[sadamson]

Miks ei pakuta 21 sajandil Eestis kodutarbijale 21 sajandile väärilist internetti down 100 Mbps/up 10 Mbps 1500 EEK/kuu?!?!?!?!

Sellise küsimuse esitaks küll sideoperaatoritele (Elisa, Elion, Starman jne...)
Lisaks IPv4 jah vahemik saab täis järgmise 3-5 aastaga, aga IPv6 peaks olema juba standard s.t. IPv6 kuni 16 aadressine subnet peaks olema 21 sajandil
igas kodus standard!

Peamiselt on meil toimunud 3 suuremta kiiruste kasvu:
1. alguses dial-up kuni 48 kbps-lt kasv ISDN 128 kbps
2. ADSL reaalselt kuni 6 Mbps
3. ADSL2 reaalselt kuni 12-13 Mbps

Igasugused erilahendused SHDSL, VDSL, ATM jne. pole kodutarbijale taskukohased!!!
Jääb mulje, nagu kasumiahnus pärsiks arengut.

Seega küsimus laialeringil, kas Tallinnas pakub keegi ka võistliku hinnaga mingit paremat internetti, kui ADSL2+ down 20 Mbps/up 1 Mbps?

[pppd]

Miks, miks, miks... vaba maa, kui leiad et see kõik on juba loomulik ning selle hinna eest tehtav, siis alusta ise oma ISP-äri ja võistle Elion/Elisa/Starman surnuks. Natuke nõme tundub see vingumine, et miks teised ei tee, et sinul hea oleks.

[sadamson]

Lugesin Linxtelecomi lehet, et neil välislingid 800 Gbps 1 kiud, kiude on 48 seega 48 x 800 Gbps.
Tegin arvutuse et sellise lingi korral on iga Eesti elaniku kohta üle 32 Mbps kiirust.

Seega siin pole mitte tehnoloogiline vaid majanduslik piirang peal.

[degreal]

Juba aastaid on Elionis "hulgi kallimalt" kampaania . Ehk siis mitu väikest internetti on odavam kui üks suur. 1500 krooniga saaks juba elisa 3x15Mbit multi-wan'i ehitada.

[Dirty Harry]

[SKG]

mis selle 100Mbps ühendusega üldse praegu kodus teha kui pira tõmbamine välja arvata

[RPG16]

Pealinna tegelastel on vähe lihtsam, elisa pakub ju tasuta või odava raha eest lepingulistele klientidele netti.

[Piipz]

Enne: 8--D
Pärast: 8-------------D

Mis siin keerulist on

[Unholy]

[Sold OUT]

Kas DELFI kommentaarid ei avane praegu piisavalt kiiresti või millest selline kära?

[Tanel]

Paar märksõna, Eesti väike rahvastikutihedus ja maksejõulisus.

Lahtiseletatult, keskmisele suvalisele Eesti kodutarbijale (eriti kes asub kesklinnast väljaspool), kes on nõus maksimaalselt 500 EEK maksma internetiühenduse eest, ei hakata optikat vedama.

Jaapan ja Rootsi on märksa suurema rahvastikutihedusega (eriti Jaapani suurlinnad ja nende ümbrus) ning nad on ka palju maksevõimelisemad.
Pakun, et kui eestlasi oleks 10x rohkem ja kõik nõustuksid maksma kuutasu 500 - 1000 EEK, siis oleksid ka internetikiirused sootuks paremad

Seniks aga pole telekomidel mõtet investeerida ebarentaablitesse kallitesse ühendustesse, kui leidub vaid üksikuid friike. 8)

Ja lohutuseks, India ja Nepaali keskmised internetiühenduste kiirused on 128-256kb/s ja see maksab tuhandeid kroone

[tahanteada]

Unholy: Justnimelt tulevad need kiirused Internet II-ga. Seda enam, et Internet II ei tule kusagil kaugel tulevikus, vaid seda ehitatakse juba praegu suure kiirusega. Ning Internet II-e ei ehitata mitte iseseisva, uue võrguna, vaid ta integreeritakse järk-järgult olemasoleva Internet I-e asemele.
Ja kui Internet II-e praegu ei arendataks, siis lähima paari aasta jooksul, jookseb Internet I lõplikult umbe. 8)

