[Mart352]

[jaanus007]

[Velociraptor]

Äkki tulevad peata grillkanad välja ?

[ufo56]

[HighEnd]

[Mario.]

[shiiiiiiid]

Heroese 3 hooaeg võiks igaksjuhuks enne 10septembrit välja tulla.

[Elof]

Higgs boson?

LHC@home http://lhcathome.cern.ch/lhcathome/join.php

[Ty]

kahtlen sügavalt, et see esimese nupule vajutusega üldse käima läheb.

[Ra*]

[HighEnd]

Kas esimene katse on kohe täisvõimsusel?

[NcY]

Tsitaat ajakirjast Tarkade Klubi "Täisvõimsuse peaks põrguti saavutama 2010. aastal, mil on oodata ka esimesi avastusi."

Ei tea mis nad niikaua teevad? Testivad?

[Noname]

ma jälgin asja juba aastaid, ei taha küll eriti seda, et nad selle käima panevad :S

[Ra*]

[M6izduzeta]

Vaatad hommikul rahulikult ülekannet,pannakse masin vaikselt tööle,siis tuleb mingi karvane teadlane ja ütleb naerdes "näete ei juhtunud ju midagi"...kuuled korraks mingit pininat ja video pilt läheb mustaks.Tõmbaks siis küll junni veits jahedaks.

[heikis]

kuna puudub korralik manual

[tahanteada]

Üsna loogiline, et tegeliku tulemuseni tehakse mitmeid katseid ning et aega võtab see aastaid, kui mitte aastakümneid. Siin on mitu põhjust, kasvõi see, et esimene katse baasneb füüsikalistel ja matemaatilistel arvutustel saadud mudel põhjal. Ning see mudel erineb reaalsest / tegelikust vajalikust võimsusest. Ja järk-järguline sellele vajalikule võimsusele võtabki omajagu aega.

Ning mida ligemale tegelikule, vajalikule võimsusele jõutakse, seda rohkem hakkab üles kerkima psühholoogiline küsimus, et kas suurendada võimsust ja teha järgmine katse või mitte. Et kas järgmine katse tekitab vajaliku tulemi (ahelreaktsiooni) või mitte. Ning kas tekkiv tulem (ahelreaktsioon) on kontrollitav või mitte. Kui tulemus ole kontrollitav, siis mis on sellega kaasnevad sündmused.
Ehk siis tekib terve rida vastusteta küsimusi. Kasvõi see küsimus, et kes otsustab võimsuse suurendamise ja kes otsustab selle katse läbiviimise riski.

[HighEnd]

Iga kord tleb 700,000 litra vedelat lämmastikku sinna pumbata v?

[Elof]

Jumal teab. Huvitav oleks muuseas teada, palju siinsetest sõna võtnutest jagab tegelikult midagi elementaarosakeste kohta. Vähemalt, mis asi too otsitav Higgsi boson (teoorias) on.
Endal pole täpset aimu aga kui aitaks leida teed antigravitatsioonini siis oleks ju tore.

[Tiim]

leidur leo leiutas kunagi miki hiires antigravitatsiooni jõu

[Shelby-SV]

vajutatakse nuppu ja midagi ei juhtu. mitte midagi. järgmised 3a kuluvad süüdlase üles leidmisele, et kes mutrivõtme kiirendisse unustas

[Platinet]

[Worm390]

[aX]

"Torudes kiirendatakse prootoneid peaaegu valguse kiiruseni, et need siis apokalüptilise jõuga põrkuksid. Põrkekohas tekib umbes miljard korda suurem kuumus kui päikese südames..." - vot see konkreetselt ei pruugi just parim idee olla. Kuskil minumeelest juba kunagi tehti midagi sarnast... kas äkki siin:
http://www.youtube.com/watch?v=7VNL_lhQb0U

Egas midagi, kõik Hansapanka, ilma tagatiseta laenu võtma

[Etz]

[earthbeat]

Ei mingit ahelreaktsiooni ega maailmalõppu...
Antimateeria teeb jah matsu kui mateeriaga kokku puutub... seda on seal nii vähe, et see ei tee isegi masinat katki.
Suuremad kogused AM'i on samadel seppadel magnetpudelis ... kui pudel seisma jätta või maja pilbasteks lennata...

[tahanteada]

earthbeat: No võta siis tuumapomm, löö pommis olevad 2 poolikut tuumaaine "poolkera" vastakuti ja vaata mis juhtub. Kas tekib ahelreaktsioon ja käib pauk või mitte 8) Ja kui ikka ei usu, võid sama korrata ka vesinikpommiga. Samamoodi tekib ahelreaktsioon ja käib vähe kõvem matakas, kui tuumapommi korral.

