Kas köögipoolelt on ka näha, kui paljudel külastajatel on adblock sisse lülitatud või pannakse reklaami hinnakiri paika ikkagi pelgalt "unique visitors" numbri järgi?
Hiljutisest HinnaVaatluse kasutajauuringust selgub, et lausa 28% kasutajatest blokeerib HinnaVaatluses reklaame.
Ja kuna müük on väike või olematu, oleme pidanud ka reklaamihindasid keskmiselt 50% allapoole laskma ja/või siis niivõrd madalate hindadega reklaami müüma, et pikas perspektiivis muutub HinnaVaatluse majandamine mõttetuks.
Õnneks ei ole reklaamimüük vaid ainuke sissetulekuallikas.
HinnaVaatluse "probleemiks" on ka see, et siinne kasutajaskond on arvutustehnika ja -tarkvaraga sina peal ja seetõttu on oskusteave reklaamiblokeerijate kasutamisel suur.
Nagu sai ennist märgitud, meie lootus on pandud uuele HV-le ja suuremale reklaamikampaaniale ja loodetavasti saame nii uusi külastajaid kui uusi reklaamiostjaid. _________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind! HV valuutakalkulaator
Ma ausalt öelda ei mäletagi enam, millal ma viimati ajalehe ostsin. Ilmselt oli see Kuldne Börs palju-palju aastaid tagasi. Uudiseid pressib igalt poolt nii palju peale, et nende hankimiseks ei oleks ma nõus sentigi maksma. Kui nüüd mõni raskustes ajalehetoimetus kinni pannakse, siis küll tuleb uus peale. Tühja auku ei jää.
Neid väljaandjale surnud kleinte, nagu Tanel mainis, võiks võrrelda näiteks sellega, et kui Vabaduse väljakule pandaks üles väliköök, kust jagataks tasuta hernesuppi, peatuks selle juures kausikest võtma ka väga palju neid, kel tegelikult polegi kõht eriti tühi. Kui nüüd kausitäie eest küsida 10 krooni, jääb soovijaid väga palju vähemaks. Supijagajale on tasuta jagatud supp otsene kulu, uudistejagajale aga ei ole surnud klient sama valemi järgi saamata jäänud tulu. Enamik neist ei ole nõus maksma, kui raha küsima hakataks. Astutaks edasi sinna, kust saab tasuta või kui enam kuskilt tasuta ei saa (mis on väga ebatõenäoline), siis lihtsalt ei loeta enam. Leitaks mingi asendustegevus. Tehtaks näiteks tööd selle asemel.
Infosulgu ju tegelikult ei teki. Raadio ja teler jääb igal juhul nii uudiseid kui reklaami laiali pritsima. Tele puhul võimaldavad küll salvestiga seadmed ka juba reklaame edasi kerida, mida ka usinalt kasutatakse. Ilmselt on inimestel siis neist pesupulbrireklaamidest kopp totaalselt ees. Nõmedalt labased "korrutame seda hästi palju, siis inimene poes seda pakendit nähes valibki selle toote" tüüpi reklaamid tekitavad vastikust ka igasuguste teiste reklaamide vastu. Tulevikku on, nagu juba eelpool mainiti, vaid täpselt sihtgrupile suunatud reklaamidel. A'la meestele tehnikat, naistele majapidamistarbeid. Sealgi aga on võimalik eksida, kuna indiviidi tasemel analüüs on juba palju keerukam. Ja kes meist tahakski väga lasta end analüüsida, et siis suunatud reklaami saama hakata. Mulle näiteks ei meeldi seegi, kui Google üritab ära mõistatada, mis mulle meeldida võiks. Enamjaolt ta ei oska seda.
