[Mario.]

Füüsika 5, Inglise keel 5, Emakeel 5, Kirjandus saamata 4 või 5, Ajaloos hinded viied aga ametlikult pole saadud, Riistvara alused 5, Arvutite lisaseadmed 5, Geograafia 5, Kontoritöö tarkvara arvusüsteemide pärast 4, Sissejuhatus arvutiteaduste... oli 4 või 5 - hinne välja küsimata.
Rohkem aineid lisaks keemiale ja matemaatikale tal hetkel pole.
Hinded küll midagi ei tõesta või purusta.

[Atheya]

return (true)
Appi, otsusta ära, kas sina või sinu tuttav!

[Mario.]

Nii juhtub kui vestlusaknast otse kopeerida. Tema siiski.

[ranel]

Ma mõtlesingi vahepeal, et wtf, tüüp ise 1995 sündinud, samas eelnev jutt oli täpselt nagu ta oleks selle ise kirjutanud

[Atheya]

Mul on juhe koos. Või on mingi dev0 kõik mõtted ära imenud. Ei saa enam muffigi aru.

[Spacefly]

[Atheya]

[frygor]

Spacefly, ja mida sa ise just tegid siin? Pole küll rassism aga ikkagi hull liigitamine jälle

Aga muidu põnev teema juba siin, kui veel saaks appi võetud ka tsiteerimise nupu, et ei peaks kahtlustama, et mõni lõhestunud isik on meie hulgas.

[Sold OUT]

no progemine meeldibki sellistele liinitöö õlidele rohkem

[Atheya]

[frygor]

Samas on ka piisavalt selliseid õlisid, kellele meeldib progremine enda elu lihtsustamiseks põhitegevuste kõrvalt.

[Atheya]

Väga õige!
Näiteks mina ei kavatsegi kunagi kellegi juurde pöörduda palvega, et ou kuule, tee mulle veebileht! Ma teen selle ise ja täpselt nii, nagu mulle endale mugav on.

[Tolka15]

[Sold OUT]

[Deadlock]

[frygor]

Kui motiivi, tahet ja viitsimist on piisavalt, siis progremine võib täitsa olla huvitegevus. Eriti siis, kui saad kellelegi kasulik olla ning ise saad mingit kasu võimaluste või asjade näol.

[teretalv]

et kindlalt edukas olla siis mida soovitate õppima minna? ei pea olema tingimata it valdkond

[frygor]

ma arvan, et sellist ühist valemit pole, mida saaks rakendada kõigil inimestel....
minu soovitus oleks näiteks see, et õpi seda, mille vastu huvi on või millega hästi saad hakkama juba praegu.

[Q.]

Spoiler

ranel kirjutas:

MarioA. kirjutas: Olen läbi käinud kaks gümnaasiumi klassi, matemaatika pärast koolist välja kukkunud ning sattunud Polütehnikumi. Olles suuteline rakendama end täiel määral kõiges peale keemia ja matemaatika, on võrreldes gümnaasiumiga praktiline vahe tõesti nagu öö või päev. Nii kirjanduses, eesti keeles, muusikas.. kus iganes. Poole aastaga olen päevas pool tunnikest kohustuslikku eneseharimist teinud ja kokkuvõttes omandanud vähemalt neli korda rohkem infot ja oskusi kui kuue kuu jooksul selles koolis. Kool oli lihtsalt as a last resort ja ilma mingi suure uhkuse ja egoismitundeta ütlen, et mul on väga piinlik enda klassi keskel olla.. Olgugi et ma ei ole hea matemaatikas ja keemias, käin ma suure kaarega üle oma harituse, maailmavaate ja võimetega teistes ainetes (v.a aruvsüsteemid - numbritega on mingi konks minu puhul). Kas sul on mingi tõestus ka oma väidete tõestuseks? Nt puhtviied muudes ainetes vms? Minuarust kooli idee ei tohikski olla sulle kõike vajalikku ette sööta, kuna ise uurimise ja pusimisega õpib palju rohkem. Lihtsalt anda algteadmised ja tekitada huvi õpilastes mingite ainete vastu, et kõrgkoolis saaks minna edasi süvendatult õppima. Üldiselt ma olen väga pessimistlik nende kohta, kes räägivad, et kool sitt jne. Samas ise on juba suutnud kusagilt välja kukkuda ... Keskkooli programm on ikka labaselt lihtne võrreldes kõrgkooli programmiga.

