[Tanel]

link :: minut.ee


Prantsuse meediahiid Thomson teatab uue muusikaformaadi - mp3HD - tulekust. Tegemist on hübriidiga "vanast" mp3 formaadist ning uuest kadudeta formaadist - seega suudavad ka vanemad mp3 mängijad seda taasesitada. Faililaiendiks on jätkuvalt .mp3, ka ID3 märgendid toimivad.

Lihtsalt võttes: salvestatakse nii tavalise kvaliteediga kui kõrge kvaliteediga muusika ühte faili kokku - sarnaselt toimib ka hübriid SACD audiofiilidele mõeldud tehnoloogia. Seega saab sama faili kuulata bussis kõrvaklappidest ning samas ka ülikallist audiosüsteemist.

[sessa]

ooooo seda olen ma ammu ootand

[serxx]

Täiesti mõttetu!

* Milleks lisada mp3 failile ballasti, mis muudab faili mitmeid kordi suuremaks?
* Mis on see meedia, mis läheb nii mp3 mängijasse (bussis kuulamiseks) kui ka ülikallise audiosüsteemi?
* SACD tomis nii portatiivses CD mängijas kui ka muusikakeskuses kui ka SACD dekis kallis helisüsteemis, sellist meediat aga tänapäeval enam pole.

Arvutis võin hoida muusikat kadudeta kujul ning kui vaja, saab selle tänaste arvutitega ülikiirelt mp3 formaati ümber lasta.
Tänased populaarsed mp3 mängjad omavad tihti mingit haldusprogrammi, mis selle liigutuse lennult ära teeb.
Arvutis ilmselt kettaga probleemi ei ole, kuid mp3 mängija "kettaruumi" just üle mõistuse palju pole (sõltub mängijast, silmas peetud kuni 10gb mängijaid) ja seal küll ei sooviks ühe looga mitu korda rohkem ruumi ära kasutada, kui sellest helikvaliteedile mingit mõju pole.
Kui aga mp3 mängijale ajada tarkus sisse, mis seda kadudeta faile mängib, siis jällegi pole mõtet mp3 osa ballastiks kaasa panna.

Seega tundub mulle küll antud hübriidformaat täiesti mõttetu.
Ei näe mitte midagi positiivset antud asjas.

[Tanel]

Kommentaar minut.ee-st:

[degreal]

Mõned positiivsed küljed paistavad ikka olema. Ei teki nokk kinni, saba lahti probleemi - lossless formaadis muusika levib isegi siis kui see pole toetatud.

[Noname]

Väga hea uudis, mul ruumi sitaks

[serxx]

Kui sa oled rikas ja sul on kallis masin, mis losslessi toetab, siis milleks see mp3 sinna juurde veel?

Mingit väikest pointi näen ainult siis, kui sa muusikat teistega vahetad... siis ehk tõesti... ja teiste masinad ei mängi losslessi. Musa saab siis jagada küll, kuid ega see teine(vaene, väikse mahuga mängija omanik) pole ka eriti õnnelik, kui tavalise ~5mb faili asemel saab 20+mb faili.

High-end tehnika ei söö anyway pulka/kaarti ja veel vähem sealt pealt mingit mittestandardset x formaati.

Seega ikkagi mõttetu - losslessi mängijaid eriti ei ole (taiwani odadavad on nii saastad, et rikuvad isegi mp3 ära)... high-end tehnika ei söö üldse mingeid x formaate/pulkasid/kaarte... vaene ei taha üldse losselessi suure mahu tõttu. Kellele see siis mõeldud on?

[Maldur]

[SurfData]

[KillerXP]

[SKG]

[electron]

[SurfData]

[Maldur]

Et kaduteta osa on pakitud ID3v2 tagidesse, mille suurus on spetside järgi piiratud 256MB peale siis järeldame et lossless osa mp3 failis ei saa olla suurem kui 256MB. Kui pakime suurt faili mida on raske pakkida kaduteta väikeseks siis saame sellise errori: frame 114579Error: cd-chunk is greater than ID3 Tag Size
Error: Closing ID3 Tag Handle
Algfaili suurus 500MB.
Minu jaoks on teema lõppenud.