Reklaam ei tohi petta - kui reklaam lubab, et Cillit Bang teeb ka kõige rasvasema pinna puhtaks ühe tõmbega, kuid inimene seda koju viies ikkagi pool tundi kraapima peab, siis tekitab see reklaami vastu viha. Kui Sotka saadab juba aastaid järjest postkasti reklaamlehti, mille järgi kõik hinnad on -50% ja ma näen, et seesama Maria voodi on neil aastaid ühe ja sama "allahindlusega" 1999.-, siis ma irvitan selle üle, mitte ei tõtta ostma. Õige pea hakkan siis ilmselt vastavat reklaamlehte läbi lugemata prügikasti viima. Täpselt sama on veebireklaamiga - enamasti ei paku nad reaalseid soodustusi. Vastupidi, arvestatakse sellega, et reklaamikampaania toob kliente juurde, seega võib neilt rohkem koorida. Reklaamikulud ju vaja ka tasa saada. Kes kord selle läbi hammustanud, see ignoreerib veebilehtedel igasuguseid reklaame isegi adblock'i abita. Adblock teeb lihtsalt selle kirju ja tõmbleva pildi veidi klaarimaks.
Ma isegi mäletan, millal ma Adblock'i kasutusele võtsin - see oli siis, kui kava.ee muutus nii pilgeni reklaamirohkeks, et varem ilusti 1024px laiusesse ära mahtunud lehele tekkis horisontaalne kerimisriba. Eks suurt molli omav veebmaster vaatas, et parem serv maru lage, viskame sinna ka reklaambänneri. Minu jaoks oli see aga miski, mis ajendas mind vastumeetmeid otsima. Kui ma seni väikese ülemise bänneri ja mõne allosas oleva reklaami olin ära kannatanud, siis loomulikult rookisin ma tõhusat vahendit leides ka need armutult välja. Ah et alatu inimene olen, tahan tasuta kava lugeda, aga reklaami jätan lugemata? Jah, olengi.
HV kohta: nii palju tuleb siinsele toimetusele au anda, et mind ei ole siin kunagi ükski reklaam häirinud. Nad on olnud suht mõistliku suurusega ja traditsioonilise koha peal (ei ole paaniliselt "kliki mind, kliki mind!" karjudes hiirekursorit jälitanud). Samas ei ole ma neid ka teadlikult kunagi klikkinud. Suht vana arvutikasutajana on tekkinud oskus reklaamidest mööda vaadata ja harjumus neid pigem mitte klikkida. Nüüd aga, kui adblock kasutuses, võib see siin mõne reklaami ära süüa küll. Seepärast vastasingi ka mina, et "ei blokeeri teadlikult". Ma ei ole Adblock'i HV pärast kasutusele võtnud ja ei ole siin spetsiaalselt ühtki filtrit lisanud. Kui mõni default filter midagi kinni peab, siis see on paratamatus. Samas ma ei klikiks niikuinii reklaame, nii et vahet pole.
Kusjuures ma pean ütlema, et ei kasuta Adblocki. Pole vajadust leidnud seni (s.t. mind ei häiri reklaamid lehtedel eriti). Aga HV-d võiks kiita küll selles mõttes et pole siin mingeid rõvedaid popupe vms. asju. See surmatesti bänner vist oli ainus mis kasutajaskonda ärritas vahepeal.
HV-st mäletan ainult ühte jubedat reklaami, mis minu arvuti peal prose 50%-ni viis, kuid nõrgemad masinad üldse kooma tõmbas. Õnneks sai selline nali suht kiiresti lõpetatud ja rohkem häirivaid reklaame pole silma jäänud _________________ Tsensuur HinnaVaatluse foorumis
HinnaVaatluse "probleemiks" on ka see, et siinne kasutajaskond on arvutustehnika ja -tarkvaraga sina peal ja seetõttu on oskusteave reklaamiblokeerijate kasutamisel suur.
Nagu sai ennist märgitud, meie lootus on pandud uuele HV-le ja suuremale reklaamikampaaniale ja loodetavasti saame nii uusi külastajaid kui uusi reklaamiostjaid.
Tanel. Aga pane kuskile foorumi lehe üla serva kiri üles, et foorumi säilimise huvides palun ärga plokkige HV ja HV foorumi lehel olevaid reklaame. Järku mõni% ikka vaatab ja kuulab. Mina selle küsitluse pelae lubasin HV lehel reklaamid. Enne nagu eu tulnud meeldegi... _________________ "My doctor says that I have a malformed public-duty gland and a natural deficiency in moral fibre, and that I am therefore excused from saving Universes." - Ford Prefect
Miks on reklaam paberlehes kallim? Sest paberlehe trükkimine on mõttetult kallis.
