[rang]

Mul on olemas keskmised teadmised php-st. Olen uurinud ka C-d ja C++-i. Ma tean, et veebilehti annab teha ka muudes keeltes nagu Ruby, Perl, Python, Javas(?). Tuli mõte, et võiks midagi muud ka õppida kui ainult php-d ning tahakski teada, mida HinnaVaatluse rahvas arvab teistest keeltest.
Mõtlesin Ruby peale, kuid mõtlesin ennem kellegi teise käest küsida, mis keel oleks parim.
ASP jätame kohe kindlasti välja (ei seedi M$-i produkte ), ilmselt ka ColdFusion-i.
Seega, mida teie arvate?

[d3t]

C# ja .NET oleks väga cool
Ruby koos Ruby On Rails lisaga, samas hostingu leidmisega läheb keeruliseks
Python koos Django lisaga

[Absona]

Ise soovitan ASP.NET koos C# (plussiks on see, et võid ükskõik millise andmebaasiga ühendada mis on maailmas olemas) või Java (hostingut on väga raske leida).

Lisan veel, et ASP.NET, C#, SQL on kõik tasuta kättesaadavad ja kasutatavad.

[Brom]

Kindel prioriteet oleks JavaScript ja sealt edasi AJAX, siis vaata juba muid keeli.

[d3t]

Brom, Ajax Toolkit - http://www.asp.net/ajax/ajaxcontroltoolkit/samples/

[rang]

ma mainisin, et ei taha eriti kokku puutuda microsofti toodetega, seega need asp-d ja .NET-id langevad välja. Ma vist saaks neid isegi kasutada (mingi mono projekt), kuid siiski ei taha neid . Hmm, miks keegi perli ei soovita näiteks?
Kuid kas keegi teab usaldusväärset veebimajutust, mis toetaks RoR-i või pythonit?

[Absona]

http://www.veebimajutus.ee/virtuaalserver alates 99.- toetab kõiki (välja arvatud ASP ja ASP.NET ja Ruby). Isiklikult mina ei tea ühtegi veebilehte mis kasutaks 100% RoR'i, Perl'i või Python'it Sellest järeldub, et arvatavasti need keeled ei sobi selleks otstarbeks.

Aga kui Microsofti toodete "eiramine" või vältimine on muutunud kinnisideeks ja elu motoks, siis hobi korras võid mingi käkerdise nende keelte (Ruby, Perl, Python) kaudu valmis nikerdada.

Aga soovitan hoopis PHP korralikult selgeks õppida koos OOP ja siis peaksid PHP abil päris vingeid asju teha saama. Näiteks CMS'i.

Aga võid veel uurida sellist keelt nagu Zope

[e-Thug]

pythoniga on väga ok minu arvates veebi teha.

[andre85]

Soovitan Java-t. Hostingut saad alguses Googlest: http://code.google.com/intl/et/appengine/ .

Samuti soovitan Perl-i ja Pythonit. Perli soovitatakse ilmselt vähe, kuna ta pole Eestis "moes" olnud. Python on kaasaegne Basic - algajale lihtne ja lollikindel. Perli ja Pythoniga on ja lühikese tähtaja ja elueaga projekte ja prototüüpe teha.

[rang]

[Absona]

Vaata ja uuri Javat http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/loeng/juht.html

Aga hoiatan J2EE süntaks on väga-väga sarnane C#'iga. Kui java selgeks saad, siis võid paari nädala jooksul C# sama selgeks saada. Seega kaks kärbest peaaegu ühe hoobiga

[lehm2]

Ise sinu asemel üritaks võtta php-d rohkem süviti, design patterns, BDD, TDD, OO, frameworkid. Endal on sageli tunne, et üks programeerimiskeel on piisavalt selge(syntax) ning alustad juba järgmise uue selgeks õppimist, kuid kasu sest pole, kuna kõiki keeli on pinnapealselt uuritud. Ürita parem ühele kindlale keelele kindlaks jääda, kui mitmele erinevale.

[ref]

[lil-nuki]

kui tahad korraliku serverit siis ise soovitan www.tantum.ee. toetab kõiki süsteeme ning on ka odav ja mugav kasutamiseks.
tal cPaneli keskkonnas sisse ehitatud ruby on rails ja ruby. ning palju muud kasulikku.

