[Ragnar7474]

Sugulane on selle läbi teinud seega kinnitan Mario juttu. Enda initsiatiivi ja pealehakkamist peab meeletult olema. Kui on, siis nagu mu sugulase näitel, on võimalik leida sponsorid kõigi kulude katteks.

[Mario.]

[Andium]

MarioA., Ma nõustun sinuga ning saan aru mida sa silmas pead. Paraku ma ei ole pidanudki silmas, et kõik ime lihtne on. Kui kõik oleks lihtne inimene ei väärtustaks ega hindaks neid. Et uusi töökohti tekiks on vaja harituid inimesi. Samuti oskustööliste, tõeliste spetsilistide puudus on igal pool maailmas. Paraku pole neid kusagilt võtta piisavalt hulgal. Vabutöökohti on alati aga puuduvad vastavate oskustega inimesed.

Ragnar7474, ja MarioA., Selle põhjuseks on just see et ümber koolitused, konsultatsioonid on viletsad. Eriti eestis. Eestis viivad neid asju tavaliselt läbi "wanna bed" või kes on äsja ülikooli lõpetanud ilma mingi elu kogemuseta. Ma olen näinud haridusasutuste ja riigisektori koolitusi ja mida finantseeritakse EU rahadest on viimsed lollused, ajaraiskamine ning raha tuulde loopimine. Mingi küpsiste kätte mängimine teistele. Pole sellist saasta enne veel oma silmaga näinud. Olen veel kokkupuutunud erinevate koolitusfirmade koolitustega mis ajab lausa oksele ning rahvas veel kiidab lakke. Neid ümberõppeid peavad läbi viima ja konsultatsiooni peavad jagama ikka profid, kellel on pikk selle ala kogemus, on vastav haridus jne. Nad peavad oskama motiveerivalt rääkida ning neile näitama, et uksed on valla kui nad ainult natuke pingutavad. Mitte mingid suvalised. Töö kaotanud inimesed pole samad inimesed enam kes on alles alustavad oma teed. See on sama hea kui õpetaja on saanud koolituse laste koolitamiseks aga läheb täiskasvanuid koolitama. Taktika ja strateegiad on teised.

näiteks UK-s, USA-s, Jaapanis, Koreas, Taiwan, Singapore tegijate firmades ei ole võimalik inimestel isegi tööle enne asuda kui nad pole nende poolset koolitust läbinud ning examid lõpus teinud. Tavaliselt õpping on 3 kuni 6 kuud ning see on selline tamp taga. Eestis firmad viskavad lihtsalt õppiku lauale ning õpi.
UK-s on 6 kuulised ümberõppe treeningud kus on ka tugev tamp taga ning kui sa oled läbi teinud on sinule kindel töökoht mõnes heas firmas olemas. Et sind sinna valitakse neid ümber õppet või treeningut läbima on raske saada.
Neid viivad läbi spetsiaalsed firmad, kes on spetsiliseerinud ainult konkreetse turu jaok, Neil on kogemused, oskused, teadmised ning teised firmad maksavad neile, et nad neile ainult parimaid inimesi koolitaksid.
Tahtminsest muidugi ei aita, ise pead tegema selleks kõike. Tahtmine on sama hea kui istud kodus ning palvetad miljoneid või kratsid tagumikku telekaees ning unistad. Kõik olenem sinu realsetest sammudest, mis sa oled nõus tegema selleks ning kui palju riskima. Ainult loeb action, action, action.

Stippi fonde on hulgi, eriti EU-s ja USA-s. Heast õppeedukusest veel ei piisa, vaadatakse ka kas sa oled aktiivne väljaspoole kooli või kooli siseselt, Hinded on nii subjektiivsed aga parem on kui oleksid head muidugi. Igal pool vaadatakse sinu tegusid mitte mida sa tahad või räägid. Paljud stippi fondid on sunnitud isegi halva õppeedukusega õpilastele ära andma sest kedagi ei ole esitanud, Kui nad stippi ära ei anna pannakse see stipp kinni. sest paljudel stippidel on kohustus teatud ajajooksul väljastada raha. minu sõbrale helistati veel mobiilile ning küsiti telefonitsi tema andmed sest ta oli valesti täitnud ankeedid. Tema eest tehti põhimõtteliselt kõik ära ning osa asju aidati veel kohapeal. Tema oli läbi lõhki kolmeline aga ta oli ainuke esitaja, oli ennast mehkerdanud ülikooli nimekirja. muidu sellised ankeedid kohe visatakse prügikasti. Temale stipp maksis aastas 2 korda eestisse edasi ja tagasi, elmaiskulud ning ülikooli maksud USA-s. Ta ei osanud ka inglise keelt hästi. Ta isegi sai kogu oma õppingu aja stippi sest ta hakkas viimaks õppima, püüdma ning tulemused ületasid stippi fondi nõudmised järgmised aastad. Ülikoolis veel eraldati veel tema uurimustööde jaoks raha. eestis oli laisk nagu lohe ning raha ei olnud ka. USA-sse läks ka seljakotis olevate paari rõiva esemega. Aga ainult, et ta pulli pärast igale poole saatis muutis tema elu. Ta nüüd siia maani USA-s töötab ning läheb MA varsti ning eestisse ei plaanigi tulla.