Kas paberlehe potentsiaalsete lugejate arv on suurem kui internetis? EI
Kas reklaam paberil paneb selle vaataja suurema tõenäosusega ostma kui reklaam internetis? EI
Internetil ja paberil ei ole põhimõtteliselt vahet, mõlemad on infokandjad.
Reklaam on paberlehes kallim, sest tööjõuga seotud kulud on paberlehtedes kordades suuremad. See aga ei ole seotud infokandja formaadiga. Kui mõni internetiväljaanne hakkaks tootma uudiseid ise ja samas mahus nagu teevad paberväljaanded, tõusevad ka internetiväljaannete tööjõukulud kordades.
Põhimõtteline erinevus internetimeedia ja traditsioonilise (ehk pabermeedia) vahel on see, et esimene ei tooda ise sisu vaid refereerib traditsioonilist meediat. (Ma ei räägi siin spetsiifilistele teemadele keskendunud väljaannetest, a la tehnika, IT, vaid laiemas mõistes uudised ehk klassikaline ajakirjandus).
Ja veel - konkreetne reklaam ei pea alati panema ostma kindlat toodet või teenust.
Miks on reklaam paberlehes kallim? Sest paberlehe trükkimine on mõttetult kallis.
Kas paberlehe potentsiaalsete lugejate arv on suurem kui internetis? EI
Kas reklaam paberil paneb selle vaataja suurema tõenäosusega ostma kui reklaam internetis? EI
Internetil ja paberil ei ole põhimõtteliselt vahet, mõlemad on infokandjad.
Reklaam on paberlehes kallim, sest tööjõuga seotud kulud on paberlehtedes kordades suuremad. See aga ei ole seotud infokandja formaadiga. Kui mõni internetiväljaanne hakkaks tootma uudiseid ise ja samas mahus nagu teevad paberväljaanded, tõusevad ka internetiväljaannete tööjõukulud kordades.
Ja veel - konkreetne reklaam ei pea alati panema ostma kindlat toodet või teenust.
Reklaami hind sõltub selle efektiivsusest, mitte kandjast. Avaldaja tööjõuga seotud kulud jms ei mängi mitte mingisugust rolli. Kusjuures, reklaam paberil, kui nii võib väljendada, siis "paneb küll selle vaataja suurema tõenäosusega ostma kui reklaam internetis". Võiks arvata, et onlines on lugejal mugavam reklaami tarbida ja seega on see efektiivsem, kuid tegelikult on vastupidi. Online reklaam on palju odavam, seega on seda palju rohkem, seega on lugeja selle vastu immuunsem ning ignoreerib seda.
Reklaami eesmärk ongi just konkreetse kauba või teenuse müümine. Need ettevõtjad, kes ajavad taga lihtsalt meedia kajastust ja tuntust, on pikemas perspektiivis valel teel ja suure tõenäosusega raiskavad kokkuvõttes mõttetult raha.
Reklaami eesmärk ongi just konkreetse kauba või teenuse müümine. Need ettevõtjad, kes ajavad taga lihtsalt meedia kajastust ja tuntust, on pikemas perspektiivis valel teel ja suure tõenäosusega raiskavad kokkuvõttes mõttetult raha.
Selles osas vaidlen natuke vastu. On olemas erineva rõhuga reklaamid ja täiesti omaette tüüp ongi imagoreklaam. Ehk siis reklaam ei karju sulle näkku mingit alahindlusprotsenti või ei teavita kampaaniast, vaid loob mingi imago. See on muidugi osa pikaajalisemast protsessist. Loodud imago ja tuntus on see baas, mille põhjal müüakse konkreetset kaupa või teenust näiteks mõnevõrra kallima hinnaga kui tundmatu konkurent seda teeb.
