[Valdars]

Andium räägib siin spetsialiseerumisest, kus inimene peale ühe ala mitte midagi ei tea. Sedasorti inimestest võivad saada väga head liinitöölised kuid neist ei saa IT ala spetsialiste. Sest nagu siin mõned inimesed juba varem koos näidetega selgitasid ei ole IT alal kõige kõvemad mehed mitte need, kes tuimalt koodi kirjutavad vaid need, kes suudavad paremaid lahendusi pakkuda ja uusi asju välja mõelda.

[teretalv]

olen korduvalt "jalgratast" leiutanud ja olen jõudnud järeldusele, et engineering is my way, et ma saaks võimalikult palju ja hästi uusi asju välja mõelda, peab olema mul lai silmaring, et asju üldises plaanis kokku panna, alati annab idee tekkimisel asja lähemalt uurida kas antud idee on teostatav. Ma pooldan pigem vähemat spetsialiseerimist ja pooldan rohkem laia silmaringi, lai silmaring annab eeldused leida enda suund, gümnaasium on mõtlemise aeg, kes sa oled, kes sa olla tahad ja mida elult tahad, edasi õppima minnes oled juba jõudnud selgusele enamvähem kes tahad olla jne. Inimene on keeruline ja me võimegi jäädagi siin vaidlema kuidas õpetada ja kui intelligentne keegi on, iga inimene on erinev.

sõna õpib on ühe p tähega, meil igatahes oli sellise asja raviks koolis "speech therapist", eesti keeles kõlab minuarust rõvadalt see, sellepärast inglise keeles

[RassK]

teretalv, ma arvan et gümn.-s on juba hilja mõelda mida tegelt teha tahad.
Nagu eelnevalt juba räägitud, siis laial silmaringil on vahe. 2 asja kas sa oled teatud valdkonnas laia silmaringiga või omad silmaringi igas asjas.
Näitena siis:
1) Sul on lai silmaring IT alal - Programmeerimine, kujundamine, süsteemid jms
2) Sul on lai silmaring igal pool - IT alal, Ajaloos, Kirjanduses jne.

Isiklikult käib vastu just see viimane mitte esimene variant. Ehk kõigest kõike teades ei tea sa tegelt midagi.

[kännuämmelg]

[Mario.]

Kunagi ei ole millekski hilja, tundugu see läila kui tahes. Ka Eestis suundutakse ülikooli vanemas eas, nagu Tartus käib mitu inimest vanuses 40-55 eluaastat. Aga, et peale sunnitud aega võimalikult hästi ära kasutada, tuleks kõigest natukene maiku saada. Kuhugi noorelt suunama hakata.. mkm.
Mina sain kõva kirjanduse tambi koolis, mis pani mind tundma tugevat huvi kirjanduse vastu ja no ma olen selle eest tänulik, sest minu laiskuses ja iseseisvalt poleks ma siia jõudnud oma arvutimängude maailmast.
Krusu, ma mõistan sinu arusaama, et kõigest kõike teades ei tea sa midagi ja see on vaid meie just spetsialiseerumise, töölooma väljatöötamise ühiskonna vaatepunkt. Loll ja üsna vale. Oma eludega suundume me alati kuhugi punkti, mis saab meile heal juhul meeldiva hobina tööks, mida me oskame tunduvalt paremini teistest oma oskustest, kuid teada natukene igalt poolt mujalt on minu arust väga suur lisaväärtus.

[Andium]

[teretalv]

[Absona]

[Deadlock]

"Spetsialist - Inimene, kes midagi peale oma ala ei oska"

Vähemalt mõne jutust jääb küll mulje, et kui ajukirurgi tiitli oled kätte saanud, ega sa siis vist ajaloost, matemaatikast, keeltest ja filosoofiast küll midagi ei jaga..

[Sold OUT]

[kännuämmelg]

[erkki]

Valikut pole kunagi liiga hilja teha ja pigem on just vale liiga vara (näiteks põhikoolis) oma elu eesmärke paika panna, sest üsna tõenäoliselt jätad paljud alternatiivid kaalumata.