SurfData, hüpersuper audio süsteem mängib veidi kõrgemale kui 17kHz...ja paremal juhul ka 24bitti

[keytron]

[hexmex]

[Maldur]

Vinüüli ja friigi suhtes on mul oma teemaväline arvamus, kuid muidu olen sinuga nõus. Eelnevalt aga kirjutasin et ERITI ei ole müügil seepärast et eile nägin ühes poes reaalselt ainult ühte DVDA plaati (A.Pärt) ning eelmisel nädalal oleks mulle kutsutsud turvamehed kuna muusikapoe müüja ilmselt hakkas mind kas purjusolevaks või narkariks pidama - kuna küsisin tema käest midagi millest ta midagi aru ei saanud ("Kas teil kuskil SACD-plaate ka on pakkuda?")
On teada ka juhus kus samalaadse küsimuse peale soovitati CD toorikuid minna ostma kõrvalolevasse K-salongi... Niisugune on reaalsus kahjuks.

Isiklikult arvan et muusikatööstus üritab juba kord müüdud muusikat meile uuesti maha müüa, sedakorda siis "HD" sildiga. Sisuliselt selle koodekiga kvaliteet langeb hoolimata asjaolust et pakkimine on väidetavalt lossless. Ainuüksi kõrgete mahalõikamine muudab kodeeritud koopia kindlalt eristuvaks, muud "kaasnevad featuurid" nagu Gapless-playbacki suutmatus, kuna lugude algusest kipuvad mõned samplid kaduma minema jne.

[electron]

[matrix]

Asi on nüüd nö ülevalt lukku pandud, kellelgi pole enam mõtet mingit uut ja paremat formaati leiutama hakata.

[madoc]

[M00t]

iPodid kasutavad Apple Lossless'i, mis pole ka ju halvem kui flac

[Donut]

Ipodid toetavad ka vajadusel FLAC'i, kui uus firmware peale lasta.

[M00t]

[degreal]

[Maldur]

degreal, on mingeid kogemusi Applega?

Thomsoni/Faunhofferi mp3 koodek on samuti minuteada kinnine, see aga ei takista meil seda kasutada. Lõppeks, kas meil on helifailide pakkimist vaja selleks et koodi surkida?
Nii Win kui Mac all saame kasutada Apple Losslessi tasuta - kuna iTunes milles ta sisaldub saame tasuta alla laadida. Failisuurused... katsetasin natuke: Apple lossless - 229,4MB, aeg 20sek; Flac smallest - 226,3MB, aeg üle 4minuti (macFlac2.1.2); WavPack lossless high - 213MB, aeg 45sek; Meridian Lossless L/R only - 282MB, aeg ca 5minutit. Algfail 509,7MB.

degreal, kas 3,1MB erinevus poole gigase faili kohta on nii halb - eriti kui võrrelda pakkimise aegu?

[degreal]

[Maldur]

Nojah, siis ei saa sulle pahaks panna, aeg natuke edasi läinud - Win2000 ja P II 2xxMHz masinad on suured haruldused tänaseks. Eks ka tarkvara on 10 aastaga märgatavalt edasi astunud.

[furyy]

[d3t]

[olavsu1]

[bandiit]

[v2hja]

[Maldur]