[angel]

[olc]

Downloadi yle ei nurisegi, hetkel siis 10M alla ja 2M üles, just see 2 võiks ka 10 olla, ilma et selle eest 7 nahka võetaks

[Anna tooli]

ot: STV-l 10 alla, 10 üles pakett olemas, ilma, et selle eest 7 nahka võetaks

[time123]

[Cyberlord]

[tahanteada]

Väike link - näitamaks milliseid kiiruseid saavutatakse Internet2 (Internet II) võrgus.
Multiple Stream IPv4 Class: 104.5 Petabit-meter/sec (Friday June 25, 2004)

http://ultralight.caltech.edu/lsr_06252004/

Ja usun, et kui otsida viitsiks, siis leiaks ka linke, kus on kirjas juba praegusel ajal saavutatud kiirused.
----------------------------------------------------------------------
Natuke Internet2 võrkude ehitamistest / arendamistest:
http://resources.bnet.com/topic/internet2.html

Lea link näitena, kuidas saab Internet2-e suuri kiiruseid edukalt inimeste tervise huvides ära kasutada.
http://www.sciencedaily.com/releases/2008/11/081112160853.htm

[lock]

ebarealne pakkuda eestis selliseid ühendusi, esiteks eeldaks valguskaabliga/ja linnade vahel fiiberoptilisega katmist , kujutage ette mis kulud
Eesti va suuremad linnad on suhteliselt hõredalt asustatud , vahemaad suured tarbijaid vähe.


1.kaabel pole odav
2.optilised võimendid pole odavad, ega ka mitte fiiberoptilise ühenduse modemid
3.kogu ISP switchid/modemite (seadmete)park tuleks välja vahetada, juba koormuse pärast
4.keegi peale elioni peaks kaableid laialdaselt eestis vedama,nt. Elisa pakub oma ühendust läbi elioni kaablite enamus kohtades

Lisaks mõelge kaabeldamis tööde hinndadele maapinna kaevamine jms

Eesti ISP paketid kiirused on piisavad hetke failisuurustele

[Tolknaz]

Internet2 on konsortsium, mille funktsioon meenutab veidike eesti oludes eenetti või asot, mitte mingisugune müstiline puuslik keda tuleks pühapäeviti kummardada ja kes meie interneti ülehomme nagu niuhti 400x kiiremaks teeb...

[sadamson]

[Tanel]

sadamson, kõige selle peale küsiks, miks sa ise ISP-iks ei hakka või ISP-i tööle ei lähe?

[sadamson]

[3GHZ]

sadamson,

[KillerXP]

Nu elisa vihjas HSPA+ tehnoloogia kasutusele võttu järgmisel aastal.... sealt on üpriski viisakaid kiirusi loota juba. Muidugist ei ole ta pirajasõbralik internet kuna pakettidel on ka mahulimiidid.

http://www.elisa.ee/et/Eraklient/Firmast/Uudised/72/elisa-kattis-kogu-tallinna-lahiumbruse-kiire-m-internetiga

[Ty]

naljakas kuidas enamus inimestest on pigem arengu vastu kui arengu poolt.
eestlaste traagika?

[Sold OUT]

No, aga mida mulle annab see sada megabitti? Ma olen täielikult rahul selle 12 megabitiga ja ei jää elu mul seisma isegi siis, kui peaksin 2 megabitise lingi taga istuma.


So where's the wuzz?

