[insane]

Oskab keegi öelda kuidas saaks lihtsalt vanalt läppari kettalt kõik andmed uuemale ja suuremale kettale ilma, et peaks windowsi ja värke uuesti installima. Nimelt sai läppar nats vett ja kardan, et ketas võib iga hetk lepingu üles öelda (hetkel töötab veel). Kettad on sata kettad ja lauaarvuti piisava kettaruumiga on kah kasutada.

Kas läppari ketta (SATA) ühendused on samad mis lauamasinal või vaja mingi adapter vms soetada?

[O]

ruuter vahele ja kopima üle sisevõrgu?

[Anna tooli]

Kui läppar veel töötab, siis kas tekitada kahe arvuti vahel ühendus läbi võrgu, läbi USB või laenata kelleltki väline kettabox

[O]

Lauaarvutil sata eksisteerib? 2.5" ketas peaks sinna ju samamoodi istuma seljuhul

[haldz]

läppari sata ketas sobib laua arvutile ilusti kõik kaablid samad mis laua arvuti 3.5 sata ketastel.

[insane]

tähtsamad failid saaks jah üle võrgu kopeerida aga ma tahaks nii teha, et uue kettaga windowsi uuesti installima ei pea. Aint kogu ketta sisu teisele kopeerimisest vist ju ei aita? Või?

[Krizto]

kloonimine. igasugused boot cd-d sisaldavad vastavat softi

[insane]

[O]

http://www.miray.de/products/sat.hdclone.html
selle freeware ed saab hakkama

[Dogbert]

Kas uut ja vana ketast korraga ei saa lauaarvuti külge pista? See oleks ju kõige kiirem ja mugavam - milleks sealt läpakast andmeid läbi mingi kõrre lauaarvutisse imeda, kui otse arvuti küljes saaks kõige kiiremini? Kloonid ühelt kettalt sisu kogu täiega teisele ja valmis.

[vex]

kõige mõttekam oleks näiteks northon ghost, kloonid lauaarvuti taga ketta ümber,
ise olen sellist versiooni kasutanud, kui uut windowsi installida ei taha.

[wicked]

[tahanteada]

wicked: Kloonimist ja ketta kopeerimisel on olemas 2 erinevat versiooni. Üks neist on "failipõhine" ja teine "bitipõhine". Tunfub, et Sa tegid "failipõhise" kloonimise. Siis ei tule ketale tõepoolest kaasa (peidetud või katstud) Boot-informatsioon. "Bitipõhise" klooni korral kopeeritakse ketas bitihaaval ja siis on täiesti ükskõik, kas need boot-failid on kusagil peidetuna või mitte. Samuti kopeeritakse kõik ketta jagamised jms. 1:1-le ümber teisele kettale.

Ja kui Sa tegid kettast ISO, siis samuti tehti see biit-biti haval, mitte fail-faili haaval.

[hashi]

[loox]

Kõige kättesaadavam nn. bitipõhine kloonija peaks olema Linuxi dd. Neid saab kas mõnest Live versioonist, või siis installiplaadilt "rescue" varianti käima tõmmates. Peab ainult meeles pidama, et näpuvead lähevad kalliks maksma.
dd puhul oli tähtis, et (fiktiivseid) päid ja sektoreid oleks mõlemal kettal ühepalju.
Saab kloonida tervet ketast, siis kasutatakse seadme nime, nt. if=/dev/sda. Teine variant on partitsiooni kaupa, nt. if=/dev/sda1, aga siis peab uus partitsioon olema enne valmis tehtud. Failikaupa kopeerib dd ka. Kopeeritavat hulka määravad ploki suurus (default on bs=512) ja plokkide arv, nt. count=1 kopeerib ühe ploki. Vaikimisi kopeerib ketta, partitsiooni või faili lõpuni.

Suuremale kettale "kloonimine" on dd abil pisut tülikas, sest pärast peab partitsioonid eraldi suuremaks venitama. Sel juhul on kasulik kõigepealt kloonida ketta algusest kuni Windowsi süsteemi partitsiooni lõpuni. See kopeerib ka MBR ja partitsioonitabeli kogu ketta ulatuses. Seejärel nt. QtParted abil tagumised partitsioonid ära kaotada ja Win oma vajaliku suuruseni venitada. Siis teha tagumised partitsioonid soovitud suurusega, ja sinna kopeerida juba failipõhiselt. Kui Win partitsiooni pole suurendada vaja, siis võib kloonida kogu ketta ja hiljem tahaotsa uue partitsiooni teha.