[HighEnd]

Jooned on vbla nii väiksed et 1pixel sensoril on pisut suurem kui 1 joon katusel.

[namstoop]

Max Powers, sama siin krt otsida ka ei oska. Viimati jäi mingi sellealane kommentaar silma looduspilt.ee lehel kellegi pildi alla.

[Artur R.]

Kuidas see "nähtus" täpselt ühele katusele jäi? Ma pole varem sellisest asjast kuulnud, hea kui keegi mingi lingi leiaks....

[kaspar2]

Moiré on asja nimi.

[Artur R.]

Lugesin vastavaid artikleid, sain jälle targemaks.

[Probleem]

Selline probleem nimelt, et ostsin sünkrooni juhtme ning hot shoe adapteri.
Ühendasin välgu adapteriga ning adapteri sünkrooni juhtmega ja sünkrooni juhtme kerega.
Tulemust aga fotopoes katsetades ei märganud, kuid tulemus on millegi tõttu selline:

Spoiler

Miskipärast kas täpselt sellistest kohalt jääb tumedam või must, olenevalt särist.
Ilma välku kasutamata tuleb foto täiesti korralik.
Millest selline nali?

[zorten22]

Kuda sul see välk suunatud(paigutatud) oli?

[Spacefly]

EXIF näitab, et säriaeg on 1/1000. Kahtlen sügavalt, et su välku suudetakse sellise kiirusega sünkida. Ülima tõenäosusega on väikseim võimalik säriaeg 1/180 ja kõik sellest kiirem annabki sellise tulemuse.

See must osa pildil on katik, mis pole veel täielikult avanenud või on juba sulgumas. Maakeeli siis ei suuda nii kiire säriaja juures fotokas seda välku täpselt sellesse hetke sättida, kui katik lahti on.

[Probleem]

Spacefly, tänan teid, sest eile õhtul kiikasin foorumi veel üle ja lugesin seda ning täna proovisin ära ning oligi nii.
Tegelikult tol hetkel, kui lugesin teie vastust, siis hakkasin ise ka mõtlema selle peale, et üle 1/250 ei ole minu välk lasknud säri panna kui välk otse peal olnud.

Kuigi ainuke probleem mis nüüd tekib on, et panin säri 1/250 peale ning ava 22 peale 17mm peale ja siis ikkagi natukene on liiga valge.
Just nimelt - mul on vaja pimedamaks pilti, kuis seda küll teha? Mõned ideed endal on, aga kuulaksin ka teie mõtteid.

[erko]

[Spacefly]

[Probleem]

420EX'il just oma kogemuse järgi väga palju see maha keeramine ei aita, kuid veidi ikka, kuid see häirib ennastki veidi, et teravussügavuse kontroll kaob.
Eks ma proovi ja mõtle.

Aitäh teite abi eest.

[erko]

Hmm, niipalju kui mina olen stuudiotööst aru saanud, siis seal ainult välgu/välkude võimsusega valgust ja varju kontrollitaksegi. Ava ja säriaeg (@max sync speed) on kaameras fikseeritud. Selles mõttes vist 420EX ei sobi üldse, sest netist loetu põhjal leidsin, et sellel pole üldse võimalik võimsust manuaalselt kontrollida.
Parandagu mind keegi, kes reaalselt ka stuudios pildistanud on, kui ma eelnevas eksisin.

[vallo]

No valgustugevust saab ju ka muudmodi maha, viid välgu kaugemale, kasutad hajutit, peegeldad välgu, mitte ei laksa otse pähe, Katad sobiva valge paberiga, vajadusel mitu kihti jne... Lase aga fantaasial lennata.
Ise katsetan vahest vanade fil 106 ja 107 tega, need on ju totaalselt dumbid - ainult täislaks, muudmoodi ei saagi, kui peegelda ja kata.

[Landsmann]

Kui rääkida stuudiopildistamisest, siis polegi vaja kaamerale välku peale panna eriti.
Korralikus stuudios peaks olemas olema omad lambid (vajadusel ka välk), ning vihmavari.
Kui need on olemas, siis head fantaasiarikast pildistamist.

[Mercury]

Tere!
Loodan, et õige koht kuhu postitada.
Et otsustasin endale peegelkaamera osta, selline "algajatele".
Igatahes silma jäid Nikon D60 ja Pentax K200D.
Nikonil on siis 3 AF "punkti?" Pentaxil 11 siis. Kas teeb vahet?
Millel on parem pildi kvaliteet?
K200D on vist uuem kui D60.
Nikonil puudub vist "Vibration Reduction"?.

Soovitage siis,
Aitäh!

[ak.90]

[namstoop]

[Mercury]

Kahjuks Canon 1000D hind on siiski minu jaoks suur. Sooviks mitte rohkem kui 7700.-

[ak.90]

[Rajareits]

Kui muidu 1000D väga sümpatiseerib, siis soovitaks natuke oodata.
Käis siin kuulujutt Overallist, et Canoni hind pidi USA omaga võrdsemaks minema (kui võrdseks, ei tea). Vähemalt optika osas kindlasti.
Kunas see juhtub, seda ka ei tea (loodetavasti selle aasta sees).

[Ardo]

[Rajareits]

Ardo, ja mis ajast tehnikat USAs valmistatakse ja seda USAst tuuakse?

[Ardo]

Tehnikat toodetakse Aasias ning tuleb ka sealt. USA maksupoliitika on teine, ebareaalne, et hinnad tasa saavad. Aga eks näis.

[Rajareits]