[erkki]

Andium, sa siiski ei vastanud oma eelneva haridusliku tausta kohta. Mind ka huvitab, millise kogemusliku pagasi põhjal sa seda kõike väidad?

Spetsialiseerumise koha pealt USA ülikoolides on mul tugevaid vastuargumente. Vastupidiselt eelnevatele väidetele ei toimu USA ülikoolides väga põhjalikku erialast spetsialiseerumist bakalaureuseastmes, sest üliõpilasi kohustatakse võtma aineid ka ajaloost, kirjandusest, matemaatikast jne. Tean seda kindlalt öelda, sest mu gümnaasiumi pinginaaber õpib Stanfordis. Alles praegu, ehk siis teisel aastal neljast, peab ta määrama oma põhieriala, mida ta muude ainete kõrvalt süvitsi õppima hakkab.

Ise toetan samuti väga tugevalt laiapõhist haridust. Muidugi peab mingitesse piiridesse jääma ja teatud valiku tegema. Ma õppisin Tartu Ülikoolis aasta infotehnoloogiat ja nüüd olen Manchesteri ülikoolis Computer Science erialal koos kõrvalerialaga, mis minu meelest annab palju laiema silmaringi ning muudab IT-spetsialisti vaatenurka palju laiemaks. See on kindlasti individuaalne ja ma pooldan täiesti sellist varianti, kus üliõpilasel oleks võimalik valida tugeva spetsialiseerumise ja laiahaardelisema hariduse vahel

[RassK]

erkki, sa räägid juba teatud aine laialt võtmisest, mitte üldisest laialt võtmisest.

[Spacefly]

krusu70, ma ütleks oma seisukohalt vastupidist. Pigem on koolis (nii TTÜ baka, magister kui ka endine TMK infotöötlus, mis ITK-sse kolis) tempo talumatult aeglane ja uut infot saab vähe. Kui ei teeks seda täiskohaga ja ülekoormusega päevatöö kõrvalt siis ma ei kujutaks ette kui palju peaks munema ,et nominaalaeg täis venitada
MA olen muidugi suurematsorti omal käel õppija ning õpitaval erialal üsna pika reaalse töökogemusega. Nüüd saan paberi kah.

[Tolka15]

Kahjuks on hetkel arutelu peateemast väga kõrvale kaldunud, kuid sellegi poolest lisan oma pikemalt kripeldanud postituse.

[RassK]

Tolka15, Ning just täpselt nii ongi, tänud selle postituse eest. Lootsin ammu juba teada saada kas mujal ka selline tamp taga on.
See väike kõrvalpõige on siin vahepeal tegelt väga oluline. Seega paluks mitte kustutada kui mõni teine mode peaks seda nägema!

Vahepeal veel niipalju iseloomustamaks gümnaasiumi ajatarbimist.
10. klassi alguses sai võetud kooliajaks 3 kuuline autokool ning oligi kõik isegi minutit ei saanud puhata peale kooli.
Peale selle läbimist oli tohutu kergendus. Tegelikult mõeldes ei ole autokool mitte midagi, vabal ajal läbiks selle ilma pingutuseta.

[Mario.]

Tolka15.. Ma olen tihti väga tüdinenud tundidest ja koolipäevast, kuid alati, jõudes koju ja järgmisse päeva, nädalavahetusse ma siiralt tänan, et ma siiski viitsisin päeva lõpuni koolis olla. Ma tõesti olen äärmiselt laisk, kuid see tunne, et ma olen omandanud midagigi millestki on mõnus.
Ma olen kuidagi konservatiivne, kui ütlen, et miski ei jookse külgedelt maha, aga olles ise ka õpilane, mõistan ka Meie mõttekäiku.

[RassK]

Laia silmaringiga tänapäeval ära ei ela, mõnusalt elamiseks peab olema ala spets.
Naerate küll nende üle, kes kaardilt oma riiki ei leia aga samal ajal elate ise hoopis kehvemini kui usa pensionär.
Raha eest saab ka silmaringi, kord isegi parema kui tasuta. Igal asjal on oma aeg!

ED: hehe, 3 aastat nüüd hvga koos oldud, veteranist sai guru

[Mario.]

Pigem ma suren oma põhimõttelise laia silmaringi eest, kui kitsalt spetsialiseerun ignorandiks.

[mirko27]

Üldisest teadmistekogumist oled siiski suhteliselt kitsas segmendis oma silmaringi omandanud.

[Mario.]