Õppeedukus on oskus õppida aga ei näita kas sa neid teadmisi ka oskad realses elus praktiliselt kasutada. Sellepärast vaadatakse rohkem kus sa oled osalenud ja mida vabal ajal teinud. toon lihtsa näite, Kumb jääb ellu ning tuleb paremini toime tsunglis, kõrbes, troopilises metsas. Kas Harvardi ülukoolis saanud parima hariduse selle alase või mõni kohalik kes on üles kasvanud seal ning ei ole haridusest midagi kuulnud, ei oska kirjutada ega lugeda vaid rääkimine on selge. Mina tunneksin kindlamini kohalikuga sest temal on ellujäämiseks realsed oskused olemas, Harvad oskab ainult jutustada, teab kuidas peaks tegema aga reaalselt kogemused puuduvad.

Ülikooli haridus ega muu haridus ei tee sinust mingit guru valmis, vaid pakub sinule igausguseid võimalusi ning sa ise pead nendest kaasa haarama ning tegutsema kõvasti.
Igat asja on omandada alul raske, aga pärast hakkab minema.

[RassK]

Vahepeale veel juttu... Üldse Eesti haridussüsteem on imelik. Põhikool on nii enam vähem aga krt gümnis tambitakse suht kõike ja korraga. Ma ei saa tõesti aru kas krt ei või juba gümnis vaikselt spetsialiseeruda kindlamas suunas.
Tahan öelda seda, et võiks olla valikuvõimalusi rohkem. Kui ma olen valinud Reaal kallaku siis ikka eeldaks reaal aineid, mitte kõike segamini ja süviti. Ehe näide on toppida kunsti ajalugu, rohkem emakeelt ja kirjandust jms reaal ainete hulka

[Mario.]

[RassK]

silmaringi laindamine ei tähenda aine täie tuubiga võtmist süviti. Saab ka rahulikult ja huvitavalt. Mis silmaringi laiendamine see on kui sa 45min tunnist tundi konspekteerid detailselt ja lõpuks oled sunnitud selle kõik pähe tuupima.

[Mario.]

[RassK]

Välismaa pidavat üldse 1a taga olema kui Eesti? vähemalt niipalju kui ma olen kuulnud siis:
US, UK ja Soomes pidavat nii olema kui Eestist tuleb siis pmst kohe 1 klass kõrgemale, mitte ei jätka samast klassist.

[Mario.]

Seda ma ei tea, küll aga jah kunagine paralleelklassivend läks Ameerikasse, siis matemaatika tema vanuseastmes oli sama, mida meil õpiti kolm aastat varem.

[RassK]

Üldiselt keskkool peaks olema kaldtee ülikooli, mitte mägi põhikooli ja ülikooli vahel ...

[Andium]

MarioA., ja krusu70, Ma kahjuks ei nõustu Teie jutuga ning te võrdlete asju valesti või vaatate neid valest vinklist.
Praegu suureks komistuskiviks on saanud igalpool maailmas erinevatel tasemetel see, et haridussüsteem on täpselt samas seisuses kui ta oli selle loomisel. Meil ei ole midagi suurt muutust toimunud, ei ole kaasatud neid teadmisi mida praegu teatakse inimese psühholoogiast, NLP, kuidas inimese aju töötab ja kuidas tegelt inimene omandab teadmisi ja samuti tehnikast on saanud rohkem naljanumber kui tõsiselt võetav õppivahend. Teine suur probleem on see, need kes enamjaolt õpetavad õpetavad täpselt samamoodi kuidas neid õpetati koolis ja ülikoolis. See siis tähendab umbes 160 aastat tagasi. Sest meie koolidesse ei ole juurde tulnud väga palju noori inimesi. Mind õpetas õpetajad, kes õpetasid ka minu vanemaid. Nad õpetasid kõike täpselt sama moodi ning nad teevad ka seda siia maani.