Siinkohal .. tegu on tehnikumiga, mitte gümnaasiumiga. Üldaineid võetaksegi pealiskaudselt, seega on loogiline ka see, et aine maht on väike ning üldse on lihtne. Jõudku teisele kursusele, tulevad erialased ained sisse, progremine ja kõik muu. Siis saab ka rohkem koolivälist õppetööd teha. Aga samas, vaevalt ta seda teha viitsiks, kui juhuslikult sinna kooli sattus. Kohe näha ju, et muud valikut polnud.
Polütehnikum ongi selle poolest kohati halva õpilastevalikuga, et igasugused junsud võetakse sisse. Jah, tehnilised teadmised võivad puududa, kuna selleks ju kool ongi, aga näiteks matemaatika peaks küll ühel korralikult it-mehel selge olema. Või noh, rohkem progrejatel siiski. Aga point on sama. Mina sain oma põhikooli hinnetega otse sisse, vahetpole, et ma tulin kuskilt agulikoolist, kus hindeid said õpetajaga läbisaamise eest rohkem.

[Atheya]

Nii, jõudsin ka uneseisundist välja.
Minu jaoks on programmeerimine vägagi huvitav. Ütleme nii, et mulle meeldib progeda, kuna peale iga programmi valmimist tunnen ma progressi ning see tõstab tuju vägagi lakke. Iga inimene teeb just seda, mida talle meeldib teha. Ja mul on täielikult ükskõik, mida üks või kaks inimest sellest arvavad. Kas ma peaks teid ka maha hakkama tegema, et te ei tegele mitte progemise, vaid millegi muuga? - EI. Igaüks teab ise, mis teda huvitab.

[Delp]

[Atheya]

[ufo56]

Pikemajalised kasutajad saavad vaid carli uumorist aru

[Sold OUT]

[Atheya]

Armas.

[tonuonu]

Võib ma targutan ka natuke ?. Tegelikult mis ma nüüd ütlen, seda täie tõsidusega. Samas on see ainult isiklik arvamus ja selle kõigega ei pea nõustuma. Ma lihtsalt loodan, et äkki on kellelgi kasu minu 24 aastasest IT kogemusest.

Endast: Olen Tõnu Samuel, 1972 sündinud, seega 37a vana eluaegne itimees. See on pikem jutt põhjustest aga faktiliselt on mul 8 klassi haridust ning ma olen pidevalt töötanud 15 aastasest saati. Sealhulgas IT peal 16 aastasest. Ma olen elav tõestus, et ilma igasuguse hariduseta on võimalik saada head tööd, head palka jne. On ju ka teada, et Oracle ja Microsofti loojad on koolist välja heidetud tegelased. Aga ma ei ole selle üle kuidagi uhke ega pea seda õigeks. Soovitan tungivalt mida iganes te elus teete, hankige keskharidus KOHE. Ei mingit "teen vahepeal tööd" või muud sellist. Kama kaks mis hinded teil on aga keskhariduse paber on vajalik vundament. Ilma selleta ei võta teid ükski ülikool vastu. Ja see, kas ülikooli tahad minna võib muutuda elu jooksul. Teine põhjus, miks keskharidus on hädavajalik on see, et ilma selleta oled raudselt töö otsimisel kõige halvima CV omanik, sest kõigil teistel on see üldjuhul olemas. Tegelikult on ka keskharidus vähe aga peamine point on hoida uksed enda jaoks lahti.

Mul on vedanud. Minult paberit lihtsalt ei küsita. Nime tuntakse ja tegusid teatakse. Tuntud inimesel on alati olemas fännclub ja hateclub. Ma näen, et paljud püüavad endale nime teha, et selle najal edasi jõuda. Siinkohal on mul soovitus hoida pea madalal ja mitte liialt silma paista. Avalikuks jõuad alati tulla. Aga mõelge hetkeks, kui palju te teate siin foorumis inimesi, kes töötavad mõnes suures pangas või politseis vms? Nendes asutustes töötab sadu itimehi aga me neid ei tunne. Enam kui pool tööturust on selline, kus vajatakse mitte säravat tähte vaid just nohisevat töölooma. Ta ei pea olema mitte tuntud või üliandekas vaid ennemini vastama kriteeriumitele - mingi haridus, mingid väikesed oskused. Kuigi ma teen tihti pankadele tööd ei võta ükski neist mind tööle, sest ma olen tuntud. Samuti ei võta mind tööle ükski salateenistus, politsei ega muu sarnane asutus. Osa põhjust seisneb selles, et internetist otsides ei tohi leida inimese töökoha järgi fotot, elukohta, tema lapsi jne. Isik on kergesti žantažeeritav kui tema kohta on liiga palju teada ning ta muutub saladusi omavale ettevõttele ohtlikuks. Enese avaliku promomise asemel soovitan netis pead madalal hoida ning CV-d mitte kodukale välja riputada. Hulk häid tööandjaid võib sind just siis tahta. Praegusel kriisiajal on just hea mõelda, kas mitte kandideerida hoopis KAPOsse või Teabeametisse. Sellistes kohtades sa iga asja eest kinga ei saa ning päevapoliitikast liialt ei sõltu.