See on paratamatu. Nagu ütlesin ennist, siis üks õpetaja/professor ei suuda isegi enda eriala arenguga sammu pidada..

[Andium]

Minul on väga hea meel, et teema kohe keema läks.
Ma võtan siis lühidalt kokku oma sõnumi ning vastan ka teie mõningatele küsimustele.

Miks mainekas välismaine ülikool või kool on parem kui kodumaine: Ülikoolidel on rohkem raha, suuremad võimalused näiteks tehnika, riistvara. Kõike saavad laenata ja kasutada. Suured filmistuudiod, 3D lab, jne. Lihtsam saada tööd suurde mainekasse firmasse, paremad võimalused sidemete loomiseks. Võimalus suured stippid, isiklik raha ülikoolilt oma ideede realiseerimiseks. Tugev meeskonna töö. Konkreetsus ja asjakus. PS! Ülikooli tuleb ikka valida sedasi, kas see suudab sinule pakkuda mida sa tahad. Iga maineks ülikool ei pruugi sobida igale ühele. Selleks tuleb kodutöö ära teha enne. Pole vaja närida leiba ja nälga. Hea elu, mugav keskkond. Jne. suur valik.
Stippid- piisab pealehakkamisest ja tahtmisest. See kes otsib see ka leiab kunagi.
Meie kooli haridus- See on võimalik lühendada ning kokku võtta paari aastaga ja millel on reaalne tulemus. Näiteks 14 aastaselt. Kõike sa kunagi ei suuda omandada, pead alati valima mis on sinu heaks tähtis. Tõin lihtsa näite, kus 8 aastane poiss läbis Microsoft Certified Specialist eksami http://arstechnica.com/microsoft/news/2009/01/boy-8.ars. Tõin veel teisi näiteid. Paljud kirjutasid neil kooli tempo aeglane ja igav.
Eestis ümberõpped ja koolitused- suurem osa halva kvaliteediga. Need, kes tegelevad ümberkoolitamisega on teie mõistes laia silmaringiga ning puuduvad piisavad kogemused ja teadmised inimeste aitamiseks.
tahanteada. Tõesti nad õppivad kolledžites aga siin on mitmeid tähendusi selles. Osad ülikoolid on nii suured, et nad nimetavad oma osakondi või allüksusi kolledsiteks. Osad on otseses mõttes kolledsites. Peale selle neil on veel igasuguseid muid akadeemiaid. Neil on valik mitmekesine ning pole surutud kindlat haridussüsteemi. Valik on ainult sinu.
jt234 Kui metsas Eesti siis on? Mõtle
Atheya “Parem on osata üht asja spetsialisti tasemel kui kõigest midagi - ehk siis mitte midagi” Nõustun täitsa.
Delp “keegi ei keela inimesel iseseisvalt targaks saada”. Seda ma olen koguaeg siin püüdnud öelda aga asi hakkas lõpus ära valguma. Kõik oleneb ise endast ning oma tegemistest. Kui tahad siis tee ja kui ei taha siis ära virise.
Webromps “Mina pooldan küll laia silmaringi põhist haridust. Mida laiem silmaring, seda kergem on erinevaid asju omavahel siduda..” Kui lai on sinu jaoks laisilmaring. Ja kitsas silmaring. Kas spetsialiseerunud inimene on kohe kitsasilmaringiga. Ajate siin asjadega kohe laeva umber. Liigute äärmusest äärmusse. PS! Selleks ongi olemas teistes riikides valikuvõimalused.
Tolka15 “Aga miks peab neid teadmisi pähe tampima?” Ei peagi, vale õpetamis ja õppimis metoodika või lihtsalt koolil puuduvad finantsid. See on nagu minu keemia tund, kus tädi maali kirjeldas igasuguseid reaktsioone mis toimuvad ning me pidime tema muinasjutu pähetuupima. Kui inimene teeks realseid neid keemilis arvutusi koos katsetega oleks Fun ning kiiresti meeldejääv. Paraku, meie haridus põhineb rohkem teoreetilisel haridusel kui praktilisel. Mõnes koolis või ülikoolis võib veel olla mõni üksik pädev fannat, kes püüab praktikat rakendada.
krusu70 Soovitused mida ma (või me) tegema peaks? Kõik sõltub sinust endast. Tee tööd ja näe vaeva siis ka saavutad selle. sea eesmärgid endale.
Arvad, et paar tibi haridusministeeriumist võtaks kuulda kegagi? Mida silams pead?
Ning kogu süsteemi ümbertegemine ja/või täiustamine võtab meie riigis ikka julmalt aega.
Riigimeeste tahtmise ja pealehakkamise asi ainult.
Ma ei kujuta ette aga saaks ise ka üksi kiiremini hakkama. Tubli, seda ma just rõhutangi. Pole vaja passida 17 aastat koolis vaid saad ka varem tehtud. Polegi vaja maailma parandada vaid ise endaga tegeleda ning tippu jõuda. Küll siis aega on paremaks maailma muuta.