Samuti ei suudeta aru saada, et tänapäeval pole tähtis asjade peast teadmine vaid nende kiiresti üles leidmine ja rakendamine. tänapäeval on tähtis see, kes kiiremini ja vähem liigutusi tegemata, odavamalt asja valmis teeb on võitja. Paraku meil öeldakse kohe, see pole aus, ta ei teinud nii palju tööd kui meie. Meie tegime 3 aastat aga tema tegi ainult ühe päevaga. mina ütlen siin. Loll saab kirikus ka kolakat.

Samuti iga aastaga suureneb see informatsiooni hulk mida inimene classikalises õpetamis süsteemis peaks teadma aga kunagi ei kasuta. Teine suur asi mida ei suudeta aru saada, et iga uus generatsioon on tugevam, suurem, targem, kiirem ja osavam. Iga uus generatsioon jõuab neid teadmisi omandada paljukordi kiiremini tänu nende avastustele, leiutustele ja tehnikale. See et minu ajal mida teatsid 16- 18 aastased teavad juba tänapäeval 12- 15 aastased. Näiteks 8 aastane Microsoft Certified Specialist http://arstechnica.com/microsoft/news/2009/01/boy-8.ars Ja neid selliseid noori on palju kellel on certifikaadid mis paljudele täiskasvanutele valmistab raskusi isegi.
samuti nooremas eas inimene on suuteline omandama üks kõik mis oskusi ja teadmisi ilma vaevata ja kiiresti kui neid õieti talle ette näidatakse ja piisavalt palju praktikat saab. Meie koolides tegelt inimesi ei valmistata ette realseks eluks, sest olukord on muutunud, kus inimesel peab olema rohkem oskusi ning laiem silmaring. See, et sa mõtetusi pähe tuubid ei tähenda, et sul suurem silmaring on. 80% õpilastest ei ole valmis tegelt ülikooliks ning 99% pole valmis realseks eluks sest ei õpetata ajaplaneerimist, eesmärgiseadmisi, praktilis kogemusi, rahaplaneerimist, jne. Ja kõige tähtsam ja elementaarsem asi kuidas tegelt omandada teadmisi. kuidas õppida. Meil lihtsalt öeldakse õpi homseks see ja see ära. Aga kuidas ma peaksin seda tegema. see pole nende asi.
Mida mina arvan, see mis ülikoolis vanasti õpetati tuleb juba õppetada keskkoolis ning kogu see haridussüsteem tuleb muuta praktilisemaks ning ainult õpetada realseid oskusi, analüüsima, infot otsima ja töötlema. Keemia näitest niipalju, ilma katsete tegemiseta on jah see täitsa mõttetu. Sellepärast miks ma soovitan Teil minna kuhugi välismaisesse ülikooli kus asjad on reaalselt olemas mitte ei näidata pildilt või õpetaja Maali jutustab nagu muinasjuttu kuidas keemilised reaksiionid toimuvad jne. Kus juures nii minul keemia tund oligi. nagu ajalugu ja vahelduseks ka tõsiseid arvutusi. Me ei näinud isegi katseklaasi koolijooksul.

Meie haridussüsteemis ega eesti ühiskonnas puudub just täielik spetsialiseerumine vaid soovitakse All in One. Mõeldakse, seda rohkem seda uhkem. Tegelt less is more. Meil isegi ülikoolides puudub spetsiliseerumine ja konkreetsus, igalpool aetakse mingit x mula. Kui küsida ülikooli õpilaselt mida tema eriala tähendab, siis olen kindel enamus ei oska seda lahti seletada ega midagi täpsemalt pajatada.
USA-s on kus inimene spetsiliseerub ühe konkreetse alapeale süvati ning on oma ala proff. ning sedasi saadakse ringtäis proffidega kes on kitsa valdkonnast. Ta ei leia oma riiki kaardilt aga teab oma ala väga hästi. Milleks tal seda riiki kaardilt leida kui saab netti sisse trükkida. Meil isegi firmades inimesed teevad kõike aga mujal riikides on selleks iga ala tõelised profid. Olgem ausad USA ja jaapan on oma tarkusega ja arenguga ees, nende IT alane tehnika ja netti võimalused on metsikud mida pakutakse ja eurooplased eriti eestlased võivad unistada.
Tegelt tänapäeval
Vanem generatsioon on ikka arvamusel ning oma kitsasilmaringiga mõtlevad, et inimese pea on prügikast ning peab kõike peast teadma. Teine asi kes meil haridusministeeriumis istuvad on noored neiukesed või sellised inimesed, kes pole kunagi koolis õpetamisega kokkupuutunud või ainult omavad heal juhul 2 aastat või veelgi parem on mingi muu haridusega mis ei sobikski. Samuti eestis ülikooli haridus ei määra ära kuhu sa saad tööle minna sellepärast paljud pedagoogi haridusega inimesed lähevad peale ülikooli riigisektorisse ametnikeks või poliitikuks. Ühesõnaga olen lendur aga lähen kirurgiks on meil eestis kombeks. seega need inimesed kujundavad siis meie haridust ning enda arvates teavad kõike.