[oicu]

[rang]

ma üldiselt olen sellepärast M$-i toodete vastu, sest seda nagu surutakse peale. Minuteada isegi koolides toimub õpe C# peal. Ma ei oska nüüd täpselt öelda, palju windowsit sunnitakse kasutama koolides. Ma ise olen harjunud linuxit kõvasti kasutama (3-4 aastat) ning üldiselt on see palju tuttavam ja loogilisem kui windows. Pinda käib ka see, et sa lähed poodi ja ei saa omale osta sülekat või lauaarvutit, millel poleks windowsit peal. Leiab ehk mõne, millel pole üldse tarkvara peal. Ma eelistan näiteks nVidiat ATI-le, sest nvidia-l on parem toetus erinevatele platvormidele ja seda uute kaartide osas.
See eelnev tekst läks veidi teemast väja, kuid ehk nüüd on teil veidi rohkem ülevaadet minu mõtetest seoses Microsoftiga. Ma ei saa muidugi väita, et nende tarkvara on halb, kuid miskipärast jääb mulje, et nad suruvad oma tooteid liigselt peale.
Tagasi teema juurde siis
Võtsin java käsile, ei tundugi nii keeruline, kuid jube maadlemine on grammatikaga . Ehk saab javaga ka OOP paremini selgeks?

[mikk36]

rang, mis koolidest sa räägid ?
IT Kolledzis sai ka C'd näpitud ja oli iga tudengi vaba valik et kas teeb seda kursust C, C++ või C# peal.

[rang]

Ma kipun vahest suvaliselt asju välja ütlema, kuid nagu ma mainisin, ma ei tea seda täpselt (pidasin silmas just mainorit, kuhu ma ilmselt ise edasi õppima lähen). Peab vist kohtati M$ vs. OpenSource kohapealt veidi tagasi hoidma ja fakte ennem kontrollima . Ma panen kirja ühe näite, kuidas M$ mõjutab. Praegusel kokkuhoiu ajal peaks raha kokku hoidma, kuid meie koolis tahetakse panna igale arvutile Office peale, 2k litsents ning koolis on väga palju arvuteid. Olemas on ju OpenOffice, mis on tasuta ja teeb sama töö ära ning ei sisalda selliseid mõttetuid funktsioone (seal on mitmeid erinevaid võimalusi, mida pole vaja). Ma mõtlen, miks sellist asja teha.
See jutt läheb jällegi teemast veidi mööda.
Mida on vaja programmeerimises teada? Ma tunnen mingil määral (seoses CodeIgniter'i frameworki kasutamisega) OOP-d, MVC ning olen kokku puutunud veidi ka HMVC-ga. Php-s oskan ka rekursiivseid funktsioone luua. Mida peaks üks endast lugupidav arendada oskama?

[nene]

[Ho Ho]

Keele õppimine on üsnagi tühine osa programmeerimisest. Palju olulisem on võime tulla välja mõistliku disainiga mida järgides programm ka efektiivselt tööle hakkaks ning mis vähendaks vigade tekkimise võimaluse miinimumini. Ega peale praktika suurt muud varianti pole selle õppimiseks paraku.

[oicu]

ma soovitaks lisaks programmeerimiskeeltele õppida veel näiteks võrgundust ja brauseri eripärasid, brauseri suhtlust serveriga jne. Tuimast PHP,Java,Js progemisest pole erilist tolku.

[incx]

[Ho Ho]

"Vanasti" oli Ruby's tehtud rakendustel suuri probleeme skaleeruvusega, kas nüüdseks on see lahendatud? Suuremate projektide ette võtmisel tasuks sarnaseid piiranguid enne igaks juhuks uurida.

[Absona]

[ref]

[incx]

[tooner]

[prj]

Nõus eelmisega...

Kui veebiga tahad raha teenida Eestis, siis keelte endi lõikes peaks asi kindlasti käima sellises järjekorras:
1. PHP
2. Java
3. Kõik muu
Loomulikult lisandub siia ka võrguliikluse, HTML/JS jne tundmine, kuid see on iseenesest mõistetav, ei ole mõtet seda välja tuua.

PHP progejat loetakse pigem "neegriks", algajat Java progejat samuti. Kõvad vennad progevad võib-olla 40% ajast, ülejäänud aja disainivad süsteemi ja arhitektuuri ning manageerivad bürokraatiat.

[nene]

[prj]

Einoh, .NET võib ka progeda, aga kui korralikult Java-t proged, on töökoht garanteeritud ka praegusel ajal.