v2hja, sinu jutu põhjal peaksin viina poest teistel laskma osta

Kahjuks on see natuke liiga lihtsustatud lähenemine, mitte kuskil selliseid andmeid kuulmise seotusest vanusega ei ole millest rääkisid. On aga olemas teaduslikud andmed et inimese kuulmine langeb suht ühtlaselt ca 80Hz aastas keskmiselt (psühhoakustik G. Békésy( http://en.wikipedia.org/wiki/Georg_von_Békésy )ligi viieaastane uurimustöö).
Resolutsioon 24bitti muidugi mõjutab võimalikku dünaamikat ja tõsi on ka et tihti rikutakse tehniliselt muusika ära niimoodi et heast resolutsioonist pole kasu. Sellist muusikat õnneks eriti ei kuula. 24bitti resolutsioon aga on ka hoopis teisiti kasulik - nimelt kirjeldatakse ka kuuldavas sagedusalas helivõnkumisi märksa detailsemalt kui 16bitti korral.
Ka sämplimisageduste suurendamine tõi kaasa samalaadse reaktsiooni - kuna sagedusriba näiteks Fs= 192kHz korral on ca 96kHz siis keegi seda ei kuule. Noh, väga paljud ei kuulegi, kuid reaalselt on kasu hoopis selles et DAC väljundis vajaliku filtri lõikesageduse nihutame selliselt meie kõrvade tegelikust kuulmisulatusest välja. Selliselt paraneb märgatavalt ka kuuldavas alas faasikarakteristik. See on aga asi mida me hoolimata võibolla juba töntsist kuulmisest tajume surmani. Ega siis ilmaasjata pole dvdvideo standardis määratud 48kHz. Et teha enkooder mis lõikaks mingil sagedusel on ka seal vaja teha filtreerimine, et see on mp3hd puhul 17kHz siis tegelikult mõjutab filtreerimine juba ca 12-14kHz juurest. Tavaline mp3 on lõigatud (reeglina aga mitte alati) 16kHz juures, seega lisame 1kHz ja olemegi saanud juba HD!!!! Naerukoht.
Kui sorkida ajaloos siis Lame enkoodri aluseks olev Blade mp3 enkooder ei lõiganud mingeid sagedusi ära, ka vanemad iTunesi mp3 enkoodrid olid sellest hädast vabad. Need võiksid ju siis kanda mingit üüber SAHD nimetust?? Oleks veel rohkem pappi võimalik nuiata.

Tavakosjüümer võibolla isegi hooliks kvaliteedist küll - kui talle võimalus antaks. Kehtib ju siin reegel - kõik on hea kuni pole kuulnud paremat.
Proovides teemasse tulla siis ütleksin et formaat ise tehniliselt võiks olla suuteline toimima nii audiofiili kui tavakosjüümeri teenistuses. Faunhofferi mp3pro/mp3surround/mp3hd seda suunda ei hoia. Minu isiklik arvamus on et selline formaat on WavPack, kuid ta on teenimatult tagaplaanil.

[v2hja]

Maldur, tavakonsüümer eelistab odavat kvaliteedile. nii oli ja on ja jääb kah olema.
enamus muusikat kuulatakse ametlikult kuskil tehases või töökohas miskise mono raadioga või autoraadio.

ja muidugi olen ma 24bit poolt aga väga suur enamus muusikast mida tänapäeval kuulatakse ei saa mitte mingisugust kasu sellest suuremast resolutsioonist.
keskmine muusikakuulaja on a la Ines Karu tasemel: meeldib ei meeldi / selle järgi saab tantsida - selle järgi ei saa.
ei huvita üldse inimesi kus ja kui palju on kõrgeid ja kuidas nende tugevused varieeruvad ja kuidas nad koos töötavad.

siit samast foorumist käis hiljuti läbi tegelane kes juutuubist muusikat rippis
selle bitratet suurendas ( jah ma tean)
EQ'tas bassi juurde et ülejäänud puudujääke varjata
ja siis sellest põletas plaate endale autosse justkui samahead kui otse poest võetud plaadid.
keskmine konsjüümer ei ole nõus maksma kvaliteedi eest.
point n case oleks kui paljud inimesed ostavad miskise mp3 mängija ja kui paljud neist kasutavad originaal klappe
99.99% juhtudest on need saastad ja sama suur peaks olema ka protsent inimesi kes nendest lahti öelnud pole
st mul juba on ju klapid miks ma peaks uued ostma.

see vanus ja max kuulmise tabeli kirjutasin ma enda konspektist maha. (okei lisaks guugeldades leidsin ka sellise asja http://en.wikipedia.org/wiki/Presbycusis ja ISO standard 7029)
kindlasti leiaks miskisest raamatust kah selle sama info kui väga viitsiks otsida.
aga mõtle selle peale. need kõrgsageduslikud pubeka peletajad ? (The Mosquito - 17.4kHz http://en.wikipedia.org/wiki/The_Mosquito )
need mida vanemad inimesed ei kuule aga nooremad küll. ( seal oli arvestatud et üle 25 aastased seda enam ei kuule )

ja mul ei ole mitte midagi selle vastu et sina endale kodusse parimat helisüsteemi tahad jne jne.
mina tahan endale kah nii head süsteemi kui võimalik.
lihtsalt kesmised eesti Mats ja Kai sellest absoluutselt kasu ei saaks / ei oskaks või ei suudaks.