mis puudutab haridussüsteemide võrdlemine riigiti. Üks kool ei määra ära tervet riigi haridusetaset ning on väga erinev piirkonniti ning kooliti. Teine asi, nende õpetamis järjekord on teine kui meil. Nad ei õpeta osasi asju mida meil õpetakse ning nende koolides õpetamine erineb ka kultuuriti. Näiteks itaalastele on tähtis loovus, eestlastele konkreetsus ning detailide rohkus. Riigi haridustaset ikka vaadake sellejärgi kui hästi rahvas elab ehk GPD. eesti on oma tasemega laias laastus samas augus nagu ida euroopa, ladina ameerika ja aafrika. Arenevate riikide seas.

Toon teile näiteks keele õpetamine. Meil koolides õpetakse ainult grammatikat ning kirjutamist. Skandinaavias ja mujal õpetakse laps enne kuulama ja rääkima ning siis alles gümnaasiumi astmes läheb grammatika tuupimiseks. Samuti seal on rohkem realset praktikat kui seda grammatika taga ajamist. Seal keelt ei õpetata nagu keelt vaid läbi teiste ainete. Eestlased oskaad vöörkeeli mitte tänu koolile vaid filmide, arvuti jne kaudu või mujal õppimisega. Skandinaavias heades koolides õpetakse laps juba max 2-3 aastaga rääkima sama soravalt kui emakeelt, meil kulub ühe ja sama asja tampimiseks terve elu. Kasu on ikka 0.

Kullaksesed, kui te soovite kuhugi jõuda, peate ise seda ikka tegema. ärge lootke, et üks haridusasutus pakub teile kõiki. Te peate ise pädevad olema ning oma vabal ajal õppima. Kui olete piisavad pädevad ning olete piisavalt ringi nuhkinud küll avanevad teile ka need head võimalused ülikoolidena ja töökohtadena.
Ainuke inimene kes teist kõige rohkem hoolib ja teid aidata saab, olete teie ise. ärge raisake aega süüdistamise, negatiivsuse külvamise, virisemise ja veskite taga ajamisega vaid tegelege oma teadmiste ja oskuste suurendamisega.

[RassK]

Andium, nuh, põhimõtteliselt sama mida ma mõtlen. Täiesti nõus sellega...
Ehk kunagi lapselapsed saavad parema süsteemi...

[Andium]

[DoS]

[Andium]

[vuttjan]

Huvitav teema siin püsti pandud.
Vastulauseks eelnevalt loetule. Kui inimene teab (st. õpib) ainult ühte asja, siis ta ei suuda orienteeruda laiemalt ja jääb hiljem olukorra muutudes teistele jalgu. Kui sa suudad asju ainult googli vahendusel seostada siis sa ei suuda pakkuda uusi ideid ja arenguid sest pea iga ala saab teisega ühildada ja leida uusi arenguid ja suundi. Mida kitsarinnalisem oled seda vähem suudad areneda. Kui sa oled avatud erinevatele teadmistele siis on ka kergem leida JUST SINULE OMANE teadmine. Nt. õpid ainult matemaatikat ja 4 aasta pärast taipad, et see pole see mida sa tegelikult teha tahad aga huvi oleks füüsika või keemia vastu kuid sul puuduvad selles vallas elementaarsemadki teadmised.
Vanad inimesed on maa sool ja nende kogemus ja teadmised elu üldisest kulust ja suhetest inimestega kuluvad meile, noortele väga ära. Ega ilmaaegu ajalugu tähtsustata. Ajaloost saab teha väga vajalikke järeldusi ja leida isegi uusi ideid leiutisteks või muuks oluliseks tänapäeval. iidsel ajal need asjad olid võibolla puudulikud ja ei toiminud kuid tänapäeval on just see, mida meil vaja. Lisaks teiste ammustest aegadest toodetud ideede põhjal võid ise teha väga kaasaegseid ja jätkusuutlike järeldusi.

