[bond666]

Ons keegi QEmu-ga möllanud?
Tõmbasin QEmu winxp jaoks ja free.oszoo.org-ist debiani image. Buudib ilusti üles ja puha, aga ei saa QEmu tftp-ga kuidagi sina peale. Või oskab keegi mingit paremat meetodit soovitada kuidas hostist guesti faile kopida?

[limp]

pahh lükkasin selle proganismi pärast miskise gentoo püsti. tegin 500 protsessise limiidi ja lükkasin käima. peale 3min oli seal miskine 1000+ faili. seejärel killisin kõik ära panin mingise suvalise käima ja see omakorda laksult lõi jälle 500 processi käima nii et tore mutant

[kjaups]

Jagate valmis progresid windoose jaoks ka?

[limp]

gentoo foorumis oli jutt et wini exet ei saa nii hästi muuta et ta ka edasi jookseks... (inf siin)

[jaromir]

[Ho Ho]

[jaromir]

nu seda küll et katsetusi on olnud aga inimene inimese vastu on ju ainult kaks kord kasutanud.

aga evulutsioonist - kuidas selle asjanduse arengu alg faasid toimivad ja kuhu maani on keegi hetkel jõudnud selle asjanduse arendamisel?

[raxz]

Kas keegi juba kasvatab ka?

[Death]

not yet. muu eluke on aja võtnud. aga olekski aeg katsetama asuda.

[mirko27]

Count me in. Java/c. Muideks javas oleks ju eriti põnev teha, siis saaksime muteerunud baidikoodi tagasi java koodiks ka interpreteerida.

[Death]

java isenesest on ysna hea mõte. Crossplatform ja mugavam. Võiks mingi disaini välja mõelda. Siis oleks kõige vahvam. Kui ylesanne klaasideks jagada saaks mitmekesi kompunnida.

[mirko27]

võta msnis ühendust: mirkoadari7@hotmail.com . võiks miskit põnevat teha:)

[jaromir]

hmm kas keegi mingit logi selle progressi kohta ei tahaks pidada. oleks huvitav. ise kahjuks ei saa vist osa võtta

[limp]

midagi taolist võiks teha

[Herr Kurm]

lööks kampa kui vajate katsejänest, kelle raali peal see nali lahti lasta

[raxz]

[Death]

njaa... no mitte pole jäänud aega sellega tegeleda. Aga viimane mõte oli vist javas teha. Kohe crossplatform ja puha...

[raxz]

Mina jagan programmeerimisest vaid natuke PHPd.
Aga seda proganismi oleks huvitav uurida/jälgida.
Keegi võiks midagi proovida teha.

[limp]

no proovitud ju see sama linuxi peal... sööb kenasti masinat

[iceincube]

Vaatan,et see teema oli ikka päris vana.
Usun, et kellelgi pole miskit arenenud. Kahju et pole enam õpilane, kus aega mässata igasuguste huvitavate asjadega. Elu jääb ette

Siin ühest teisest teemast tekkis küsimus.
Kas kellelgi on mingit aimu kuidas tehis intellekt töötada võiks?
Mõlten õppiv programm, kes oskab pika peale erinevaid asju teha.
Mitte nüüd progranismi põhimõttelvaid valmis progetud õppijana vms.

[spikhoff]

Praegu käib suht suur uuring selle kohta kuidas tehis intelekt töötada võiks. Võid uuride edasi järgnevalt:

http://www.google.ee/search?q=biological+computer
http://www.google.com/search?q=biological+robot
http://www.huffingtonpost.com/2008/08/14/robot-with-rat-brain-robo_n_119057.html

Ühesõnaga kasutatakse bioloogilist materjali ja ühendatakse sinna ära input seadmed.

See roti neuroneid kasutav robot tundub kõige ehedam näide olevat,
kuna ta suudab "õppida", luues uusi sidemeid enda nn "ajus"

Arvan, et inimene ei suuda teha vastavat programmi mis simuleeriks aju või siis oleks ligilähedase inteligentsiga
Jääb väheseks esiteks meie piiratud teadmisest kuidas see funktsioneerida võiks ja arvutite arvutus võimsusest.
Ainult teine programm suudaks luua endasuguse...

[Urmet]

Selle roti "õppimisvõime" kohta oli muidugi väga hea kommentaar umbes et, lastakse ühest otsast 1V sisse ja siis otsitakse üles suvaline koht, kust 0.5V kätte saab veel ja nimetatakse see õppimisvõimeks. Eks tehisintellekti loomise ainus takistus ongi veel see, et ei teata kuidas mõistus töötab. Arvutusjõudu on küll piisavalt et mõistust simuleerida.. Aga kuidas ometi?