Loomulikult, selleks et üleüldse rääkida sellisest turundusest, peab reklaamitav kaup või firma või bränd olema juba piisavalt tuntud ja turunduseelarve piisavalt kopsakas.
Klassikaline näide on Coca-Cola. Kas Coca-Cola vajab tutvustamist? Ei. Kas Coca-Colal on vaja teha mingeid soodusmüüke või kampaaniaid, et oma toodet hästi müüa? Mitte eriti. Valdav enamus Coca-Cola turundusest ongi imago turundamine. Aeg-ajalt on vaja lihtsalt teha kampaania selleks, et inimesed näeksid: Coca-Cola on endiselt olemas. Või siis tehakse kampaania just imagost lähtuvalt - karastusjook kui mingi elustiili kandja vms.
Suurfirmadel toimub suur osa turundusest ka läbi sponsoreerimise. Toetatakse sporti, erinevaid üritusi jne. Ka see imago (logo jalgpallimeeskonna särgil, laulupeo sponsoreerimine, lastehaiglate toetamine) seostub ühiskonnas mingil tasemel kaubamärgiga ja seostub brändi imagoga.
Reklaami hind sõltub selle efektiivsusest, mitte kandjast. Avaldaja tööjõuga seotud kulud jms ei mängi mitte mingisugust rolli. Kusjuures, reklaam paberil, kui nii võib väljendada, siis "paneb küll selle vaataja suurema tõenäosusega ostma kui reklaam internetis". Võiks arvata, et onlines on lugejal mugavam reklaami tarbida ja seega on see efektiivsem, kuid tegelikult on vastupidi. Online reklaam on palju odavam, seega on seda palju rohkem, seega on lugeja selle vastu immuunsem ning ignoreerib seda.
Reklaami eesmärk ongi just konkreetse kauba või teenuse müümine. Need ettevõtjad, kes ajavad taga lihtsalt meedia kajastust ja tuntust, on pikemas perspektiivis valel teel ja suure tõenäosusega raiskavad kokkuvõttes mõttetult raha.
Kõigepealt, kapitalismi tingimustes sõltub kauba või teenuse hind nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Ma ei usu näiteks, et Postimehe, EPL-i või mõne teise meediaväljaande "efektiivsus" oleks viimase aasta jooksul märkimisväärselt langenud. Reklaami hind on samas järsult langenud, kuna ettevõtted on kokku tõmmanud reklaamikulusid.
Reklaami müük on üks mitmest võimalusest katta kulusid. Üksiknumbri kaanehinnal on teatud piirid, millest üle minnes hakkab väljaande müük kannatama. Nii et konkreetse numbri müügist saadav tulu katab ainult väikese osa väljaande kuludest. Ülejäänu kaetakse reklaamimüügi ja/või kõrvaltegevusega (a la raamatute väljaandmine). Veel on võimalik vähendada kulusid ehk tõmmata mahtu väikemaks. Seega tulenevad traditsioonilise" meedia reklaamihinnad otseselt nende kuludest. Samas saab mõistagi mõjukam või siis "efektiivsem") väljaanne küsida kõrgemat reklaamihinda.
Muuseas, trükimeedia reklaami efektiivsust, ehk seda, kui palju inimene seda reaalselt märkab, on välismaal uuritud korduvalt. Tulemused on reklaamiandja jaoks suht naeruväärsed.
Mis puutub aga "ettevõtjad, kes ajavad taga lihtsalt meedia kajastust ja tuntust", siis kas sa oled kuulnud sellist väljendit nagu imagoreklaam?
jerome reklaamiturul on järelikult kaks erinevat hinda:
1) Tulupõhine. See on hind reklaamiostja seisukohalt. Ta kalkuleerib, mida talle reklaam lehes või veebis annab, kui palju tema käive võiks tänu reklaamile kasvada ja sellest lähtuvalt otsustab, kui palju raha ta on nõus sellesse reklaami panustama.