a la kasvõi uuri mis mikkreid tegelikult stuudios kasutatakse.
(hell enamus lindistustest toimuvad 44.1/48 või maksimaalsest 88.2kHz juures - kuigi ei välista erandeid siin
lihtsalt ei ole eriti mõtet lindistada palju kõrgemal sampling ratel kui lõpptoode
ja kui lõpptoode on redbook audio, no siis on lihtne minna 88.2khz pealt 44.1 peale ? )
enamus dünaamiliste mikrite frequency responce hakkab vähenema ca 16kHz juures, uuematel vbla 18khz.
(üks popimatest mikritest SM57 http://en.wikipedia.org/wiki/SM57 lõppeb ära ilusasti 15k juures)
kondekaid korralikult paljud üldse ei kasuta ja kui siis kasutavad siis saavad nende tundlikiuse pärast palju spilli.

(kuigi selle ja eelmise posti piires tahaks jätta endale sajaprotsendilise eksimise võimaluse justincase. )

[Maldur]

Sinu jutust jääb mulje et siis üle 15kHz pole mõtet süsteemi ülemist piiri omada? Olgu, õnneks on meil (nagu) vaba maa. Kuid see on igaühe enda otsustada ja teha missugust muusikat missuguse tehnikaga kuulab. Et paljud seda teevad läbi monokrappide on nende otsus ja õigus.
Konspekt võib ju olla mahakirjutamise allikaks kuid ta pole mitte argument vaid ikka ja ainult konspekt, mis käsitleb teemat lihtsustatud kujul. Otsi raamatukogust Avo-Rein Terepingi "Kuulmispsühholoogia", selle abil on ilmselt võimalik silmaringi avardada. Need aga kes inimese sensoorseid võimeid ISO standardisse raamivad, võivad küll pimeda poole minema hakata.
Sääsepeletajad on huvitavad asjad. Viimasel paaril suvel on jäänud mulje et lisaks n.ö. keskmisele inimesele ei kuule ka sääsed ise neid pinisejaid ja rebivad rõõmsalt edasi, asjaolu mis viitab ilmselt väga heale müügitööle kuid ka mittetöötavale tootele. On olnud võimalust proovida.
Paremad stuudiod teevad salvestuse 176.4kHz/24Bit tasemel, sellel siis tehakse kogu järgnev toimetamine ning lõpuks siis konverditakse Red Book standardile sobivaks. Lisaks jääb võimalus toota ka DvdAudio või SACD. Jah, üsna levinud viis on kasutada SACD masteriks tegelikult PCM striimi, mitte DSD -d. Ei ole midagi keerulist jagada 176.4 neljaks - seega siis saame 44,1.
Leto Svet (muide väga hea lugu) tasemel muusika puhul muidugi mõtet pole ressursse liialt kulutada ja nii on ka Eestis kombeks et kohe minnakse 44,1kHz/16Bit peale, mõned stuudioomanikud teevad alles suuri silmi kui kuulevad et on ka DVDA helikandjad (taas kord kogemus elust enesest). Meil on vaja et saaks kohe, palju ja kindlasti poole kuulsamaks...
Seda et Arvo Pärdi loomingut salvestataks Eestis ja tulemus oleks DVDA minu silmad vist ei näe.

[tahanteada]

v2hja: See, kui palju Sa mingeid sagedusi kuuled mingis vanuses, on tihti kinni ka puhtalt selles, kuidas oma kuulmise eest hoolt kannad. Olen 46 aastane ja minul pole küll mingi küsimus sagedusi 15-17kHz-i kuulda. Aga ma kannan oma kõvasti hoolt, et kõrvakuulmine säiliks. Et ole mingeid 100dB tugevusega "kodutümpse", ega kõrvu ummistavate "hüper-super-kõrvaklappide" kasutamist 24h päevas. 8)