IT haridusest rääkides on minu isiklik veendumus analoogne muusikaharidusega. Ükskõik mis pilli sa õpid, laulad või oled dirigent, sa pead oskama klaverit mängida. See on baasõpe, ilma milleta üks hetk tuleb piir ette. IT-s peaks igaüks valdama C keelt. Koos kõigi puudustega peab siiski silmas pidama, et see on üle 40 aasta vana kuid üks väheseid siiani kasutatavaid keeli. Tema ideoloogia mõistmine aitab päris palju mõista ka arvuti tööd madalamal tasemel. C keel tegelikult on lihtne! Ausalt! Ja teda osates oskad kiirelt ümber õppida muid keeli tegema. Mina näiteks kirjutan PHP-d 90% C süntaksi ja teadmistega. Ümberõpe oli minimaalne. Suur viga on teada ainult ühe partei asju. Näiteks mõni Visual Basic alustuseks ja siis ainult ASP.NETi. Nii saab töö tehtud aga tegelikult pole silmaringi ollagi. Koolides õpetatakse asju tasemel seinast seina. Kuna ma olen ka koolides õpetamas käinud siis nimesid nimetamata ütlen, et osad IT alasid andvad asutused ei anna küll mitte midagi. Ja seal õpetajatega rääkides on jäänud mulje, et tegelikult on õpilased ise lollid nagu lauajalad. Neile ei annagi midagi enamat õpetada. "IT" on lihtsalt pandud ala nimeks kuna siis tuleb rohkem õpilasi ning kooli ei panda kinni. Riiklikke ülikoole kiidan. Seal sõltub palju ka endast muidugi. Ja igasugune Tallinna või Tartu Ülikool on CV peal väga edev.
Mingid muud põhiteadmised peaks ka lisaks C keelele olema. Näiteks peaksid aru saama, kuidas Internet töötab. Kuidas täpselt käivad märksõnad DNS, TCP, ICMP ja UDP. Miks ICMP blokeerimine netiühenduse p---e keerab ja milleks on vajalik võrgu seadistustes gateway. Samuti kuidas töötab traceroute. Kui sa nendele küsimustele vastust ei tea, siis oled tegelikult nõrk. Sa ei oma silmaringi ega oska tegelikult diagnoosida reaalprobleeme.

Tänapäeva internetis me näeme düsgraafe igal sammul. "käia", "müüija", "pension" (vau, HV parandas J tähe viimases ise ära) on nüüdseks isegi ajaleheartiklitesse jõudnud. Palun olge enda vastu ausad. Kui sa mingil põhjusel ei suuda õigekirja kirjutada, siis minu arvates sinust progejat ei saa. Ma olen pidanud nägema, kuidas progeja istub vähemalt kord nädalas mittetöötava koodi eest kuna ta kirjutas järjekordselt SELECT asemel SELEKT. Ta tegi seda aastaid ikka ja jäle ning iga kord kulutas ta tunde selle vea leidmiseks. Ärge nähke vaeva, see ei tasu ära. IT-d saab teha ka ilma progeja olemata. Tee graafilist disaini vms. Enda puudusi tasuks tunda. Minul näiteks on vastupidi - ma ei suuda midagi visuaalselt ilusat teha. Lihtsalt ei tule välja. Seetõttu kui veebi tegemiseks läheb siis ma kohe lükkan selle kohustuse kellelegi teisele.

Kõrgetest palkadest IT-s: Jah, 30 tuhat neto on väga reaalne palk kui sul on oskusi ja sind soovitatakse hea tegijana. Ma näen ka HV-s tööotsimistes tihti sarnaseid numbreid. Sellistel töödel on aga üks üldine trend - nad ei püsi kaua. Need firmad lähevad pankrotti või siis sina ei õigusta tööandja lootusi jne. Mõistkem, et 30 tuhande maksmiseks plekib tööandja teine 30 tuhat maksudeks pluss maksab interneti, arvutite, elektri eest. Ka sekretär tahab oma 8 tuhat saada ja tema ei teeni otseselt midagi. Kui küsid suurt palka siis muutud ka orjaks ning poole aasta pärast murdud. Sinust oodatakse sisuliselt 100 tuhande kuus teenimist. Üldiselt mina enam selliseid kohti ei otsi ega võta vastu. Ma tahan ennemini seda, et kell 5 ma astun uksest välja ning keegi ei avalda mulle survet mingite tööde tegemiseks peale tööaega ja üldine sisekliima firmas ei ole närviline. Ma soovitaks ennemini teha midagi, kus 10 tuhande eest ei peaks liialt rabelema ning kui siis tõesti aega ja viitsimist üle jääb tee haltuurasid. 10 tuhat on tegelikult keskmise inimese jaoks täitsa tugev palk. Kui sul seejuures on rahapuudus siis probleem on sinus mitte palgas.