2) Kulupõhine. See on hind reklaamipakkuja seisukohalt. Ajalehe puhul seesama kalkulatsioon: vajalik reklaamimüük = kulud - lehemüügi tulud. Pannakse paika reklaami maht ja sellest johtuvalt siis mingi cm2-se kasti reklaami hinnakiri.
Reaalne turuhind on see, kus need hinnad kokku saavad (klassikaline mikro/makro MR=MC.
Muidugi siin on paar probleemkohta: hea küsimus on see, kui suure osa ajalehest või veebilehest võib reklaam moodustada. Tihti liiga suure osa. Inimene ei ole nõus maksma raha paberlehe eest, millest üle poole on reklaam. Samamoodi ei ole inimene nõus külastama veebilehte, millest 90% on reklaam. Pealegi, mida rohkem reklaami, seda ebaefektiivsem see on (vt. Ra* viidatud link). Ka reklaamiostja kalkuleerib, et kui tema reklaam on kuskil teiste reklaamide hunnikus, siis see ei torka nii silma kui ta sooviks ja seega ta pole nõus nii palju raha sinna reklaamikanalisse investeerima.
On olemas erineva rõhuga reklaamid ja täiesti omaette tüüp ongi imagoreklaam. Ehk siis reklaam ei karju sulle näkku mingit alahindlusprotsenti või ei teavita kampaaniast, vaid loob mingi imago.
Imagoreklaam ja mainekujundus ("imago loomine") on täiesti erinevad asjad. Mainekujunduse eest hoolitseb suhtekorraldus, mitte reklaam. Suhtekorraldus on pikaajaline ja sihipärane tegevus, mille eesmärk võib olla oma sõnumi viimine sihtgrupini, parema suhte loomine organisatsiooni ja ühiskonna vahel, läbimüügi suurendamine teatud protsendi võrra jne. Brändi tuntus ei ole kunagi eesmärk omaette. Kui suhtekorraldaja ei suuda ettevõtte juhile selgeks teha, et suhtekorralduse (või reklaami) eesmärgiks brändi tuntuse seadmine on mõttetu raha raiskamine, on tegu harimata või muidu käpardist suhtekorraldajaga.
Reklaamikampaania võib olla osa PR-kampaaniast kuid mitte vastupidi. Suhtekorraldaja allub tegevjuhile, mitte turundusjuhile ning suhtekorralduse eelarve ei ole mingi osa turundusosakonna eelarvest. (Loomulikult ei käi see väga väikeste ettevõtete kohta, kus üks inimene teeb kolme osakonna tööd.)
Draax kirjutas:
Klassikaline näide on Coca-Cola. Kas Coca-Cola vajab tutvustamist? Ei. Kas Coca-Colal on vaja teha mingeid soodusmüüke või kampaaniaid, et oma toodet hästi müüa? Mitte eriti. Valdav enamus Coca-Cola turundusest ongi imago turundamine. Aeg-ajalt on vaja lihtsalt teha kampaania selleks, et inimesed näeksid: Coca-Cola on endiselt olemas. Või siis tehakse kampaania just imagost lähtuvalt - karastusjook kui mingi elustiili kandja vms.
Tänu sellele, et Coca-Colal on juba nii suur läbimüük, peavad nad reklaami tegema vaid selle pärast, et mitte turuosa kaotada. Konkurendid (Pepsi) näevad kurja vaeva, et võimalikult paljude inimesteni jõuaks teadmine pimetestide tulemustest, mille järgi on Pepsi parema maitsega kui Coca-Cola. Sel hetkel kui Coca-Cola peab hakkama muretsema selle pärast, et inimesed näeksid, et nende bränd endiselt eksisteerib, on tervel korporatsioonil juba kriips peal. Mitte ükski tootja pole teinud kampaaniat sisuga: "karastusjook kui elustiili kandja". On küll kampaaniaid sisuga: "Coca-Cola kui elustiili kandja" või "Pepsi kui elustiili kandja" või "Dr Pepper kui elustiili kandja" või Sprite, Saku Originaal, Dell, BMW, Carl Zeiss, IKEA, Hugo Boss, Tele2, Statoil, [sisesta suvaline bränd] kui elustiili kandja.
jerome kirjutas:
Ma ei usu näiteks, et Postimehe, EPL-i või mõne teise meediaväljaande "efektiivsus" oleks viimase aasta jooksul märkimisväärselt langenud. Reklaami hind on samas järsult langenud, kuna ettevõtted on kokku tõmmanud reklaamikulusid.