[tahanteada]

kännuämmelg: Tihti pole mitte põhikoolis õppija see, kes ei tea, kuhu minna ja mida edasi teha, vaid justnimelt lapsevanemad keelavad võsukesel enda eest otsustamise ja taovad talle pähe, et Sinu ainus tee on keskkool ja seejärel kõrgkool.

Mind pole kunagi keegi suunanud ja mina teadsin 8-das klassis täiesti kindlalt, et järgmine kool on Polütehnikum.
Ning ma pole ligikaudu 30 aasta jooksul kordagi seda kahetsenud, et see minu otsus selline oli ja et ma ei pidanud kellegi teise käsku / korraldust täitma ning ellu viima kas lapsevanema või siis kasvõi õpetajate unelmaid, et mida / keda sellest laspukesest küll koolitada annab.

[teretalv]

suhtun alati negatiivselt nohikutesse kes 14 aastaselt kooli lõpetavad ja 2 aastaselt teavad kelleks saada tahavad, nemad mõtlevad et on maailma nabad ja teevad koguaeg teisi maha et teised samasugused pole, hall mass vajab rohkem aega ja defauldina on siiski gümnaasium järelemõtlemise koht, aitab selle ila ajamisest siin see on naeruväärne

[RassK]

See, et teile tutvustati teie võimalusi liiga hilja ei tähenda, et põhikooli laps oleks otsustusvõimetu.
Väga hea koht info saamiseks igal aastal on teeviit, kahjuks liitusid gümnaasiumid sellega alles nüüd...

[kännuämmelg]

[2korda2]

Tule taevas appi, kus meil on haridusspetsialiste!
Teeme nii, et põhikooli või ka gümnaasiumiõpilast veel "oma valikutes kindel ja teab mida tahab" inimeste hulka ei arva. Gümnaasiumilõpetajatest enamik on nagu vasikakari, kes kevadel esimest korda välja lastakse. Igasugune "teeme põhikoolis ka valikained" on aga täielik BS - tegemist on lastega, kes ei adu veel mitte grammigi, mida tegelikult neil tulevikus vaja läheb või mida nad teha tahavad (mõni erand ainult kinnitab reeglit!).
Mul on endal klassivend, kes lõpetas gümnaasiumi ja põrutas rahvusvahelisele matemaatikaolümpiaadile (oli juba päris mitmes) ajaks, kui teised tegid ülikooli sisseastumiseksameid (jah, ma olen nii vana inimene). Olümpiaadile pääsenud said automaatselt TÜ mata teaduskonda sisse. 2 aastat hiljem tegi tüüp kannapöörde ("mata on igav") - läks arhitektuuri õppima ja töötab nüüd sel alal.

PS. Tänases Postimehes olev artikkel teemal "akadeemiline puhkus ka gümnaasiumi ja põhikooli õpilastele". Kes iganes selle peale tuli - palju õnne! Oled minu poolt nimetatud selle nädala "keenjiuseks".

[mirko27]

Käisin ka nö "eliitkoolis" ning ka seal ei teadnud 12 klassi alguses peale kahe-kolme, kelleks nad saada tahavad. Mõttetu arutelu siin, et vanemad sunnivad; täiesti hilja on otsustada gümnaasiumis jms.

[jnt]

Huvitav arutelu... Eriti fakt, et arvatakse, et põhikooli lõpetanu ei tea, mida eluga pihta hakata... Kui kedagi teist näiteks pole võtta, siis võtan enda, et 5. klassis hakkasin reaalselt veebindusega tegelema ja tänaseks päevaks töötan kenasti veebiprogrammeerijana. Ja mitte hetkekski pole tekkinud mõtet, et äkki see pole minu jaoks. Ja see, et mu tulevik arvutiga seondub, oli mul väga selgelt juba lasteaias teada. Rääkige veel, et põhikooli lõpetanu ei tea, mida oma eluga pihta hakata.

NB! Mainin siinjuures ära, et loomulikult on tegelasi, kes ei tea, mida teha... selliseid on isegi päris "täiskasvanute" seas. Kas peaks otsustamisvõimaluse andma inimesele alles siis, kui mingine 70+n aastat vana on? (eeldusel, et ta üldse elus siis on)


Küll ma oleks õnnelik olnud, kui eri suundadele oleks saand end viia juba kuskil 7. klassi kandis, mitte nagu praegu, et hädapärast peale põhikooli ja reaalselt alles ülikoolis saad midagi, millest reaalset kasu on ja mida oleks oluliselt lihtsam õppida koolis, kui kodus nohistades.