Mul oli vist aastal 1995 üks pooleaastane periood, mille jooksul ma ainult juhtisin firmat Kinex ja IT sisusse eriti ei süübinud. Ma olin siiralt üllatunud kui ühel hetkel progeda üritades ei tulnud enam enamus käske ja märksõnu meelde. Siis ma lubasin endale, et ma enam iial ei jäta teadmisi unarusse. Taandareng oli hämmastavalt kiire. See on IT eripära, et poole aastaga on võimalik tõusta heaks spetsialistiks ja samas on võimalik kiirelt kukkuda. Ma kardan noort põlvkonda. Mingi 14 aastane AHV võib lõdvalt ära õppida kõik selle, mida minagi tean ja noore inimese pea õpib asju kiiremini. Pealegi, temal on aega. Koolist ta teeb poppi, ema teeb kodus söögi ja teenib raha ning lapsel on ööpäevas 16 tundi aega õppida. IT on selles mõttes väga tänamatu ala, et kui sa pidevalt ei õpi siis paigal püsimist ei ole. Lähed kolinal allamäge. Ja 20 aastasele on see suht kama aga ma olen varsti 40 ning sisimas tahaks rahulikumat elu. Mul isa on üle 60 ning ka on sunnitud elektriku ametis mikrokontrollereid progema. See ei ole talle lihtne.

Elu jooksul on tulnud mulle tööpakumine nii Microsoftist kui mitmest muust sarnase kaliibriga asutusest. Siinkohal ütlen, et selliste asutustega on jutt momentaanselt läbi kui sul pole ette näidata "B.Sc." ehk minimaalne ülikooli lõpetamise paber. Asi on selles, et Microsoft värbab töötajaid tuhandeid aastas ning nendel pole mingit muret kui 1% häid mehi protsessis kaotsi läheb. Nendel on hulk organisatoorseid asju, mis lithsalt vajavad seda paberit ja kui sul seda pole siis värbaja saadab su pikalt, olgu sul muu CV sisuks mis iganes. Näiteks üks taustapõhjus on selles, et USA tööloa saamiseks nõuab riik B.Sc. olemasolu. Microsoft ei taha, et see takistuseks saab kui nad on sinu peale juba hulga raha kulutanud. Tungivalt soovitan eri põhjustel mingigi ülikool lõpetada, et see paber oleks vajalikul hetkel ette lükata. Pealegi on see nõue enamustes tööpakkumistes sees (mis sest, et seda eriti vaja pole). Lammas kaadriosakonna ametnik lithsalt viskab su CV virna "tagasi lükatud". Mida suurem firma, seda kergemini see tagasikäik tuleb.

Räägitakse siin vahest matemaatikast ja keemiast. Ma olen keemias kahjuks loll nagu lammas. Kahjuks on see rong minu jaoks läinud. Matemaatikaga on sedapsi, et loen vastavalt vajadusele ka kõrgema matemaatika materjali. Hiljuti oli tarvis imaginaararvudest aru saada Fourieri teisenduse kontekstis. Jepp, nagu arvasingi pole isegi kaheksa klassi jooksul õpitust suurt midagi elus vaja läinud. Samas kui mul oleks keskkool ja ülikool läbi käidud, siis poleks praegu näiteks integraalidest aru saamine mulle nii keeruline. Seni pole neid vaja läinud aga nüüd äkki läks. Kool annab sulle asjadest üldpildi ning reaalses elus läheb sealt tarvis ainult killukesi. Ja reaalne vajadus kipub jääma üsna kaugele sellest, mida sa õppisid koolis. Tooks näitena OR ja XOR tehted, mis on tegelikult algklassides õpitava liitmistehte erivormid. Kurat seda teab, millal seda asja õpetatakse ja kellel seda vaja läheb. Aga mingil hetkel IT-s pead sa seda une pealt rehkendama kuueteistkümnendsüsteemis. On natuke lihtsam kui see on sul koolis vähegi läbi käidud.