Ja üldiselt, tänapäeval ei pea Java progeja peast kõiki CSS/HTML properteid/attribuute teadma.
JavaScript tuleb kasuks, aga üldiselt HTML/CSS teevad valmis ikka normaalsed kujundajad ning algfaasis tehakse "ehitusblokid", millega Java progeja siis oma saiti kokku paneb.

Oleneb muidugi, millist raamistikku kasutada. Velocity ja puhas JSP on jah rohkem sellised PHP taolised...

[inzinz]

Veebi jaoks kui PHP'd oskad ainult kesktasemel, soovitan ikkagi ennast täiendada, aga selle jaoks tuleb natuke silmaringi laiendada ka üldiselt.
Isiklikult soovitaks vahelduse mõttes üldse Desktop progesid teha, Javas või näiteks C#.NET's (ja enne kui kisendama hakkad et sulle M$ asjad kohe üldse ei meeldi, sikuta siiski tasuta visual studio express edition alla ja proovi huvi pärast kalkulaatori proget teha näiteks vms).
Kui tahad õppida, olla oma alal parim ja tahad oma oskusi mitmekesistada, siis tasub ära unustada jäigad ja kitsarinnalised suhtumised (kellele ei meeldi java eriti, kellele php, kellele C# jne jne), kuna ükski kogemus ei jookse mööda külgi alla ja annab sulle lõpuks hea ülevaate erinevatest keeltest ja nende võimalustest ja suurema valikuvõimaluse mida kuskil projektis kasutada. Pluss saad CV peale kõik oskused kirja panna

prj jutt et ei pea midagi teadma nendest, on minu arvates küll suht mööda.

Näiteks CSS'i ja HTML'i peab ikkagi oskama kasutada ja aru saama mis kuidas töötab, kuna efektiivne progeja peaks ikkagi oskama ise kuskil html tagil fonti 1px võrra suuremaks teha ja värvi muuta vms, selle asemel et mingit taolist pudipadi disainerile edasi delegeerida ja ise niisama istuda see aeg
Ja javas on HTML/CSS täpsemad teadmised eriti vajalikud, kuna kui disainer on disaini valmis teinud (ka html versiooni), juhtkond on selle heaks kiitnud, siis tuleb kogu see disain ikkagi vastava java frameworkiga kokku sobitada (richfaces, icefaces, muud gui frameworkid) ja see töö antakse ikkagi progejale tegemiseks, kes tolle frameworki kasutusele võtnud on ja teab selle kohta mingit infot (endal taoline kogemus icefaces ja hiljem richfaces tabcontroli skinnimisega ja modimisega et disain ok oleks).

[prj]

[incx]

[prj]

Selle peale ütlen ma, et hea tegija ei proge ise eriti midagi...
Pigem teeb arhitektuuri, hoiab ennast kursis võimalikult suure hulga vahenditega, juhendab teisi jne.

Mida kõrgemale vertikaalis liigud, seda vähem koodi kirjutad.

[incx]

Jällegi sügavalt isikliku eelistuse asi. Kui meeldib ainult teooriaga tegeleda ja vägesid juhatada, palun väga. Aga "võimalikult suure hulga vahenditega" enda kursis hoidmine teooria tasemel muutub suhteliselt "aga ma lugesin raamatust X ja ajakirjast Y, et uus freimvork Z või pättern W on nüüd kõige leetsem ja mugavam ning nüüd võtame uues projektis seetõttu just selle kasutusele." Mitte keegi ei keela arhitektil ka reaalset töötavat ja kasutatavat koodi kirjutada ja pädevast tüübist võiks praktilist kogemust ka eeldada.

[inzinz]

[Ho Ho]

Loomulikult tuleks ka CSS/HTML/JS endale selgeks teha kui tahta veebi progeda. Seda mitte selleks, et ise hakata rakenduse ilmet mudima vaid pigem selleks, et sa teaksid millega arvaestada et nood CSS/JS gurud saaks oma tööga võimalikult lihtsalt hakkama.

[tooner]

[prj]

[tooner]

[prj]

"jms" oli ka lõpus.

Arhitekt peab ka kliendile oma lahenduse mõnes mõttes "maha müüma". Eriti kehtib asi siis, kui riigisektorile teed midagi.
S.t. seda suhtlust tuleb väga palju ja muid asju (alluvatega rääkimine, juhendamine jne).
Ainult bürokraatias ei ole asi...

Aga jah 80% on üle pingutatud, kuid 50-60% sageli peab paika.