[v2hja]

eh. muidugi on kõigil vaba maa ja ise võid otsustada mis süsteemi kasutad.
ja ma ei ütle et üle 15k pole mõtet omada. eriti kui oled noor ja seda võimeline kuulma / tajuma.
aga kvaliteeti ja sampling rate't ei tasu ületähtsustada vaid hoopispulki on tähtsi loo loominguline sisu ja (hing misiganes)
ma olen leidnud väga saastade artistide töid FLAC'is vms losslessis ja kuna need nii tühjad siis ei anna kuulata neid
samas kuidas on olemas hunnikuteviisi laivisalvestusi miskise DAT recorderist kuskil lava lähedalt ja see on palju nauditavam

ja ma ei mõelnud sääsepeletajat vaid
ma mõtlesin konkreetselt pubekapeletajat nimega The Mosquito (häiriv pinin mida vaid (alla 25 aastased üldiselt) noored kuulevad)
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Mosquito

see et enam kõrgeid ei kuule enam mingist east edasi see tuleneb inimese kõrva füsoloogilistest muutustest mida aeg edasi läheb.
sinna võib juurde arvestada mis igapäeva lärm ja igast muud lärmid teevad "Organ of Corti'le" (sorri et terminoloogia inglise keeles, lihtsalt selles keeles mulle teemat seletati)
igatahes need väikesed nunnud "hair cell'id" eriti seal need mis kõrgetele sagedustele on äärmiselt õrnad ja surevad tegelikult ka ise ära
pole enam seda närvi (karvu) mis reageerivad sellele sagedusele siis pole kuulmist kah enam sellel sagedusel.

////// ettevaatust selle osaga ma võin eksida
ja reaalselt väga suuri sampling rate saavad lubada enale vaid väga suured stuudiod ja kui tegemist on miskise suure budget recordinguga.
et lindistus ei lahku eales stuudiost ja selle töötlus toimub vaid selles samas ruumis või sama tasemega süsteemides.
kui sa aga tahad asja oma läpparis ise edasi ehitada siis on suur võimalus et interface mis selle küljes ei luba sul nii suurt sampling ratet.
ja kuna lõpp produkt niivõinaa ei ole nii kõrge sampling ratega miks üldse teha endale ebamugavust juurde ? (mbox 2 mini ei lase sul minna üle 48kHz näiteks.)
//////

Seda et Arvo Pärdi loomingut salvestataks Eestis ja tulemus oleks DVDA minu silmad vist ei näe. <- kindel see. aga miks lindistada arvo pärti üldse eestis ?
on siis eestis piisavalt suuri ja häid ja armsaid ja toredaid stuudioid (ja kui selle juurde tulla siis helitegelasi kes sellega midagi peale oskaks hakata?)
või äkki on olemas maailmas stuudioid mis vastavalt varustatud ja staffitud et vaja kohale vedada vaid orkester ja siis lindistada seda seal ?

ja selle raamatu vaataks üle aga hetkel ei ole väga palju ligipääsu eesti raamatukogudele.

- ja ma ei taha tüli ma lihtsalt pigem tahaks välja öelda selle suunas et misiis kui ei ole 17k midagi alles.
ma pigem kurvastan siis kui 17k on olemas aga lugu ise saast ja hingetu.

[olavsu1]

v2hja, pillipood.ee lehelt leiab päris vihaseid helikaarte. mida väidetakse olema 24bit ja 192kHz sämplisagedusega. ja kudas kettakuluga salvestusel oleks 1 minut, 1 GB ?

[v2hja]

[olavsu1]

[s4nder]

Inimesed "kuulevad" kõrgeid sagedusi ka naha ja luudega, mitte ainult kõrvadega. Siin on üks pikk aga huvitav video helikvaliteedist, mis see on ja miks see on vajalik. Osa võtavad mitmed maailmatasemel helimehed ja audiofiilid. Seal oli ka näide, kus keegi heliinsener oli ära tajunud 58 kHz resonantsi, mida ei suudetud alguses ka mikrofonidega mõõta. Ei tasu alahinnata inimmeeli.

Samuti mõjutavad kõrgsagedused, mida me enam otseselt ei kuule, instrumentide tonaalsust. Viiuli ja oboe ületoonid lähevad näiteks 40 kHz kanti ning kui neid sagedusi ei taasesitata, ei kõla need pillid enam "päris õigesti." Seepärast ka vinüüli nii loomulikuks peetakse, et seal pole sellist ülemiste sageduste äralõikamist nagu digimaailmas.

[Maldur]