Nooremate IT inimestega rääkides olen kohanud mitmeid, kes 3D ja graafika vastu huvi tunnevad. Nendele on küll karm soovitus matemaatikat tõsiselt võtta. Te ei kujuta ette milline pain in ass see on kui sa trigonomteerilisi valemeid lennult ei haara. Seal on valemid keerulised ning eeldatakse, et mingid valemid, kus arkustangensid, pii ja radiaanid jms on sulle sama lithsad kui kümne piires liitmine-lahutamine. Keegi ei vaevu enam midagi seletama.

Ei noh aga IT on üldiselt põnev ala . Vähemalt nendele, kes asja vastu huvi tunnevad. Ja kokkuvõtteks ütlen, et soovitan ülikooli läbi käia. Kui muud sealt ei saa, siis saate sadade viisi tuttavaid, kellest väike osa teile helistavad laupäeva öösel ja ütlevad "Uh-oh mul siin suur server lendas ja ilgelt abi vaja. Et sa vist tunned Solarist? Mingi 10 tuhat peaks vabalt saama aga saan lubada alles siis kui olen ülemusega rääkinud". Ja siis mässad nende juures mitu päeva ja küsid 25+km. Tutvused on olulised ning ülikool on oluline punkt nende hankimiseks.

[ufo56]

Tonuonu postitus peaks selle teema esimesele postile otsa liitma, kõige asjalikum post siin teemas

[Sold OUT]

tonuonu, respect, aga sel ajal kui sina "alustasid" oligi vb kogu eesti peale 20-30 personaalarvutit ja 99% kaadri jaoks oli kogu see ala tundmatu, sinu õnn, et kuulusid sellel ajal selle 1% hulka, kes tundsid huvi ja olid veidikene kirkamad kriidid kui teised. mul sugulane peaaegu täpselt samamoodi IT alal alustanud ja ta peaks ka sinu hea tuttav olema, töötas samamoodi panganduses ja nüüd tegeleb oma äriga.


igasugu protsendid on siin postituses väljamõeldised.

[Dirty Harry]

Tõnu jutu puhul tooksin eriti hea toonina välja kooli tähtsuse rõhutamist. Loomulikult on mingi väike protsent inimesi, kes saavad hakkama 8-klassi haridusega kuid rusikareegel on ikka see, et hariduse omandamine on vajalik. Ma olen ise mõnes mõttes "lammas kaadriosakonnast" , kes pooliku haridusteega kandidaadid pigem kõrvale jätab. St muidugi kui on vaja erilist kohta täita siis sinna otsitakse ka erilist inimest ja tingimata pole haridustee korralik läbimine esmatähtis. Aga julgelt 90+% töökohtadest on sellised, kus ühe filtrina on haridus väga tähtis.

[tonuonu]

See hariduseta hakkama saamise asi on täpselt selline nagu miski DNA mutatsiooniga: Mutatsioonid ongi aluseks, miks evolutsioon toimib ja aeg-ajalt leidub keegi, kes omab mingit eelist. Aga 99% mutatsioonide tulemuseks on va"rdjad (<- pidin niimoodi kirjutama kuna HV võttis õiguse selle sõna rikkuda). Vahel võib mulje jääda, et sellised tegelased ongi kõige edukamad ning jah nad on. Aga nemad on see 1%, kes filtrist läbi suutsid tulla. Ma ei soovitaks seda asja katse-eksituse meetodil läbi proovima hakata.
Haridusest ja CV-st veel üks näide. Mul on tuttav tüdruk, kes hakkab juba visuaalselt silma kuna on sellise sõjaväelasliku siilisoengu ja punutud patsiga taga. Ja tal on CV-s kaks kõrgharidust: esimese sai ta tuumafüüsikuna ja teise IT turbe alal. Muud osa CV-st nägemata küsiks, et kas võtaksite ta tööle ?. Vahel annab hariduse rida kohe pildi, et inimene pole loll.

[tahanteada]

tonuonu: Väike ääremärkus, kui tohib - IT-maailm ei koosne mitte üksnes kõikvõimalikes keeltes programmeerimisest, vaid koosneb ka suuremas koguses kõikvõimalikest elektroonikavidinatest, nagu igasugu kiibid, transistorid, takistid jne.

Õigemini - kui poleks mehi-naisi, kes kõigepealt selle raua-plastik-kasti, nimega arvuti välja mõtleks ja kokku paneks, siis oleks suurem osa programmeerijad ilma tööta, kuna nende programme poleks kusagil kasutada.

