping tehtud?"
Mina: "mis vahet seal on kelle nimele leping on tehtud? üüriline ei või siis rikkest teatada?"
Minul sai siiber sellest mõttetust vestlusest.
Hiljem sain teada, et elekter oli ära minu tänava kolmest majast (~100 korterit).
Ja inimesed alustasid helistamist juba kella 05.00.
Neile langes osaks sama küsimuste laviin.
Milleks 08.00 lolli mängida, kui juba 05.00 esimesed teated saabusid?

Lähen teen kirjaliku avalduse ja nõuan mingi järjekorranumbri asjadel silma peal hoidmiseks.

[Betamax]

Kui sa ise kangekaelne oled, siis jäädki protsessima. Nad on kõike seda sinu käest kohustatud küsima. Aga tundub, et mingi jama tehti seal kaevaetööde käigus, mis Eesti Energiast absoluutselt ei sõltu - nad ei saa vastutada kopamees Kolja bläkkide eest.

[ykshuntka]

Ei kurda selle üle mida teenindaja on kohustatud küsima.
Milleks teeselda, et ei ole kuulnudki rikkest antud aadressil?
Mina ei vaja hommikul naisterahvaga pikemat suhtlemist.
Lihtsalt: "Jah, teie piirkonnas on hetkel probleem. Lahendusega tegeletakse."

Iga kopamees Kolja taga on peaga mees.
Nüüd on tänav kinni ja probleem käes.
Maksan iga kuu 1000kr. Arvan, et oman õigust elektrit nautida.

[D3ff]

Kuidas sa mõtled selle probleemi siis lahendada, kui Eesti Energiaga suhelda ei kavatse?

[ykshuntka]

[Miki-Hiir]

Ja vastad samadele küsimustele suulise asemel kirjalikult Nutikas.

[ykshuntka]

[RassK]

Kas mitte UPS ei peaks kõikumist siluma??

[A.S.]

Vaevalt nüüd külmik jms. tehnika UPS-i taga on.
Kui näiteks kaabel on kaevetööde käigus viga saanud, siis tuleks see ikkagi parandada, midagi muud seal ei aita.
 

[Miki-Hiir]

[Tanel]

Ja lõpmatult ei saa ka pinget siluda, UPS, mis toetab vastavat funktsiooni on mõeldud siiski ajutiste pingekõikumiste jaoks.

[Tiim]

minuteada tahanteada eitahakunagimidagiteada.

Teemasse ka maal elan, ja vool on isegi nõrgem kui teemaalgatajal, kuid tehnika kestab (veel) juba 2st aastat. Veekeetjaga saab vett keeta siis kui mingit muud suurt voolunõudlejat võrgus pole. EE lubas kogunisti aastaks 2025 asja lahendada

[ykshuntka]

Väga hea ääremärkus

Tulevad onud ja "mõõdavad" ise oma "spets seadmetega" kõik vastab normidele diagnoosi.
Võin vabalt omaette iniseda vilkuva laelambi ja piiksuva UPS-i saatel "täiesti normis".

[Tiim]

ykshuntka, kas asi on ainult sinu korteris natu paigast ära või on ka mujal?

[A.S.]

[meie]

Võrguettevõtja juhindub Eesti Standardist EVS-EN 50160:2007 “Elektrijaotusvõrkude
pinge tunnussuurused”
Nimipinge on meil 220V 50hz, lubatud kõikumine peaks olema - Un= ±10%, sagedus 50 Hz ±1%

Kaugelasuvate piirkondade elektritoitel pikkade liinide kaudu või ühendelektrisüsteemiga sünkroonselt ühendamata
võrkudes võib pinge olla väljaspool piire Un +10%/-15%. Elektrivõrgu kasutajaid tuleb sellisest olukorrast teavitada.

[Etz]

[Jerry]

standardpinge on 230/400V

[Etz]

[A.S.]

Ja see EVS-EN 50160:2007, millele siin viidatud, ei tunne sellist pinget nagu 220V. Kuigi üleminek 230V pingele peaks lõppema alles 2013.

[Etz]

[kaspar00]

220V jääb ju kah 230V lubatud vea piiridesse nii või teisiti

[tahanteada]

180V on n-ö pikkade elektriliinide lubatud lõpp-pinge. Nii, et võtke tester näppu ja mõõtke üle, mis pinged on kilomeetriste liinide lõpp-punktides.

Ning teistpidi - alajaama lähedal on lubatud ka 240V.
-------------------------------------
Sellest ei tasu unistada, et elekter oleks kogu võrgu ulatuses: alajaam kuni liinilõpu tarbija täpselt ühesugune, seda pole kunagi olnud ega ei hakka ka kunagi olema.
Seda seetõttu, et igas liinis esineb pingelang ning, et pingelang poleks liini lõpus liialt madal, peab pinge alajaama juures olema ka veidi kõrgem.