Küsimus polegi "meediaväljaande efektiivsuses" vaid reklaami efektiivsuses selles väljaandes ning see on Eesti (ja muu maailma) ajalehtede paberväljaannetes langenud kolinal. Pihta hakkas see langus juba aastaid enne majanduskriisi algust, seega majanduskriisi ei saa selles reklaamimahu kahanemises süüdistada ja reklaami andjal on endiselt täiesti ükskõik väljaandja mingitest kuludest.
jerome kirjutas:
Muuseas, trükimeedia reklaami efektiivsust, ehk seda, kui palju inimene seda reaalselt märkab, on välismaal uuritud korduvalt. Tulemused on reklaamiandja jaoks suht naeruväärsed.
Ma olen nende uuringutega hästi kursis ja laias laastus tuleb siit ka viimase kümnekonna aasta suur langus sellel turul, pisut sõltub tulemus ka uuringu tellijast.
jerome kirjutas:
Mis puutub aga "ettevõtjad, kes ajavad taga lihtsalt meedia kajastust ja tuntust", siis kas sa oled kuulnud sellist väljendit nagu imagoreklaam?
Olen küll kuulud ja mis on selle imagoreklaami eesmärk? - Sama, mis iga muu reklaami puhul - müüa rohkem, mitte tuntust koguda.
Draax kirjutas:
Inimene ei ole nõus maksma raha paberlehe eest, millest üle poole on reklaam.
Tegu ei ole küll ajalehega, kuid ühel maailma populaarsemal moeajakirjal (Vogue) on palju numbreid, milles on reklaamimaht üle 90% ajakirjast. Pole küll hea näide, kuna tegu on "niikaga", aga loetavust pole see vähendanud.
No mis seal siis ikka... Postimees on nagunii liiga kollaseks muutunud, et ei kõlba enam terve mõistusega inimesel küll seda lugeda ja kui EPL mõtleb ka raha hakata küsima uudiste eest, siis ma loen uudiseid lihtsalt sealt kus on see tasuta. Näiteks http://uudised.err.ee/
Mitte ükski tootja pole teinud kampaaniat sisuga: "karastusjook kui elustiili kandja". On küll kampaaniaid sisuga: "Coca-Cola kui elustiili kandja" või "Pepsi kui elustiili kandja" või "Dr Pepper kui elustiili kandja" või Sprite, Saku Originaal, Dell, BMW, Carl Zeiss, IKEA, Hugo Boss, Tele2, Statoil, [sisesta suvaline bränd] kui elustiili kandja.
Lause mõte oligi selles, et asenda sõna "karastusjooks" suvalise karastusjoogi nimega. Said vist pihta küll.
Lause mõte oligi selles, et asenda sõna "karastusjooks" suvalise karastusjoogi nimega. Said vist pihta küll.
Vabandust, sel juhul on Sul õigus. Lihtsalt, välismaal on viimasel ajal saanud populaarseteks ka reklaamid, kus tõesti ei nimetata ühegi brändi või organisatsiooni nime, kuid selliseid reklaame teevad vaid monopoolses seisundis ettevõtted. Näiteks müüakse rohelist energiat kui elustiili nimetamata ühtegi brändi. Sellise reklaami tellijaks on reklaamitavas piirkonnas ainuke rohelise energia müüja. Eestist võiks (suuresti lihtsustatult) näiteks tuua kampaania, kus Edgar Savisaar kutsus rahvast osalema europarlamendi valimistel.
Ma ei usu näiteks, et Postimehe, EPL-i või mõne teise meediaväljaande "efektiivsus" oleks viimase aasta jooksul märkimisväärselt langenud. Reklaami hind on samas järsult langenud, kuna ettevõtted on kokku tõmmanud reklaamikulusid.