Edu

[tonuonu]

Kusjuures vahel need asjad haakuvad elektroonikaga väga tihedalt. Üks asi, mida pole jõudnud õppida on FPGA-de programmeerimine. Selles on rohkem digitaalloogika teadmisi vist tarvis kui programmeerimist. Olen natuke peale vaadanud aga see on nii erinev kõigest, mida oskan. Kui nüüd keegi huviline äkki loeb siis mul on suht kallis raud Pico E-16 olemas (http://www.picocomputing.com/e_series.html). Ma võin selle välja laenata asjast huvitatule, kes mulle ka pärast tunnikese VHDLi vms tema peal demoks. Siis ma saaks ehk ise edasi. Kuna mul suurt kommertshuvi teema vastu ei ole siis palju raha ürituse alla panna ei tahaks. Võin lõuna välja teha näiteks .

[Absona]

[teretalv]

[Magic]

Pigem siis TTÜ, kuna teooria seal kõige paremal tasemel ja tihti ka mitte halvas mõttes praktika harrastajale kuna tihti on nende konspektid arusaadavamad kui mõne otselt praktilise haridusega tegeleva kooli omad.

[Deadlock]

[Sold OUT]

[jnt]

et selliseid arvutijubinaid ise disainida/konstrueerida, tuleks vast mingi elektrooniku spetsialistiks saada... et kuskile sinna suunas vast pigem... aga eks oleneb vast ka sellest, kas tahad teha emaplaati, või põhjasilda viimasele... peaksid ka erinevate inimeste pärusmaa olema.

[tonuonu]

Kuna õppimisprotsessis jääb tihti selgusetuks, kuidas neid teadmisi reaalelus rakendatakse, toon paar näidet. Üks siinne üsna passiivne foorumlane tegi sellise seadme, et laseb infrapunase laseriga kiire läbi limonaadipudeli ning teiselt poolt kaameraga võetakse kohale jõudnud valgus vastu. Seal on alati mängus ka polariseerivad filtrid jms laserite maagia. Töödeldakse tarkvaras ning tulemuseks on informatsioon klaasi kvaliteedi ning sisepingete kohta. Vedel klaas jahtudes tardub varem pinnalt kui sisemusest ning jahtumisega on materjalidel omadus kokku tõmbuda. Selle tulemusena võib klaas olla suure sisepinge all ja väiksemgi koputus ta killustada. Lahenduse ostis ära khm-khm ütleme "suur koolafirma, mitte Pepsi" kuna sellise tehnoloogiaga on võimalik tekitada tugevamad pudelid, mis kaaluvad vähem. Kokkuvõttes kulub toote laialivedamise protsessis vähem kütust. Kiirelt peale vaadates ütlen, et antud asja valmistamiseks on tarvis korraga tunda laserite ja optika poolt, materjaliteadust, füüsikat ning lõpuks DSP (digital signal processing), mis on 90% matemaatika. Ja mitte selline matemaatika, mida igaüks oskab. Lisaks veel oskus see kõik veel arvutile selgeks teha.
Teine siin vist mitte esinev tegelane uurib mitmesuguste füüsikaliste omaduste mõõtmist läbi vee sadade meetrite kaugusel. Tehnoloogia lubab näiteks joonistada laevavrakki merepõhjas. Keerukusastmest ainu saamiseks ütlen, et sissetulevat signaali analüüsitakse 3 gigasämplit sekundis. Kuna ükski moodne arvuti seda ei suuda siis esimene ots on 100% rauas ja alles hiljem minnakse tarkvarale üle.
Aga oled tarkvaras kõva tegija? Ma imestan siiani aga mitte keegi pole siiani avalikult vähemalt Skypet lahti murdnud. Ole mees ja disassembleeri ära. Tegemist on baidijadaga, milles ei tohiks olla midagi müstilist. Raud, mis seda jooksutab on inimese loodud ja seega täielikult kontrollitav keskkond. Mul pole aimugi, mida nad seal tegid aga siiani on nii, et see töötab pea iga arvuti peal aga keegi pole seda lahti murdnud. See hämmastab mind. Igal juhul on tegemist lipuga, mille võib keegi eneseteostuseks ja enesetõestuseks veel ära tuua. Löö skaip ribadeks ja tee suvalises progemiskeeles miski junn, mis skaibis chatib ilma skype enda APIsid kasutamata. Ma usun, et kohe oled tuntud.

[Volthezz]

[XYZ]

[tonuonu]

Hiina skype pole kuidagi lahti muugitud. Hiinas äri ajamiseks on alati vajalik võimudega koostööd teha. Hiinas downloaditav skype on eriversioon, millel on miskid tagaukse featuurid sees. Minu teada see "featuur" on teatud märksõnade peale logi edastamine "sinna kuhu vaja". Skype lahti murdmine on sellest mõttes minu meelest loomulik, et kui on seatud barjäär siis keegi kindlasti ka selle murrab. Seni on elu näidanud, et asju murtakse tundidega. Seetõttu imestangi, et Skype süütus veel võtmata.