Ma tegelikult väga loodan, et TI loomisega minu eluea jooksul hakkama ei saada ja ma saan loomulikku surma surra

[guest1902]

Kas S.Hawkingi raamatus "Universum pähklikoores" ei puudutatud seda inimese aju teemat? Tükk aega lugemisest möödas, kuid afaik asendab inimese aju miljonid protsessorid, kus kõik töötavad (=analüüsivad infot) mõtlemisel korraga. Täpsustage/täiendage, kui eksin (mingi illustratsioon oli kah, kus prose oli beebi ajus kinni).

[andrusny]

Sa ära päris kõike usu ka mis loed. Nad eeldavad seda, kuid minuteada ei ole nad ikkagi süsteemile pihta saanud. Kui ei ole ikka tõstatud siis eeldada tuleb, et ei teata ja kui on tõestatud võid peaaegu kindlalt väita, et nad eksivad.

Näiteks Einstein tegi ju kindlaks, et valgusest kiiremini pole võimalik liikuda. Hiljuti lükati see teooria ümber, mingi info laine liikus valgusest sadu kordi kiiremalt. Samas võite kahelda, kuidas nad selliseid asju mõõta said? Ajaloost on ju näiteid küllaga, kuidas varasemad tõed põrmustatakse.

[guest1902]

Muidugi pole "nad" süsteemile pihta saanud, see jääb hetkel (siin foorumis) vist pseudoteaduseks, sest ega esimestes postitustes väljatoodud proganismid pole "päris see". Nagu ka random-funktsioon pole random

[Urmet]

Kas mitte pole kindlaks tehtud see, et valguse kiirus vaakumis on konstant. Muu hookuspookus on veel korralikult tõestamata. Ja küll kunagi mingid kiirusefriigid valguse ka üle kiirendavad ja e-noks saab kohe kolm tolli pikkust juurde
Valguse kiirusest kiiremini liikuvate osakeste(mitte lainete) süüks pannakse ka seda vahvat helendust tuumareaktorite ümber http://en.wikipedia.org/wiki/Cherenkov_radiation

[nene]

[iceincube]

Pris huvitav video- vaatasin ta küll ära kuid jäi suht arusaamatuks, Noh, ega ma peagi aru saama tglt sellest kohe.
Tekkis ainult mõte, et ikkagi on asjad nagu ette määratud. Ainult nende aju osa vist nagu sai muutuda ja mõjutada lampi midagi.
Aga huvitav oli küll igastahes.

[andrusny]

Siin siis link sellele ja eksisin ühe nulliga pakuti 1000 korda kiirem.

[nene]

Nojah, see on see vana müstilise kaugmõju värk, mida minu meelest pole päris õige valguse kiirusega ühte patta panna, sest mingit info liikumist nende kahe punkti vahel ei toimu. Minu enda arusaam sellest on see, et tegelikult on neil seal eksperimendis üks ja seesama osake, mis on juhtumisi nähtav kahes eri ruumipunktis - muidugi, kui üht osakest muuta, siis muutub automaatselt ka teine, kuna see ongi seesama osake, mida just muudeti.

[Deadlock]

Kui teil selle programmiga seoses peaks minema vaja oma elukatele nimesid panna, siis ma kirjutasin programmi, mis suudab oma paar miljardit erinevat nime välja mõelda.

näide:

Spoiler

Qucuguschli
Lure
Comowo
Livose
Lanwuwu
Neshus
Laschnas
Sedo
Nusqahde
Pofocanhi
Sannisqah
Nitu
Langaltima
Fanri
Cudahqosva
Feli
Sodi
Vewes
Sosan
Sidi
Dasho
Russisci
Besme
Risleslevah
Lapovi
Bisifi
Fafanascu
Pedibus
Culansse
Fuco
Mofonalvas
Vusfissuwi
Wiroce
Haves
Tebaburi
Ranqiha
Tidus
Fastans
Pisvo
Rangaro
Vahsloscis
Wascansis
Rapile
Mivu
Qanibe
Qupidi
Gamanre
Sonitusmo
Mumannal
Hohas
Vupasboca
Pamoscis
Fibu
Liswigosqas
Wiqe
Mussuwuti
Mespi
Noswifites
Sosusgone
Nasta
Vicocas
Musfamedus
Lewespo
Nusse
Suguce
Bases
Casvila
Ceroteli
Weba
Favaschcute
Suvilans
Tocosluhe
Duma
Moti
Lassicu
Fegallan
Cugalta
Niqosroqah
Halsandi
Vale
Talo
Cepe
Vutansdi
Pafosre
Luro
Roscodahi
Sedes
Masrorawo
Rusqure
Halsu
Didunofu
Gashuswi
Washe
Mohoschfa
Qadi
Deranbata
Cassufes
Donimansbe
Haltudahwe
Nabesri
Dosradeco
Guranlate
Vasmupigal
Pata
Nalslevi
Tarutovi
Randode
Qemunos
Ceswostovi
Mangislupo
Lesifanro
Nespandahs
Falu
Fanwiqossu
Tisfupu
Morawos
Mori
Liva
Vahxy
Cego
Gagomesbi
Xydusefi
Manmoran
Fubatispo
Dibuhal
Faba
Pucanlis
Firivege
Vaspasginal
Bewu
Hecofanses
Qosvodah
Coscebi
Behalgada
Nugi
Wesgasgi
Lesves
Toni
Hulesris
Bonobumu
Manturopa
Lihalfafa
Somadusans
Puste
Pubaqas
Naspupos
Vequhal
Mandenal
Salanqah
Qehasu
Geslan
Supu
Nalsase
Lansnegesvah
Mowe
Cusbegessan
Rusmesqahhals
Tifuleva
Musrohos
Savospes
Musbosfido
Pofirare
Poca
Vahsrancero
Nosgome
Pantono
Sidu
Falavuno
Sistilipu
Nugesnipe
Wefis
Qigo
Debah
Fopebofans
Tomosu
Ranpusha
Ranfus
Bahtilisan
Deqogada
Monalcus
Vecadoves
Tannote
Dahvo
Macibotans
Fula
Doses
Sowe
Nebuwapa
Dahqusqahvi
Nugalrusho
Gifan
Bipu
Tifo
Bumo
Ferushagus
Fantannal
Qusracino
Nicalimi
Lobi
Famo
Binorute
Sofusvosma
Buco
Tehusbosme
Cascansqiscos
Cupi
Lalifaqo
Pepavah
Galshestan
Tilans
Maro
Gerasbawi
Rusmanbislan

[Ho Ho]

[mikk36]

Ho Ho, füüsiliselt toimus liikumine ikka footonite näol pluuto suunas, vari kui selline ei ole füüsiline objekt, vaid lihtsalt footonite puudumine antud punktis
jah saad mõõta kui kiirelt varju serv liikus, aga see ei näita et mingi objekt oleks kiiremini liikunud kui footon vaakumis
pealegi et suuta mõõta seda varju peaks olema objekt piisavalt suur, et üldse tekitada mingi vari nii kaugele pinnale, aga noh, need on nüansid juba

[Ho Ho]

Eks asi taandub sellele kuidas liikumist defineerida

[mikk36]

[Ho Ho]

Samas võib varju lugeda infona ning varju liikumist info liikumisena => info võib liikuda valguskiirusest kiiremini

[troglodyte]

Mis jama te siin ajate.. objekti vari liigub samakiiresti kui objekt mis varju tekitab.
Selleks et vari saaks infot kanda peab ju see vahelduma valugsega .. valguse j6udmine varem varjatud punkti võtab ju aega..

[Urmet]

nii kaugel on lihtsalt vari palju suurem..

[troglodyte]

Varju suurus sõltub valgusallika suurusest ja varju tekitava objekti suurusest ja nende vahelisest kaugusest.. kaugemal asuvale objektile tekkiv vari ei pruugi alati suurem olla.

[Urmet]

kui valgusallikas on varju tekitavast objektist suurem, siis teatud kaugusest kaugemalt ei teki küll enam täielikku varju, aga seeeest on tekkiv poolvari äärmiselt suur

[mikk36]

[nene]

[d3t]

Kaevan vana teema ülesse.

[jnt]

hetkel masinprogemise tund. Tulevikus kindlalt idee siin õpitut kasutada mõne lihtsama prognaismi loomiseks.

[Deadlock]

Lõin juba vahepeal midagi algelist C's. Kahjuks pole aimugi, kuidas teha midagi ägedat, et tõepoolest toimuks mõni ettearvamatu mutatsioon, mida progeja ise ka ette ei näinud...