[Tanel]

Ty, seda nimetatakse pragmaatilisuseks

[angel]

[Ty]

[kännuämmelg]

100/10....
mul tööman tekkis vajadus kerget infokiirtee tiguaeglust leevendada ning küsisin ühe pakkuja käest, kuda saaks?
üks versioon oli, et tuleb ise optika vedada, teine oli raadiolink...hinnaks siis suhe: mega=kilo

ehk siis siit jõuame selle tõsiasjani, mida Tanel juba mainis- suured ei hakka tuhartõusu enne tegema, kui nende kauka tõstmiseks piisav käive terendab

[High-Q]

hetkel saab sääraseid kiiruseid ainult ethernet võrgus ehk siis vase või optikaga. etherneti suureks miinuseks on aga väga piiratud distants, vähemalt hinnakonkurentsis püsimiseks, ja seega seda saab lubada ainult suurematele äriklientidele, ärimajadele või magalarajoonidele. väikelinnadesse ja hajaasustusaladele seda kindlasti ei tule, sest see ei tasuks ära. Lisatigi on see ainult eesti piires, välisühenduste hinnad on säärased, et kilo-poolteist eegu eest mitusada/kümmend mega on liiga palju tahta.
tänapäeva kasutuses olevad broadband tehnoloogiad kahjuks aga ei võimalda selliseid kiiruseid, seega 21 sajandi väärilisest võrguühendusest veel vara rääkida, sajand alles algas.

aastakese viie kuni kümne pärast vast midagi võib tekkida laiatarbijale, seni käib asi jupp-jupp haaval ja 100/10

[sadamson]

[Sold OUT]

Amen

[kännuämmelg]

sadamson,
* selle miljonikesega, mis sülearvutitele valimislubaduse korras "raisati" isegi ei planeeriks mõislikku infrastruktuuri, rääkimata väljaehitamisest. Maksumaksjana on väga võõristav mõelda, et riik ehitaks (toetaks) infrastruktuuri, mida äriettevõtted siis raha eest edasi müüma hakkavad (a'la mina kasvatan kartulid, Sina müüd need turul maha ja raha pistad oma karmanisse). Ja vastupidiselt, et ISP hakkaks midagi looma, eeldab ikkagi tegevuse tulemuslikkust (isp-l on suur saba inimeste sitasikutamisvajadustest, neile on oluline see, et kas see üritus ka midagi sisse toob ehk siis kas tehtavad investeeringud ennast millalgi ka tagasi teenivad). Muidugi võib olla ka alternatiiv, kus mingi maailma mastaabis suurfirma leiab, et kõige parem riskide maandamine oleks eesti internetiseerida, kuid taolise fantaasiaga ei saa olla rohkem, kui üks kodanik ning see kahjuks pesitseb võrus ja ehitab siin poode.
* Riigiga elektrooniline asjaajamine (peaks silmas kõiki riigistruktuure) lonkab kõike kuut jalga ning enne, kui see õppekavadesse tõsta, tuleks ühtne, toimiv ning arenguvõimeline süsteem kõigepealt luua.
* veebipõhine õpe saab toimida ainult motiveeritud õpisoovi korral, praegune sotsiaalne keskkond seda veel ei taga (miks peaks ennast vaevama, kui töö saamiseks on veel oluline haridust tõendav dokument, mitte sellega kaasnema loodud teadmised?).

[tahanteada]

Suuremad kiirused saavad Eestis juba lähiajal üsnagi vajalikuks. Iseasi on, et kes seda kasutada saab. Suure tõenäosusega saavad Eesti ülikoolidest ja Teaduste Akadeemiast esimesed, keda liidatakse Internet2 võrguga. Ja kui seda Euroopasse läbi kaablite tööle ei saada, siis on alati abiks satelliitühendus.

Ja siis võib minna nii, nagu on juba kunagi, praeguse interneti algusajal olnud, et kõik hakkavad otsima nippe, võtteid ja tuttavaid, kuidas oma netiühendus salamisi liita kas siis mõne ülikooli või TA netiga, et nende kaudu kiirele, moodsale ühendusele ligi pääseda.