Kus kutsekoolis saab IT õppida?

Naerate küll nende üle, kes kaardilt oma riiki ei leia aga samal ajal elate ise hoopis kehvemini kui usa pensionär.
Täitsa nous

MarioA. Pigem ma suren oma põhimõttelise laia silmaringi eest, kui kitsalt spetsialiseerun ignorandiks.Mis on lai ja kitsas sinujaoks? Selleks peavadki olema valikud nagu mujal on. 80:20 reegel kehtib igal pool. 20 % inimesed on tippspetsid kes edendavad riiki ja elavad hästi. 80% on need All in one tavainimesed, mõnes riigis virelevad mõnes ok.

Mis puudutab minu ülikooli, riiki ja haridusse- ei ütle. Olen suuremad kogemused ja teadmised saanud iseseisvast õppimisest kui kusagilt ülikoolist. Ülikool lihtsalt on teinud mõned asjad kordades lihtsamaks ja võimalikuks.

Teile küsimus: Kui palju inimene suudab ikka omandada teadmisi erinevatelt aladelt, et need kõik meeles püsiksid. Pole võimalik ajada kahte või rohkem hiiri korraga taga. Vaid tuleb nad üks haaval noppida. Miks tahate et haridus oleks mingi veniv kumm.

[Atheya]

[Andium]

[Atheya]

[Andium]

[RassK]

[Andium]

[frygor]

Isegi olen Atheya-ga samat mõttelaadi.
Võib õppida mingi kindla ala spetsiks ja sätid selle hobi endal põhiliseks sissetulekuks, kuid keegi ei keela kõrvalt ka midagi muud teha.
Isegi hetkel olen it-spets ühes väikses kohas ja vahepeal pean ka klienditeenindaja rolli mängima. Olen selle hetkel sättinud põhiliseks sissetulekuks, kuna ootamatult läbi tutvuse sain hea koha, kus ma saan reaalselt tutvuda eestlaste olukorra ja probleemidega arvutimaailmas ning aidata lahendusi otsida.
Teisteks asjadeks on mul helitehnikuks olemine ühes koolis, HTML/PHP ja sellega seonduv progremine on freelancer'ina ja muid pisemaid asju. Suudan neid asju nii majandada, et need üksteist segama ei hakka ning panen oma klientidele ka piirid paika, et nad ei hakkaks mul pähe astuma ehk ei alustaks telefonitsi tüütamist õhtul kell 23 ja paluma, et kohe jookseksin OK või Restart nuppu vajutama kuhugile vaid tõsise probleemi korral.
Mul on plaan ka veel ITK-sse minna arendajaks minna õppima tuleval õppeaastal ja siis oma plaanid ümber teha ja selle alaga seonduv ettepoole lükata ning vaadata, mis võimalused avanevad.

[Atheya]

Ja keegi siin mainis, et ühe ala spetsid pole ülejäänud maailmaga kursis. No ütleme nii, et see asi ei pea paika alati. Mul on mitu tuttavat, kes on just täpselt progemise ala endale valinud (olgu siis veeb või mis iganes muu liik) ning samal ajal suudavad vägagi edukalt sammu pidada pidevalt uueneva tehnikamaailmaga.
Kui hakata mõtlema sügavuti, siis ka progejad peavad olema kursis kõige uuega, kuna aegade muutumisest tingituna muutuvad ka arhitektuurid ja süsteemid. Kuidas nad siis hakkama peaks saama, kui nad ei oleks kursis mitte millegagi?

[RassK]

[Atheya]

[DoS]

Ma kirjutasin siia paraja jutu sellest, kui tore asi on interdistsiplinaarsus, aga läks veidi enda ülistamiseks kätte ära, nii et jäi postitamata.
Kes on teie arvates "ühe ala spetsialist"?

[frygor]

[Andium]

[frygor]

Panin mööda kuskil?
Võibolla äkki tõin suts valed näited?