Seda, kas antud katsega tekib ahelrekatsioon, või ei teki, ei tea antud ajahetkel keegi. Ja ka teadlased ise on 2-e leeri jagatud. Ühed ütlevad, et ei juhtu midagi, teised ütelvad, et seda katset ei tohi teha, kuna sellega kaasneb (kontrollimatu) ahelreaktsioon.
Kusagil Äripäevas käsitleti seda teadleste vastuseisu ning mõned teadlased on selle ürituse koguni kohtusse kaevanud, et seda katset mitte lubada ega läbi viia.
Üritan pärast selle ÄP lingi üles leida.

[Tiim]

earthbeat, see on ju foorum, kus iga üks võib oma vaba arvamuse öelda. Kui nii niimoodi närvitsed siis keegi ei käse sul seda teemat lugeda. Niimoodi küll ilus ei ole

[fgth]

avastatakse seda, et higgs bosoni osakesi ei olegi ja ongi 70mld vasta taevast. samas see loob jällegi uue küsimuse mille lahendamiseks on veel kallimat aparaati tarvis

[earthbeat]

Deem! Seda sama katset on tetud juba 20 aastat aga väiksemas mastaabis. Midagi pole juhtunud...
Need kes kohtus keelavad on mingid jobud kes tahavad kuulsust ja on kadedad. PUNKT.
Ja igasugune osakestefüüsika ei tähenda aatomi ja vesinikupommi. Goosh...

[wicked]

earthbeat, milline osake sind hammustas?

[tahanteada]

Eelpool lubatud Äripäeva Novaatori teema, kus on hästi välja toodud see, kuidas teadlaskond jaguneb ürituse pooldajateks ning vastasteks. Õnneks on pooldajaid rohkem, seetõttu siis see üritus toimub. Kui vastaseid oleks rohkem, siis seda üritust ei korraldataks.

http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=14b7c765-4c8e-41a5-b504-ecba4c49ee20&RubricID=a333695f-4f9f-45b9-91bb-966dfcc01407&readcomment=1&open=four

[Sirius]

[input]

tahanteada, mis ahelreaktsioonist sa räägid? Mille vahel ja kuidas see sinu arvates tekib? Jah, seal võib tekkida väike must auk, mis koosneb paarist prootonist, aga see ei tee midagi, sest sel on peaaegu olematu jõud ja see aurab väga väga kiiresti ära. Kui õieti mäletan, siis auras see femtosekundite jooksul. Femtosekund on miljondik nanosekundist ja nanosekund on miljardik sekundist.

Minu jaoks on sinu jutt äraütlemata ebaloogiline. Palun hari mind, tahanteada, ma tahan teada.

[Velociraptor]

[bugbrake]

[tahanteada]

Kui poleks ahelreaktsioone, siis poleks ei galaktikat ega maailma olemas. V6i teab keegi teistugust universiumi teket, kui suur pauk ja sellega kaasnenud ahelreaktsioonide jada.
Kui see kokkup6rge toimub, siis ei saa keegi garanteerida, et tekib yks ja ainus oodatav osake, mitte sajad v6i miljonid osakesed. V6i teavad HV-lased saladust, kuidas nende miljonite osakeste teket v2ltida.
Kunagi oli teadusajakirjas Horisont juttu, et just oodatakse kauakestvaid protsesse. Kuna ainult protsessid on registreeritavad ning selle kaudu yritatakse teada saada, et kas see otsitav, ylilyhikese elueaga osake ka reaalselt eksisteerib v6i mitte.
P2rast otsin selle lingi yles.

Postitatud mobile device

[eix666]

Eks ta natuke selline pimeduses kobamine tundub olema....minule jääb mulje kui suure haamriga mingit tundmatut objekti taguvast sellist (no et näha mis seal sees on), kellele tõenäosus, et too objekt tuumapommiks osutub (ja sellel kogemata kriitiline mass ületatakse) on üle mõistuse väike, aga kuna tegu on täieliku tundmatusega, siis täiesti välistada seda võimalust ka justkui võimalik pole...
Kas nüüd usaldada tõenäosusteooriat, või karta seda ebatõenäolist, kuid samas võimalikku ohtu tundmatusega mängimisel...sellele mina vastata ei oska, siiani on tundmatusega mängimine inimkonnale üldjoontes kasu toonud, eks näis kas ka seekord....

[tahanteada]

Väljavõte siis sellest, eelpool lubatud Horisondi artiklist. Selles on üheselt kirjas see, millele eelpool vihjasin - et tekkivad reaktsioonid ainsana võimaldavad analüüsida toimunud sündmust
Horisondi enda teemalink:
http://www.horisont.ee/node/115

Väljavõte: "Seepärast lastakse omavahel kokku põrgata vastassuunas liikuvatel osakestel: nii läheb kogu energia uute osakeste tegemiseks. Selline kokkupõrge on füüsikute jaoks nagu alkeemikute maagiline tarkade kivi – kokkupõrkavate osakeste energia arvelt tekib terve kaskaad uus osakesi. Mida suurem energia on kokkupõrkavatel osakestel, seda rohkemad ja raskemad osakesed tekkida saavad. Võivad tekkida ka sellised osakesed, mida meid ümbritsevas looduses ei kohta, kuna nad kas lagunevad kiiresti või on lihtsalt meile nähtamatud väga nõrkade vastastikmõjude tõttu.