[sadamson]

Tulles teema teise poole juurde siis siis siin käis läbi Koplis STV Saturni pakutav 10 alla ja 10 üles on küll suurtenumbritega, samas tublisti üle müüdud.
Endal on kogemus Elioni korrusmaja ühendusega, mis lubab 1 Mbps üles ja 2 Mbps alla, vahel ei lähe isegi 1 ja 0 baidised ping paketid läbi aga hetkel võib anda 80/100-st.
Samas jamad on just viimase 1 kuuga üles kerkinud.

Elisa 15 Mbps alla ja 1 Mbps üles oman kogemust, kus alla saab kuni 10-12 Mbps ja üles 700-1000 kbps, samas on 2 aasta jooksul olnud vaid 1 tõsisem 24-48 tunnine katkestus.
Hetkel ütleks küll, et Elisa, kes ei paku Televisooni samal DSL liinil omab märksa kvaliteetsemat teenust kui Elion.
Starman on minumeelest läinud natuke meediumiga alt, sest neil on shared meedium, kus majja tuleb 50 oomi COAX kaabel, seega kogu maja peale on jagatud 40 Mbps alla ja Max 10 Mbps üles, samas kui majas on 100 klienti, siis jääbki sellest alles alla 400 kbps ja üles 100 kbps. Saan aru, et mingi leevenduse toob Starmanile üleminek DigiTV-le, siis saab 40 kanalit edastada 4 analoog kanali ribaga ja ülejäänud spektrivahemiku saab anda andmesidele.
Tartus on mul olnud väga hea kogemus Elioni äriinternetiga 4 Mbps alla 768 kbps üles.

Aga kellel on rohkem kogemust, siis andke teada. Huvitav oleks saada infot ka maapiirkondade kohta.
Olen kuulnud infot, et Elion on ostnud mitmeid kohalikke pakkujaid üles, Paides, Haapsalus jne... kas kui keegi teab, mis teenuses kokku ostmise järel juhtus?
Kas läks paremaks või mitte, kuidas klienditeenindus muutus?

[tahanteada]

sadamson: Elisal on üks oluline pidur, muid olemas. Nimelt Uninet-i kaabel välismaale ja see on juba paregugi piisavalt kõikvõimalike firmade sidet täis. Ja ma ei usu sugugi, et see kaabel on lõpmatuseni suurendatava mahuga.

Ja ei ole see Elisa nii veavaba midagi. Mul töötab tuttav ühes suuremas raamatukogus ning nende raamatukogu on Elisa võrgu otsas. Ja siis ma pidevalt kuulen, kuidas ühendused on maas - kas siis lühemat või pikemat aega ja raamatukogu töö on järjekordselt häiritud.

[Markos]

to sadamson: Jätsid hommikul tabletid võtmata või ?

[Oliverk]

Näe keegi üritab midagi uurida mis Põhja Euroopas jumala tavaline aga kohe tabletid võtmata Hea veneaegne mõtlemine ikka kõigil. Said ju ühe paki pesupulbrit miks sul 5 peaks vaja olema?

[Renq]

[Forgotten]

[SKG]

sadamson,

[Sold OUT]

[Oliverk]

[SKG]

[jjk]

minu meelest on palju olulisem küsimus see, et kui paljud meist on nõus 5 korda rohkem maksma selle eest, et 100/10 ühendust omada (praeguse 12/0,75 asemel). Mina ei oleks.

[Sold OUT]

Küsimus on pigem selles, et kellel oleks reaalset vajadust sellise ühenduse järgi

[Mario.]

Mina leiaks rakenduse kindlasti. Kellel tahtmist, leiab rakendust ükskõik kui kiirele. Aga vajadus oleks märksõnaks, mis tähistab et pole väga vaja küll. Küll kuulen juba, kuidas ma 12mbit kooma lasen.

Aga Taneli post peaks kokku võtma selle küsimuse, et Miks?

[Rajareits]

Skeptik, hea oleks kodust ju mõnd serverit hallata. Kasu oleks ka nt suurte failide (videote nt) jagamisel sõpradega vms..
Eriti ei saa aru, mis probleem Teil kõigil selle tõmbamisega on? Muud tõesti netis ei tee, kui ainult sikutate igasugu pr0ni jms?