[aatomik]

[Atheya]

Tõnu jutu peale: Tõesti asjalik ja põhjalik tekst.
Olen Riin. Olen 18aastane, seega suht noor veel. Aega õppida küll ja küll.
Minu IT tee algas aastal 2007, kui hakkasin õppima Kehtna Majandus -ja Tehnoloogiakoolis "arvutite ja arvutivõrkude" erialal. Alguses mingit erilist huvi küll ei olnud ausalt öeldes. Lihtsalt läksin proovima, mis teema on. Alguses ei saanud kohe mitte muffigi aru, mida need õpetajad räägivad. Ei teadnud sedagi, mida tähendab sõna "emaplaat" , kuid mida aeg edasi, seda rohkem ma tundsin huvi oma valitud eriala vastu. Suurem huvi tärkas just siis, kui hakati õpetama ainet "HTML ja veebidisain". Mulle väga meeldis kirjutada koodi (olgugi, et HTML on käkitegu) ning hiljem näha tulemust. See motiveeris edasi pingutama.
Aine lõppes ära ning tegelen sellega siiani (ehk aastast 2008).
ITga on täpselt nagu igal alal - kui leiad endale selle ühe ja õige suuna, millele keskenduda, siis paratamatult sa hakkad seda arendama.
Niisiis - HTML-ist ja CSS-ist edasi hakkasin huvituma programmeerimisest. Sain onult ühe suure C++ raamatu, mida ikka aeg-ajalt sirvin ja mille sees olevaid koodijuppe meelde tuletan, kuna Sul on õigus - mida rohkem aega asjaga ei tegele, seda kiiremini kipub asi ununema. Siiani pole küll midagi suurt saavutanud, kuid eesmärgid on paigas ja kõrgel. Nagu carlking ütleb - ma hakkan "liinitöö õliks" - ehk progejaks, kuna see ala pakub mulle pinget. Iga valmistehtud programm pakub rõõmu suurel määral.
Edasi hakkasin uurima php-d (see juhtus eelmise aasta septembrikuus vms, kui õigesti mäletan). Hetkel on pooleli esimene projekt (leht koos sisuhaldusega) ning mulle meeldib see. Siiani on kõik vägagi põnev.
Kuna mind huvitab just programmeerimine, siis plaan või õigemini suurim soov olekski leida hetkel endale töö just sel alal. Olen kindel, et see on asi, mida tahan teha, kuni vanadusest seniilseks jään.

Edasi plaanin kindlasti minna IT Kolledžisse IT süsteemide arendust õppima ning see ka lõpetada edukalt. Tahaks kunagi ka nii kaugele jõuda, et saada mingit kõrgemat kraadi (vähemalt magistrit).

Üldkokkuvõttes - minule õppida meeldib. Minu arvamus on see, et ega haridus paljalt midagi sulle ei anna, vaid sa pead ise huvituma asjast, et areneda ja hiljem edukas olla.

[Andium]

tonuonu, Tooksin siin märkuse ära, mida tonuonu ei erista. Üks on karjäär ja teine on töö .Töö on see kus sa töötad kella 8-16 ning saad harju keskmist palka.
Kärjäär on see, kus sa töötad ööd ja päevad asjade kallal ning tavaliselt kes on õige asja valinud ehk oma hobi teenivad väga hästi. Kui neilt küsida kas sa tööd teed, siis nad vastavad ma ei ole elu sees tööd teinud vaid tegelen oma hobiga. See kui inimene valib omale vale töö või karjääri ning ei vahet on tema enda süü.
Igal alal tuleb ennast täiendada ning juurde õppida aga paraku meil on suhtumine sedasi kui ülikool läbi siis enam kunagi midagi juurde õppima ei pea. Loll on olla cool ning süüdi on kõik teised.
Eesti IT tase on sama hea kui praegu eesti riigi olukord ning eesti poliitka. Võrrelda eestlaste poolt loodud IT süsteeme ja nende mahte USA, India, Jaapan või mõne muu riigiga ajab isegi surnud naerma. Ja nüüd kesksitakse SKype-ga nagu terve eesti oleks suur tegija. Võeraste sulgedega ehtimine on lihtsalt hale, pealegi eesti pole sentigi sinna sisse pannud.
Ise ma ennast IT meheks ei pea aga valdan seda paremini kui mõni kes on ülikoolis IT õppinud. Seega kes tõsiselt tahavad õppida IT-ga üks kõik mis alal soovitaksin Teil tegeleda seda vabal ajal enda harimisega selles vallas. ärge lootke, et eesti ülikoolis saate suured teadmised ja kogemused. Teine asi soovitaksin otsida endale välismaised ülikoole, kus on tõelised IT labroid ja profid koos ning liituda igasuguste volunteer gruppidega ja projektidega.
Teine asi, need kes noored ning alles koolis õppivad. Teile teadmiseks, on võimalik nooremalt ära lõpetada põhikool ja keskkool näiteks 14 v 16 aastaselt. Peate lihstalt õppima need ained selgeks ning räägid õpetajatega ning kooli juhtkonnaga. kool korraldab teile eksamid ning saategi üheaastaga kooli läbitud. Ise olen ülikooli hariduse saanud välismaal ning oman palju sõpru kes on 14, 15, 16 aastaselt ülikooli läinud. Seega, ei ole vaja oma noorust ja aega raisata. Nendest osa veel lõpetasid ülikooli aasta ja paariga ära. IPaljud mõtlesid, et nad pidid olema geeniused aga tegelt nad lihtsalt olid aktiivsed ning võtsid asjad ette ning viisid kiiresti lõpule. Oskasid oma aega ja tegemisi planeerida.
eestis on see hoiak, et oled liiga väike, liiga noor jne. Tegelt juba 7-10 aastased teevad erinevatel aladel oma osavusega ära paljudele täisealistele. praktiseerimises on asja võti. ise ma kahjuks sellisest võimalusest midagi ei teadnud, kui olin koolis.

