[Juan Pablo]

Ma uurisin natuke yhelt soomes saidilt (oksjonisait)
Myygis on yks q9550( C1 lihvitud)
http://www.huuto.net/kohteet/q9550-c1-hiottu-ei-pk/124119587

Kirjutatud et C1 lihvitult -saab panna rohkem voolu kui E0-ile ja 4,2 GHz-i juures on siis stabiilne
Ei tea kui õige jutt on

[haldz]

[Taavi©]

Rohkem voolu = rohkem kuumust, lihvitud või lihvimata.
Mis jahutus tal peal seal on selle 4.2ghz juures ?
Ja mis ventidega ?
Kui mingi True120+Kaze ja õues külmas, siis vb küll jah

[denis28]

ära nüüd liialda... true 120 ja vaikne vent toa soojusel ning saab täiesti hakkama alla 70 loadis. isegi kui tal seal mingi 1,45v ..

[Taavi©]

denis28, c1 EI tee tavatingimustes 4.2ghz stabiilselt, kui keegi tahab vastupidist väita siis screen oleks hea..

Mul on endal olnud c1 ja e0 + mõnel tuttaval veel c1'htesid, ükski c1 pole stabiilselt üle 4ghz teinud, ma ei usu elusees, et lihvimine midagi seal muudab.

Ma ei välista "kuldseid sampleid" aga kahtlen, et see müüdav prose 1 nendest on..

[Juan Pablo]

[Albert52]

Muidugi ei tasu mingit C1 osta enam, vananenud tehnika juba ju. Oleks ta E0 siis..

[Taavi©]

Kui mul sõber sai omale esimese c1, seda proovisime igat pidi, väljas -17 juures ka, true120 oli kaze peal jne, 4ghz sai, gramm üle ja mingis asendis enam edasi ei läinud.
Siis ma tahaks väga näha seda c1 mis 4.2ghz STABIILNE on ütleme ausalt, hea vesijahutus ei ole väga palju parem kui hea õhkjahutus.

[Juan Pablo]

[DonNiger]

[elukaz]

Zalman 7700 ftw(Y)
Või on midagi paremat külmakindlat õhkjahutust välja mõeldud?

[Taavi©]

Alumiinium peaks olema kõige parem, nagu DonNiger ütles..
Imo vask ei anna külma niihästi läbi, kuna stock kuuler on 90% alu. siis jah tõesti külmaga on see parim suht.
Vask aga eraldab soojust paremini, seega on ta tava temeratuuridel parem, nagu sinu pakutud zalman.

[Smoking]

Taavi©, Loll jutt. Loomulikult vask ka külmaga parem.

[Taavi©]

Smoking, vask eraldab paremini, alu juhib paremini..

[recent]

ammu juba juttu olnd et, kui on alla -5'e siis pole vasega midagi teha.

[Taavi©]

[denis28]

[elukaz]

Sai küll koolipinki natuke nühitud aga selline asi küll kõrvade vahele ei jäänud et soojusjuhtivus oluliselt temperatuurist sõltuks. Aga see jäi meelde et vase juhtivus on väga lähedane hõbedale ja et alumiinium jääb märkimisväärselt maha. Ja kiirgusvõime ei tohiks perfi mõõdetavalt mõjutada, aga meeleldi uuriks mõnda pädevat linki mis vastupidist väidab.

[ceemic]

Misasja te siin ajate?
Heatpipe "miinustes" mittetöötamine pole kuidagi seotud sellega, et heatpipe kest vasest on.

Vasel on suurem soojusjuhtivus ning suurem soojusmahtuvus, kui alumiiniumil, kui te juba selle üle vaidlete.

[Ollaz]

Selgelt kirjas füüsikaõpikus, et vase soojusjuhtivus on parem kui alumiiniumi oma. Ei tea mida te taga ajate.

[Taavi©]

Ma siiski ootaks reaalseid pilte/screene testist, ma isiklikult olen proovinud mingi zalmani samataolise rattaga nagu eelpool nimetatud oli ja inteli stock kuuleriga külmas ~ 10c alla nulli ja stock andis loadis paremat tulemust, kuslik 5c oli stock külmem kõrgemaist tempist..

[heretic666]

[sukelduja]

[ceemic]

heretic666 mõtles vastupidist soojusmahtuvusele. Ehk siis, kuna vase soojusmahtuvus on suurem, siis võiks loogiliselt arvata, et alumiiniumi "soojuseraldus" võime on suurem

[Jaan]

OT
Teie probleem on selles, et üritate kasutada heat pipe-ga jahuteid külmaga.
Nad ei tööta ja ei peagi töötama normaalselt, kui kraaadid alla toatemperatuuri.
Seal torudes peab vedelik aurustuma, kui see on külmunud, siis soojusülekanne on nagu tavalisel torul, ehk väga kehv.