[mirko27]

jnt, siit tekibki see probleem, et keskmine inimene ei tea. Arvestatakse keskmisega. Mistõttu natukene edasipüüdlikumad ei saavuta täit potentsiaali. See pole mitte nii ainult õppekava osas kui ka iga eraldiseisva aine sees. Ma oleks palju kaugemale läinud keemias või füüsikas või matemaatikas. Paraku pidi õpetaja õpetama klassi keskmise pealt.

[jnt]

mirko27, siin ongi pm minu point, et selle keskmise pärast võiks asi jaguneda juba varem vähe erialasemaks. Loogiline, et mingit eraõpetajat sa ei saa vmt, aga põhikoolis on paralleele ju pea alati mingi 3-5. Miks ei võiks need 7. klassist juba üksjagu lahku minna? Siis õpetad tehnikast huvitatuid nende keskmise järgi ja keeltest huvitatuid nende keskmise järgi. Probleem laheneks nii mõnegi võrra.

[mirko27]

jnt, vaata uut haridusreformi, mille vastu tulihingeliselt võideldakse See on täpselt ümber selle poindi üles ehitatud.

[Mario.]

Meil pole sellist klientuuri, et teha väga painduv koolisüsteem.
Tegelikult ega koolihariuse kasutaja ei vähene, kuid mina nimelt hirmun mõtte ees, et me hakkame temaatilise klasse koolidesse rajama. Pigem ma olen poolt, et ajalugu, kirjandust ja eesti ja A-võõrkeelt, rõhudes just kolme viimase peale, tuleks tunduvalt karmimalt võtta põhikoolis.
Erandeid on, kuid enamus on ja jäävad lasteks ka gümnaasiumi lõpuni.

[2korda2]

Ei ole vaja põhikooli tasemel õppekavas erisusi teha. Kes tahab, võib süviti minna vastavas huvialaringis või küsib lihtsalt õpetaja käest lisa.
jnt, kujuta korraks ette, et oleksid juba põhikoolist personaalse õppekava alusel õppinud. Oleksid võtnud hulgem IT-ga seotut juurde? Mille asemel? Kas oleks tore vastata tüdruku küsimusele õlakehitusega, kui too pärib reklaami taustaks kõlava klassikalise muusikapala kohta? Või kui peaks juhtuma toosama tüdruk küsima taevas paistva tähtkuju nime? Või kui, jumal hoidku, peaksid oma elamise saama aga ei julge/oska ette võtta lihtsamatki remonti, sest puuduvad elementaarsed teadmised füüsikast ja keemiast? (füüsilise töö oskamatus on vist tänapäeva noortel juba pigem reegel?)
Muidugi, on olemas googel. Ja nii jõuavadki meie spetsialistidest tulevikulootused lõpuks olukorrani, kus iga elementaarse teadmise asemel osatakse küsimust otsimootorisse tippida. On parem? Aga kui netti ei juhtu käepärast olema? On veel teine probleem - kasutades teadmiste allikana ainult otsimootoreid, kujundavad meie teadmisi lõpuks mitte õpetajad vaid otsimootori algoritmi autor. Mina kardan sellist tulevikku.

[jnt]

2korda2, kes üts, et vaid it alad peaksid it suunal olema? füüsika ja mate on elementaarne tos osas. tehniline mehhaanika jmt võib ka vabalt sees olla ja teadmiseks, teen korteris täielikku ümberehitust, kusjuures igasugu töömeestel lasen võimalikult vähe teha.

Ära nüüd asju nii must-valgelt ka vaata, eksole. ka it või tehnika suunaga põhikooli osa sisaldaks ikka eesti keelt, vähemalt üht, kuid soovitatavalt kaht võõrkeelt ja nipet näpet ajalugu, muusikat ja mida iganes veel. Jääme siiski reaalsusesse, mitte ei lahmi suvaliselt über-ekstreemolukordi.