Tüüpidel olid neljast tähest koosnevad geenid. Kaks erinevat programmi võisid saada järglase ainult siis, kui geenid erinesid maksimaalselt 1 tähe võrra. See geen, mis kahel vanemal erines muutus randomiga. Algelise keskkonna tegin ka, kus oli 4 muutujat, st saada olev toit, hapnikuprotsent, temperatuur ja niiskus.

Programmi miinuseks oli see, et kõike seda vahendas kõvaketas. Põhimõtteliselt mälu kasutati minimaalselt, seega toimub koguaeg üks suur failide avanemine, tekitamine, kustutamine ja muutmine, programm jooksis koguaeg lõpuks kokku. Ühesõnaga ei ole asi väärt, et edasi teha. Varsti saan OOP selgeks, siis võibolla üritan Javas teha midagi graafiliselt otsastpeale..

[inzinz]

Varju liikumise kohta on väga huvitav küsimus püstitatud, mida esmapilgul vaadates tundubki võimatu olevat võimalik: liigutades valguallikat teise keha suhtes, peaks kuskil väga kaugel vari liikuma ülikiiresti, kiiremini kui valgus, ning kui seda valgusallikat edasi-tagasi liigutada, saabki edastada kahendkoodi hetkeliselt üle tohutute vahemaade.

Ilusa oletuse lükkab aga uppi see, et vari ei käitu nagu jäik pulk (ehk siis valgus seal ümber ei käitu nagu üks suur tahke keha, mida mööda liikumine kanduks hetkeliselt üle igas suunas), vaid valgusallika liikudes, hakkavad valguskiired liikuma eelmise varju asukoha poole valgusallika uuest asukohast lähtudes ning alati konstantse - valguse kiirusega.

Kõige lihtsama näite toimuvale leiame kui jälgime mis juhtub, kui vett välja laskvat voolikut suunata ühest kohast teise: kogu veejuga ei liigu jäigalt kaasa, vaid see vesi mis oli voolikust lahkunud jätkab oma teekonda ning uus vesi liigub sinna kuhu voolik suunab, tekitades veniva joa efekti.
_.6
.6
6
6

Kui nüüd selles vee näites asendada veejuga varjuga ja ülejäänud ümbrus valgusega, skaleerida ülesse kosmiliste mõõtmeteni, siis on selge, et varju levimine (ehk vee levimine) on otseses seoses valguse (ehk vee) kiirusega, mis on jääv.
Kui vesi liigub kiirusega 1m/s siis 5m kaugusele jõuab veejoa katkemine alles 5 sekundit peale kraani kinni keeramist (samamoodi jõuab vesi sinna 5 sekundit peale vee lahti keeramist) ning sama kehtib ka siis kui ei keerata kinni vaid suunatakse voolik mujale.
Skaleerides 1m/s ülesse kiiruseni 300 000km/s ja distantsi vahemaani 1 500 000km, jäävad samad reeglid kehtima, ning valgus/valguse puudumine jõuab alati sinna 5 sekundi päras, olenemata sellest mis imetrikke sa oma valgusallikaga teed.

[mikk36]

inzinz, vari ei ole liikuv objekt ja seetõttu ei kehti talle ükski dünaamikaseadus.

[lehm2]

Teema on küll huvitav, kuid teadmised annavad sellel alal soovida, nii näiteks kas kellelgi on mingisuguseid koodi näiteid tuua, hea oleks kui on java-s programeeritud. Või kui on anda mõnda arusaadavat linki, kus oleks asjast ülevaade

[inzinz]

mikk36, ma üritasingi selgitada nii et saadaks aru ilma footoneid jms teaduslikku teemat sisse toomata, tõin veel spetsiaalselt näite et vari on veejuga ja ümbritsev on valgus, ning kuna valgus ei ole tahke keha, siis ei saa valgusallikat keerates/liigutades kogu valguskiirguse kupatust kaasa pöörates saavutada et vari(valguse puudumine) nihkuks kiiremini kui valgus ise.

Aga see miks see teooria paika ei pea (et kaugel valguse puudumine liiguks kiiremini kui valgus ise) ei ole mitte seepärast et vari ei ole objekt mida annaks liigutada vms, vaid see et valgus levib konstantse ja jääva kiirusega (samamoodi nagu voolikust tulev vesi)

[mikk36]

See konstantse kiiruse seos ei ole kuidagi seotud küsimuse püstitusega.
Konstantne kiirus näitab vaid seda, et punktist a punkti b ja punktist a punkti c liigub valgus sama kiirusega, kuid küsimus püstitas just hüpoteesi b ja c vahel liikumise kohta.