Seega on täiesti võimalik, et inbox teeb ka kõige kallimale jahutile ära pakases.
Ja metallide soojusjuhtivus muutub tõesti koos nende temperatuuriga, jahutites kasutatavatest metallidest muutub kõigil soojusjuhtivus paremaks temperatuuri langemisega, väga suure miinusega muutuvad näiteks vask/hõbe lausa ülijuhiks- nende soojusjuhtivus kasvab kordades.
/OT

[Wiltz]

Jaan, pead silmas seda, et kõige kallimale heatpipe jahutile teeb ära? tavapäraseid on vist ikkagi inboxist nõks paremaid ka pakase jaoks, soojuse hajutamise põhimõtted ju iseenesest ei muutu külmemas keskkonnas.

muide, oled sa kursis mis vedelikku seal torudes tavaliselt kasutatakse, päris puhas vesi see vist ei ole? ma mõtlen just seda, et huvitav mis temperatuuril neis kasutatava vedeliku külmumiskoht tegelikult olla võiks? minumeelest on seal see efekt ju ka, et prosest eralduv soojus ei lase sellel vedelikul kunagi tegelikult jäässe minna (no vähemalt senimaani kuni räägime reaalsest eesti talve suurimast külmast ~20c).

[ceemic]

Wiltz, ma pole küll täpselt uurinud, aga loogika ütleb heatpipe toimimise kohta: torus on tugev alarõhk ja väike osa mingit vedelikku (näiteks vett). Teatavasti rõhu alanedes väheneb vedelike keemistemperatuur. Heatpiped on arvatavasti "timmitud" toimima kuhugi toatemperatuuri kanti. Ehk siis võib eeldada, et näiteks vee puhul on seal üsna suur "vaakum" ja väike osa vett. Vist kasutatakse heatpipe siseseintel ka mingit poorset materjali, sest vedeliku "loksumist" heatpipe raputades kuulda ei ole. Kui soojendada üht heatpipe otsa, siis vedelik aurustub. Edasi toimub meile üsna tuttav "phase change" mille tulemusel soojalt kehalt energia "ära võetakse". Gaas liigub heatpipe jahedamasse otsa, kus see tagasi kondenseerub, ning eneriga ära annab (tavaliselt alumiiniumradikale).
Kui nüüd see heatpipe jahutus näiteks -20C õhukeskonda panna, siis jahtub peagi kogu jahutus piisavalt maha, et ei saavutata enam vajalikku keemistemperatuuri. Kui ei toimu aurustumist, ei toimu ka soojusenergia ülekannet. Heatpipe enda "kest" omab jahutusvõimekuses marginaalset osa.
See, kas heatpipe "ära külmub" pole oluline, oluline on just saavutada vajalik keemistemperatuur.
Eks see piir ole erinevatel jahutitel erinev, ning oleneb kindlasti sellest, mis vedelikku kasutatud on, ning kui suurt alarõhku. Miinuskraadides toimiva heatpipe jaoks peaks lihtsalt kasutama suuremat alarõhku ja madalama keemistemperatuuriga vedelikku, näiteks eetrit

Loodan, et ma nüüd väga puusse ei pannud...

EDIT: edasi fantaseerides... Kui saavutatakse see punkt, kus vedelik ei kee, siis hakkab prose temperatuur kiirelt tõusma. See omakorda peaks soojendama seda väikest IHSiga kokkupuutuvat osa, et seal jällegi keemine toimuma hakkaks. Selle tulemusel peaks jälle prose temp kukkuma, kuniks jälle keemistemperatuurist allapoole liigutakse. Ehk siis prose temp hakkab teatud intervalliga suures ulatuses kõikuma? Hmm, huvitav teema...
Ilmselgelt on heatpipel "optimaalne ala", kus antud protsess suurima efektiivsusega toimib. Ehk siis tegelikult heatpipe töötab ka "miinustes", ainult oluliselt väiksema efektiivsusega?

EDIT2: ei viitsi enam ise tuletada. Google aitab ka:
http://www.cheresources.com/htpipes.shtml
http://en.wikipedia.org/wiki/Heat_pipe

[raido357]

PAD mod -> E2140@2,9Ghz@1,25V ja vana Gigabyte 945P-S3 rev.1.0

https://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=5594467#5594467

[Wiltz]

ceemic, just seda fantaseerimise osa pidasin mina ka silmas ja samamoodi kujutasingi seda ette! ainult et minumeelest see ei tohiks nii väga fantaasia olla midagi, ja teisalt ma ei usu, et seal siiski intervallidena soojenemine/jahtumine toimuma hakkab...vähemalt ma ei näe selleks ühtegi põhjust, ju on see soojendamine ikkagi enamvähem ühtlane. aga see on muidugi selge, et igal heatpipe'l/selle küljes istuval radikal on mingi efektiivne temperatuurivahemik ja sellest väljaspool efektiivsus langeb oluliselt.

veel natuke edasi fantaseerides... minu loogika järgi toimub temperatuuri tugevalt langetades heatpipe's see, et aurust vedelikuks tagasi "muundumise koht" liigub järjest nö. allapoole heatpipe pikkuse kohta. ehk siis piibu efektiivne pikkus jääb oluliselt väiksemaks, kuna aurustumiseks piisavalt "külm ala" ei ole enam seal, kus piipu ümbritsevad ribid, vaid kuskil oluliselt allpool. võibolla näiteks paar cm kaugusel kohast, kus piip soojuse vastu võtab IHS'lt. miks heatpipe külmas samahästi ei tööta kui conventional radikas? kuna heatpipe ei tööta "tagurpidi" või mõlematpidi, nagu tavaline kamakas vaske või alu samas muidugi jääb kehtima see teooria, et efektiivset working range'i piibul saab muuta, nagu ütlesid ilmselt rõhu ja vedeliku väärtust/liiki muutes.