Tekkivaid osakesi saab avastada osakestedetektorite abil. Et enamasti on tekkivad uued osakesed väga lühikese elueaga, siis ei näe me detektoris tihti mitte nende endi jälgi, vaid nende lagunemisel tekkivaid pikema elueaga osakesi. Kiirendite juures asuvad detektorid on keerulised ja kallid seadmed. Need koosnevad paljudest erinevat tüüpi alamdetektoritest, mis on mõeldud erinevate osakeste omaduste mõõtmiseks. Tänapäevane superdetektor on nagu suur sibul, mille keskel toimub kiirendist tulevate osakeste kokkupõrge ning tekkivaid osakesi ja nende laguprodukte mõõdetakse erinevates “sibulakihtides” kokkupõrkekoha ümber. Selliste sibul-detektorite läbimõõdud ulatuvad kümnete meetriteni ja kaal tuhandete tonnideni ning need on sõna otseses mõttes otsast otsani elektroonikaga täidetud. Ühest sellisest LHC detektorist, nimelt Compact Muon Solenoid (CMS) detektorist, räägivad autorid pikemalt Horisondis lähiajal. Aga enne, kui asume kirjeldama LHC kiirendit lähemalt, katsume veidi mõista seda füüsikat, mille otsimise tarvis LHC ehitatud on. "

[Olla]

History in the making. Tõsiselt suurepärane uudis. Jään huviga ootama nende katse tulemusi.

[Tbit]

eks katseid tehaksegi selle parast, et leida ja avastada uusi fakte ning teooriaid. kui kõik oleks selge, arusaadav ja matemaatiliselt lahendatav poleks ka katseid vaja. katse tulemus ei saa kunagi olla ette teatav kui pole teada kõik "asjad", näiteks äkki tõesti ei juhtu midagi nupule vajutades ja lammutataksegi kõik laiali ning ainult selleks, et avastada viimase asjana -elektrik unustas nupu juhtme ühendada.
imo on see kas lendab kõik õhku või mida iganes ebaoluline tegelt selles mõttes, et nii kui nii selle vastu midagi teha ei saa enam pärast. ja ega see pole demokraatia, et küsitakse igalt planeedi elanikult kas ta ikka soovib seda või ei sest see eeldaks igaühele ka mõlema poole väidete ettekandmist. lühidalt öeldes tuleb elada nagu meerikas, täna võtame laenu, homme muretseme maksmise pärast. tark inimene muidugi plaanib kõik ette ja teab juba laenates kuidas tagasi maksta, a aeg ajalt juhtub ka tarkadel "shit happens".

[input]

Kokkupõrke ajal tekivad loomulikult reaktsioonid, aga mitte midagi müstilist, mis maailma hävitaks. Kui kaks aineosakest sellise kiirusega kokku lendavad, ei saaks lootagi, et midagi ei juhtu. See on aga väga ebatõenäoline, et mingi katastroofiline ahelreaktsioon tekib. Isegi julgen öelda, et sama ebatõenäoline, kui see, et telakakanalit vahetades tekib teleka sees mingi salapärane ahelreaktsioon ja maailm hävineb, sest CRT telekad tulistavad ka elektrone väga suurtel kiirustel.

Ja loomulikult ei "nähta" neid uusi aineosakesi otseselt, vaid nende leidmiseks tuleb kokkupõrgest tekkinud informatsiooni, ja nagu sulle meeldib öelda reaktsioone, põhjalikult analüüsida, et kuidagi matemaatiliselt ja nö kaudselt nende olemasolu tõestada. Selle jaoks ongi tehtud see tuhandetest arvutitest koosnev võrk.

[Starfield]

TED'is oli ka selle teema kohta üks huvitav tutvustus - http://www.ted.com/index.php/talks/brian_cox_on_cern_s_supercollider.html

[waux]

Õpetlik video,ka võhikutele nagu mina

[Syncmahv]

[njahh]

Nüüd tehakse pauku uut moodi ?

[Seven7h]

[someOtherDude]

[jaanus007]

minu mälu järgi eelmine aasta poisid ja tüdrukud cern'is lasid jupi oma tehnikat katsete käigus õhku? kas ei olnud nii? seetõttu lükkus ka kiirendi "avamine" edasi.

[Steff.]

Kas see pole mitte olnud korra Pealtnägias?