See, mis puudutab kuulsuse värki on kaheotsaga. Kui inimene on eppu- trilla- tralla midagi ei tea ega oska vaid lihtsal keksib meedias, rate-s, facebooksi, hi5-s jne neid ei võeta kuhugi tööle. Aga need inimesed kes oma guru oskustega ja teadmistega kusagil meedias läbikäivad tahavad kõik firmad tööle võtta. see, et kuhugi salateenistusse ei ole võimalik võtta on jura. alati on võimalik asjad ümber teha, nimevahetada jne.

[tahanteada]

Andium: Muide, v2lismaal on t6siseltv6etavaid ylikoole ysnagi v2iksel arvul ning v2lismaal leiad suures koguses ylikoole, mille tase pole mingisugune "eriline".

Kui ei usu, siis v6ta ja vaata - alati r22gitakse yhtedest ja samadest k6rgkoolidest, mis on k6igil meelel ja keelel, kuid kuhu saavad sisse m6end yksikud sellest tahtjatearmeest.

Ja milleks tootmisliini taga olevale 14-15 aastasele plikale k6rgharidus, hea kui sellel masstootjal algharidus olemas on, et oskab to"o"lepingule alla kirjutada. Ei esita selline to"o"taja kysimusi ja palka n6uab 10-1000x v2hem kui k6rgharidusega to"o"taja saada tahab.

Postitatud mobile device

[Andium]

tahanteada, kas kusagil viletsas ülikoolis on mõni tõsine IT labor või oma ala profid? ülikoole tuleb juba hakata varakult otsima ning on võimalik ka saada stippi. ei ütleks, et neid nii vähe on. Oleneb mida sa täpselt õppima tahad minna. IT on lai ala. Ida eurooplastele tehakse veel igasuguseid allahindlusi stippide saamiseks ning nad ei konkureeri tavaliselt kohalikega. Vaid tulevad erakorras. Seega kasutage võimalust kui saate. eesti on igal pool veel heas nimekrijas ja maine hea. Kui kauaks ei tea.

Muidugi välismaal on kehvemaid asutusi hulgi, neilgi vaja neid madalapalgalisi. aga miks seada endale eesmärgiks madal ülikool otsida. Seda tuleb juba varakult otsima hakata ning välja sõeluma kuhu tahad minna.
Need toomisliinide taga neiud vahetakse robotite vastu välja nagu nali. lihtsalt aja küsimus. Seda haritum on rahvas, seda rikkamalt ja jõukamalt elavad kõik riigis.

[Mario.]

[Andium]

[Mario.]

Andium, ma nõustun sinuga ilusti, ja just viimase postituse viimase lõiguga, kuid eelnevad postid teevad koolijutu ikka liiga kergeks ja lilleliseks, mida ta pole

Postituse esimese poole kohta pean ma silmas hoopis midagi muud, kui laiskus ja viitsimatus ümber õppida. Fakt on see, et inimtööjõud on vähemalt 80% ulatuses asendatav masinatega. Nende 80% vallandatud inimese rakendamine, olgu tahe kui suur, kuhugi mujale tööle, on võimatu ilma uusi töökohti välja mõtlemata (mida tuleks teha ainult selleks, et praegune majandussüsteem säiliks) Ja nii edasi.