Küsimus polegi "meediaväljaande efektiivsuses" vaid reklaami efektiivsuses selles väljaandes ning see on Eesti (ja muu maailma) ajalehtede paberväljaannetes langenud kolinal. Pihta hakkas see langus juba aastaid enne majanduskriisi algust, seega majanduskriisi ei saa selles reklaamimahu kahanemises süüdistada ja reklaami andjal on endiselt täiesti ükskõik väljaandja mingitest kuludest.
Rääkides näiteks Eesti turust, siis kolinal kukkumine leidis aset konkreetselt seoses majanduskriisiga. Trükimeedia reklaamitulud on Eestis (ja välismaal mõistagi ka) pikemas perspektiivis küll vähenenud, kuid kindlasti mitte samaväärsel kolinal.
Aga seda pikaajalist langust saab kompenseerida väga lihtsalt ning nimelt seda ongi trükimeedia tegema asunud.
Pikalt ja p6hjalikult analyysiti neid otsuseid viimases Vikerraadio Rahva Teenrite saates. Ja keegi v6iks selle ka siia linkida, kuna see tasub ta"iesti yle kuulata.
Tagasi tulles selle Eesti trükimeedia juurde, siis probleem on ilmselt ajalehtede (paberil) väike läbimüük. Lahendatakse probleem võrguväljaande mahu piiramisega. Soovitud efekt: uudistetarbija hakkab jälle paberlehte ostma.
Ma pakun, et see on ikkagi suhteliselt naiivne lootus. Inimesel on meediakanalid, mida ta eelistab (ajaleht/internet/tv/raadio). Neist omakorda on igal kanalil oma eelistused kas telekanali või ajalehe näol. Üks konkreetne inimene ostab Postimeest, mitte Päevalehte, sest talle meeldib Postimees. Teine vaatab AK-d, mitte Reporterit. Samamoodi kui on inimesed, kes üldse telekat ei vaata, on inimesed, kes üldse ajalehte ei loe ja saavad oma uudisvoo võrgust.
Viimastel aastatel on see trend kindlasti süvenenud, et uudistekanali rõhk nihkub pabermeedialt võrgumeediale. Kui nüüd ajaleht üritab oma võrgus levivat uudisvoogu koomale tõmmata, siis mis juhtub? Inimene mitte ei pöördu tagasi pabermeedia juurde, vaid vahetab oma uudisteallikat sama meediakanali (internet) piirides. Ehk siis kui Postimees loodab oma veebilugejat tagasi ajalehte ostma meelitada, siis efekt on hoopis selline, et Postimehe veebilugeja ei loe enam ka veebipostimeest, sest leiab endale parema uudistekanali.
Lugesin ka nüüd niiöelda värskemat veebipostimeest ja pean ütlema, et mu esialgne arvamus oli õige. Veebikokkuvõttes antakse endiselt 99% kogu artikli infost edasi ja uudiste veebitarbijal, kes on harjunud lühikeste nupukestega või enamasti isegi lihtsalt silmadega üle pealkirjade libisema, küll midagi puudu ei jää.
Pikalt ja p6hjalikult analyysiti neid otsuseid viimases Vikerraadio Rahva Teenrite saates. Ja keegi v6iks selle ka siia linkida, kuna see tasub ta"iesti yle kuulata.
Kui nüüd ajaleht üritab oma võrgus levivat uudisvoogu koomale tõmmata, siis mis juhtub? Inimene mitte ei pöördu tagasi pabermeedia juurde, vaid vahetab oma uudisteallikat sama meediakanali (internet) piirides. Ehk siis kui Postimees loodab oma veebilugejat tagasi ajalehte ostma meelitada, siis efekt on hoopis selline, et Postimehe veebilugeja ei loe enam ka veebipostimeest, sest leiab endale parema uudistekanali.
Lühidal kokku võttes on probleem järgmine.