[tahanteada]

Andium: Väike ääremärkus - enamus välismaa üliõpilastest ei õpi mitte ülikoolis, vaid hoopis ülikooli juures olevastes Kolledžites. Nii, et kõrghariduslikku juhikoolitust ajavad taga ikkagi väga vähesed, kelle silme ees terenduvad kõrged juhikohad ja suured juhikarjäärid. Ülejäänud õpivad aste madalamas erialaseid oskuseid, et elust rõõmu tunda ja hakkama saada.

Lihtsalt see on selline hea reklaam - näete, ma olen ülikooli läbi käinud. Kui ligemalt uurima hakata, siis ei ole sugugi see alati nii.
----------------------------------------------------
Ja veel üks asi on see, et ühe ülikooli juures võib olla kümneid või sadu kolledžeid. Ning see õppurite arv ei mahuks mingitpidi ülikooli-koolitusse ära. Ja poleks ka mõtet, kuna suurem enamus kukuks ülikooli-koolitusest lähima paari kuuga välja - nad ei pea sellele õppekoormusele vastu.

[jt234]

[XYZ]

[Atheya]

[jaco]

Soovitaks siinsetel haridusspetsialistidel peale targutamise osa energiast (ja natuke aega reaalainete kõrvalt) kulutada kirjakeele omandamisele.
Kui ikka elementaarne koma kasutamine ja kokku-lahku kirjutamine üle jõu käib, siis ei tundu ka hästi argumenteeritud jutt veenev.

Jõudu!

[webromps]

[Delp]

Mina arvan, et olgu see haridussüsteem kuidas on, aga keegi ei keela inimesel iseseisvalt targaks saada. Raamatukogud on ju olemas. Internetist leiab maailma mainekamate ülikoolide videoloenguid (nt MIT) http://www.youtube.com/user/mit?blend=1&ob=4#g/p. Ole ainult ise hakkaja ja selekteeri välja see, mis sulle huvi pakub.

Nõustun sellega, et õpetamismeetodeid tuleks koolis rohkem tutvustada. Mõni kaebab, et matemaatika on kole raske ja üldse aru ei saa, aga tuleb välja, et ta püüab õppida voodis lesides lihtsalt konspekti või õpikut lugedes, samal ajal, kui taustaks üürgab raadio. Minu puhul igatahes töötab läbikirjutamise meetod. Kirjutan õpikuteksti lihtsalt ümber ja ise mõtlen samal ajal hullult kaasa, püüdes tabada asja loogikat. Kordan protsessi seni, kuni arvan, et olen saavutanud taseme, kus suudan õpitut kellelegi teisele normaalselt seletada. Inimesed ja nende võimed on küll erinevad, aga olen kindel, et see on igaühe puhul efektiivne.

Faktid peas vs kiiresti info leidmine.. Selle kohta on mul arvamus, et mida suurem on faktiteadmiste baas, st mida vähem on vaja asju kuskilt kontrollida või üle vaadata, seda kiiremini saab töö tehtud. Kui näiteks mingi hulk valemeid on peas, siis tekib n-ö sisemine tunnetus, kuidas neid konteksti ja seostesse panna. Wikipediast võib ju igaüks Greeni valemi üles otsida, aga kui sellele peale vaadates ei tule enamat kui WTF, pole sellest kasu midagi. Reeglina on need asjad, millest aru saadakse hästi meeles.

[RassK]

Ma ei tea küll kuidas teistes koolides on aga seal kus ma käin on vaba aeg põhimõtteliselt nullitud.
Koguaeg on kiire, sittagi* (vabandust väljendi eest) teha ei jõua lihtsalt.

Minu arvamus on ikka, et edasi viiv jõud on ainult huvi asja vastu ning tahe seda õppida. Sunniviisiliselt pealesurumise ja lihtsalt tuupimisega ei jõua kusagile...

[webromps]

Mina pooldan küll laia silmaringi põhist haridust. Mida laiem silmaring, seda kergem on erinevaid asju omavahel siduda. Viga, mida ka paljud õpetajad räägivad, on see, et erinevates ainetes läbitatakse seoses olevad asjad erinevatel aegadel ning ei tutvustata neid seoseid, mis teeks õppimisi lihtsamaks. Ja kes tahab varem spetsialiseeruda, palun väga kutsekoolid ootavad.