[Etz]

[ykshuntka]

Nii nüüd jõuab asja tuumani.
Kas 2km linna alajaamast(kõige suurem elektri seadmete rajatis linna "ringtee" ääres) on pikkliin elektrikute mõistes?
Seega võib olla 207V kuni 253V vahemikus.
Majal on uued kaablid ja kilp aastatetaguse EE kampaaniaga ära hirmutatud inimeste soovil tehtud.
Onu võib mõõta kust iganes, aga kahjuks ise märkan langust päevas mõned korrad.
Naabrite kohta ei oska midagi öelda, neist enamusel veel vana kaabeldus seinas.
Uurin teiste majade elanike käest ka.

[A.S.]

Ja kui pikalt see pinge alla piiri on? Standard määrab ära, et see 230V +/-10% on 10 minuti keskmine pinge. Kui see pinge langeb alla piiri mingiks sekundiks, siis pole nagu standardi vastu mingit eksimist, läheb asi pingelohuna kirja (võib olla isegi kuni minut).

Aga kaugus sellest suurest toitealajaamast ei oma tähtsust. Oluline on kaugus kohalikust jaotusalajaamast, kust sulle see 0.4kV liin maja juurde tuleb.
 

[Jerry]

[tahanteada]

Kuna mu head Lp. oponendid ei taha midagi kuulda pingest 180V - ja usuvad ainult seda, mida Nett kokku kirjutab , siis üks pikem kirjutis internetist, kus on kirjas üsna üheselt, et ka UPS-id peavad veel 180V juures töötama. Ja alles 176V juures lülitub UPS tööle akude pealt.

Nii, et head lugemist ning kui ei meeldi, siis head selle artikli autoriga vaidlemist.

link ise: http://www.ybet.be/en-hardware-2-12/ups.htm
---------------------------------------
Veel üks link, kus siis peal pingestabilisaatorid 180-260V - head ostmist neile, kes pikkade elektriliinide lõpus elavad.
http://www.voltage-converter-transformers.com/deluxe-voltage-stabilizer.html

[Etz]

Lp. tahanteada, see sõltub ikka UPS`i enda spetsifikatsioonist.
Pingestabilisaator pole UPS ja selle otstarve ongi pinget stabiliseerida, olgu siis üle või alapinget.
UPS`i ülessanne on siiski midagi muud ja kui premium brandi upsid ka 180V juures veel töötavad, siis pole see siiski üldine standard.

Samuti paluks teha vahet erinevate UPS`i tüüpide vahel.

Spoiler

Offline / standby UPS Diagram

Online / Line-Interactive UPS Diagram

Pingekõikumiste vastu aitab vaid viimane, Online/Line-Interactive lahendus.

Enamus odavatel kodutarbijatele suunatud UPS`idel puudub üldse igasugune pingesilumis ja kompenseerimisvõime nad lülituvad teatud võrgupinge langu korral lihtsalt akule ümber.
Kõik sõltub kasutavast skeemilülitusest ja UPS`i tüübist

[A.S.]

[tahanteada]

Ja veel eelnevale niipalju lisaks, et ega pikkade liinide l6pus oleval tarbijal pole probleemiks mitte pinge suurus 180V, vaid probleemiks on tavaliselt see, et eespool olevad tarbijad kasutavad lubatust suuremat voolu ja siis sellega langeb pinge viimastel tarbijatel veel oluliselt v2iksemaks ning sellest suured jamad.

Postitatud mobile device

[wiinanina]

[HellWalKeR]

[Etz]

[HA]

Online UPS'ist tuleb koguaeg sama pinge, seda saab tavaliselt muuta isegi
ja see "töötab koguaeg akude pealt", see tähendab et väljund on täiesti sõltumatu sisendpingest

kõikumisi "silub" ainult Online UPS...tavalised UPSid ei tõsta-langeta pinget
selle jaoks on olemas pingestabilisaatorid, aga need on üsna kallid ja samas ei kannata suurt voolu

maal on 3kW'ne stabilisaator...kaalub miski 50kg vist

[tahanteada]

Etz: Oh Sind küll - äkki ikka tutvud nende peakaitsete, mida paigaldatakse, ehitusega ning nende tehniliste andmetega.

Lühise korral, jah, lööb välja, kuid tavatarbimise korral kannatab iga taoline võrgupingekaitse välja suuremat koormust. Ja seda seetõttu, et nad on üsna aeglase toimega kaitsed. Kui ei usu, mine mõnda maakohta, pane koormused kasvavas järjekorras liinile - siis näed, kuidas pinge kukub, aga mingi kaitse veel kusagil ei rakendu. Ja alles kas:
- väga suure koormuse...
- või väga pikaajalise suurema koormuse korral lülitub kaitse alles välja.
---------------------------------------
Mul on endal juhuslikult paar tuttavat peret, kes liinide lõpus elavad ja tean väga hästi, mismoodi ettepoole jäävad elamud / talud kõikvõimalikku tehnikat oskavad liinile tööle panna, mõtlemata, et pärast neid on ka veel järgmised tarbijad olemas.

Tõsi - mõlemasse majja tuleb sisse 3 faasi ning siis mõlema juures sai selline asi tehtud, et kõik faasid üle mõõdetud ning kodutehnika tööle pandud selle faasi otsa, kus kõige vähem koormust esines ja kus pinge kõige stabiilisem oli.

[Etz]