Internetikasutamise levides hakkasid traditsioonilised meediaväljaanded avaldama oma materjale veebis. Nad olid nad oma materjalide tootmise kulud juba tasa teinud (reklaam, müük, jne) ning veebis neidsamu materjale avaldades oli võimalik teenida lisa. Mingi aja oli see kasumlik, sest veebireklaami maht kasvas kiiresti (samas jäi osakaal suures osas samaks).
Asi väljus aga kontrolli alt, sest neid materjale hakkasid kasutama ka teised tekkinud veebiväljaanded. Erinevus on selles, et traditsionilisel meedial on kulud uudise tootmiseks suured (kui huvi on, võid proovida välja arvutada, mis on Eesti oludes ühe ajalehe omatoodetud artikli omahind), veebiportaalil aga, kus üks toimetaja teeb tunnis paarikümnest ajalehe/ajakirja artiklist lühendatud copy-paste (ehk siis nö refereerib), aga minimaalsed. Veebiväljaanded, kes ise reaalselt sisu ei tooda, võtavad esiteks ära osa traditsioonilise meedia veebireklaami tuludest, teiseks aga ka lugejad. Viimane toob aga omakorda kaasa tulude vähenemise.
Põhimõtteliselt võrreldes - üks restoran ostab tooraine, maksab sellest süüa vaaritavale köögipersonalile palka, siis aga tuleb teise restorani omanik, võtab supid-praed ära ja müüb oma restoranis maha.
Muuseas, lisaks meediagruppide sisse seatud veebipiirangutele kehtestas ajalehtede liit hiljuti ka uued refereerimispõhimõtted - pealkiri pluss üks lõik. See tuleneb samuti eelnevast.
Kui need meetmed vähegi vilja kandma hakkavad, tähendab see probleeme mitte paberlehtedele ja nende veebiväljaannetele, vaid neile portaalidele ja saitidele, kes seni igalt poolt kokku korjatud materjale vahendasid-edastasid.
vaatasin Pullerits'u EALL'i aastakoosoleku ettekannet ja ta arvas ~kuu aega tagasi, et veebis lugemine tuleb tasuliseks teha. ja nüüd siis ükshaaval kõik lehed hakkavad seda rakendama _________________ nooope!
jerome, see, et Delfi näiteks Postimees.ee-d või EPL online'i refereerib, on ainult probleemi üks osa. Küsimus pole selles, et keegi "pätsab" uudiseid. Ma loen ka mitte nii väga Delfit, vaid pigem just Postimehe ja EPLi kodukalt uudiseid.
Probleem on just selles, et nagu sa ütlesid - netilehega taheti hakata lisa teenima, aga nüüdseks on see väike lisa söönud ära suure osa lehe enda kasumist, sest netilehe lugejad enam ajalehte osta ei taha. Samal ajal pole see väike lisa suutnud suurt kasumit teenida ja suure põhilehe kasum kuivab kokku. Ehk siis saetakse mõnes mõttes sama oksa millel ise istutakse.
Aga muidugi pole ka see argument, et ärme siis üldse netis midagi avalda. Sel juhul hakkab avaldama keegi teine. Sest paberil on ikkagi kõigest eilsed uudised. Lihtsalt ärimudelit tuleb kohandada vastavalt muutunud oludele ja muutunud tarbijale. Muud midagi.
See,et Delfi refereerib on tõesti vaid üks osa, kuid Väga suur osa. Delfi turundus jne oli ikka kõvasti parem ( võib ka lugeda: rohkem kollast ja mõttetut tilulilu tõmbas lihtsameelseid kergemini)
Sina võibolla loed ELP ja Postimehe kodukalt + paljud meist vast RSS feedist jne (Delfi asemel), aga ...... aga paljud siiski mitte.
Ei tahaks nõustuda,et lihtsalt netiversioondi söövad paberlehe numbreid ( mingil määral võibolla), kuid lihtsalt on praegu üleüldiselt trend ,et väheneb see number.
See,et netilehelt oodati suuremat kasumit, kui võimalik- see on väga levinud "internetist saab kiirelt rikkaks" pettekujutlem.
E: olen jätnud paar posti vahelt lugemata, nüüd näen,et samu asju täpselt öeldud
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