[Kukkur]

Oskab keegi tark öelda kui palju aeglasem on Q9650/Q9550 12mb vs i7 920 8mb ?
Plaan on prosest välja pigistada iga viimane mhz. Kumb mõistlikum oleks arvestades performance per dollar ?

Ette tänades

[WäntWõll]

[Kristoferr]

Kukkur, see oleneb suurelt ka sinu ülejäänud masinast ja sellest, mis testid sa võrdluseks võtta tahad.

[Juan Pablo]

Kukkur,

I7 920 on igati parem

[kri5to]

Tuiasin siis HV läbi ja ei saanud vasust.Samuti ka youtubes videosi vaadatud ja ka googeldatud.Kuid pilt ikka hägune.Nimelt tahaks oma c2d e6420 vähe clokkida.Hetkel stock jahutiga netis olles tuumad oma 22kraadi ligi,mängides seal 30-40kraadi vahel.Uus jahuti ka plaanis osta.Plateks asrock 4CoreDual-VSTA.Tean,et pole just kõige parem plate kellamiseks aga natukene annab ikka clockida.Äkki keegi viitsib seletada,kust,kuidas ja mida vaja teha.
Parimat,
Kristo

[pots4t4j4]

22c ? i dont think so millega sa seda seal mõõdad

[kri5to]

speedfan näitab....

[omgwtf]

Vaata nt HWmonitori,RealTemp,või siis CoreTempiga
Spiifänn on bs vast.

[Ollaz]

Speedfani temperatuuri valem on t1+10=t.

[kri5to]

Core temp näitab 25kraadi..

[omgwtf]

Pane siis aken kinni toas vms.

[kri5to]

Omg ..Toas on sooja küllalt....ei tulnud siia seda arutama,kui palju mu tuuma temp on,vaid tulin küsima abi,et kuidas saaks vähekene proset clokkida.

[pots4t4j4]

https://foorum.hinnavaatlus.ee/search.php

[kri5to]

Sai siis vähe uuritud ja proovisin ka natukene fsb muuta ning hetkel toimib aga sellest pinge tõstmisest ma aru ei saa,kuna peab pinget tõstma hakkama ja kui palju?
Nt deufalt clockidega 2,13ghz 1,3v ning plaan panna 2,6ghz siis palju ma pinget pean tõstma ja kas üldse pean?

[AJ]

kri5to, enne kui pinget tõstma hakkad, proovi ehk töötab ka ilma pinge tõstmisetta.

[kri5to]

Kui töötab siis see tähendab seda,et ei olegi vaja pinget tõsta?Kui elumärke ei ilmuta tõstan senikaua vaikselt pinget kuni saan tööle?Sain ma õigesti aru?

[AJ]

[-RaiTz-]

Mõtlesin siis, et proovin ka proset clockida, aga tekkis järgmine probleem. Nii kui biosis midagi manual peale panen, laseb arvuti restartides auto peale tagasi.
Proovisin ka panna manualiga default kiirused ikka sama jama. Jättis seaded meelde ainult siis kui mälu panin defauldis 667 peale ja prose seadeid pole näppinud.
Pole küll eriline clockimise palte, aga siiski äkki on levinud probleem gigabyte platel.
ga-g33m-s2l
q6600
ddr2 667

[Wiltz]

no seesama mälu võibki olla probleemiks, miks ta sinu pandud seaded iga kord ära nullib. ilmselt masin ei tule üles ja seega plaat resetib ära biosis seaded. jäta siis see 667 ja katseta edasi.

[-RaiTz-]

Ma võin mälu jätta 667 peale, aga ikka resetib ära. Panen prose nt 9x333 peale ja mälu "System Memory Multiplier (SPD)" panen 2.0 peale et töötaks 667 peal, masin läheb käima näitab et prose on 3GHz peal ja kui hakkab mälu kontrollima lööb restarti ja nullib oc seaded ära. Ainuke mille peale oc seaded meelde jätab on nii, kui panen ainult mälu manuaalselt 667 peale ilma et midagi muud näpiks.

[Wiltz]

no sellise asja peale ei oska muud soovitada kui mingi teine (uuem/vanem) bios plaadile peale flashida ja siis proovida, vb aitab vb mitte muidugi võid proovida mõne teise mälupulgaga, soovitavalt proovi siis 1 mäluga, 2 pulka pole mõtet esialgu sisse toppima hakatagi!