[julmu]

[tahanteada]

heikis: Kes tahab, saab ka ilma igasuguste nihverdamisteta (loe spikerdamisteta) edukalt läbi. Kuigi siis tuleb oma peake tööle panna, mitte mõni mobiilimälu, kuhu kõik kirja pannakse 8)

[aatomik]

Homme peaks siis IT Kolledzis infopäev olema. Kohale polegi vast vaja minna, kuna nende kodulehel selline jutt üleval oli:

[lauri]

Mina kaitsesin täna oma lõputöö ära. Tehtud.

[R A T]

[arvutisõber]

Palju keegi selle VÕTA-ga AP-sid saanud on?

[.stUnt.]

Mida siinsed süsteemitehnikud Viktor Leppiksonist ja tema algoritmidest ja andmestruktuuridest rääkida oskavad ? Pidi ka kuulduste põhjal üsna raske aine olevat, kust läbi saada, eriti veel kui progremise põhi väga nõrk on. Informaatikad sai küll Viiendaga ära tehtud, aga midagi teha endiselt ei oska. Et kui seal peaks midagi väga rasket olema, saaks suvel vähemalt midagi üle vaadata, mõne c õpiku näiteks läbi lugeda.

[mirko27]

Ülikoolis ei saa ainetest läbi, vaid haritakse ennast. Muuhulgas peaks ülikool õppimist õpetama. Kui sa tunned, et programmeeirmises põhi nõrk on, siis võta õpik kätte ja arenda ennast.

[Archibald]

Njha, nõustun viimase kommentaariga Võtsin asja väga kergelt enda jaoks. Eksmat 8) Eks sügisel uuesti 1 kursusele, aga nüüd pean tõesti korralikult hakata õppima. "Läbi saada" on ka võimalik aga tunduvalt raskem, kui keskkoolis või kutsekoolis. Peab pingutama paraku.

[arvutisõber]

[.stUnt.]

Ma praegu ei saa kurta, sai esimeselt kursuselt kõik ained tehtud ja 40,5AP käes, õppimist oli muidugi palju, aga asi oli seda väärt. Samas suht kehv oleks kui õpid palju ja ikka saad 0. Sellepärast ma küsisingi, et saaks suvel hakata vaikselt ette valmistama siis asjaks, ei tahaks eriti mingeid võlgnevusi endale kaela.
Samas see progremise oskamatus paneb küll eriala vahetamise mõtted pähe.

[cbr]

Progemise õppimine on nagu iga keele õppimine. Võid küll tuimalt "I am a dog" või "ja bõl v balnitse" tunnis korrata, aga kui ise ei tegele, vastavat keelt ei loe, selles keeles saateid ei näe/ei vaata, ega siis midagi head loota pole kah Ja nagu iga keelega, loeb ka siin motivatsioon. See, et enamik Eesti lapsi vene keelt koolis selgeks ei saa, ei tähenda arvatavasti, et nad kõik põmmpead on. Seega, kui on motivatsioon progekeelt õppida, ei tohiks see ületamatu takistus olla.

[Archibald]

Ega ma ei süüdista ülikooli Olin ise liiga laisk ja jätsin kõike viimase hetkeni.
Iseenasest IT kolledž tundus küll super koht olevat ja tahan ikkagi lõpetada seda, üks aasta küll läks raisku (no päriselt ei läinud, 11 APd on käes ), ja eks lähen edasi(uuesti) õppima, lihtsalt peab tõsisemalt asja ette võtta. Muidu ikka "saab läbi", kui natukenegi viitsid õppida. Kui natukene õppisin, siis sai A kätte ikkagi.

[TaivoS]

Uus maja on ka päris äge. Maja pärast kahju, et seda veel meie ajal polnud, asukoha pärast aga õnneks.

[Archibald]

Asukoht on justkui mõnusam, vähemalt mulle, 5 minutit sõitu kodust ja siis sealt tööle veel 5 minutit
aga Kesklinnas ikka see jube parkimine jne, jama ju

[.stUnt.]

Mul üks sugulane tahtis telekommunikatsiooni TTÜ-sse õppima minna, aga ta küsisis minult selle bakalaureuseeksami kohta, mis neil on. Et kuna ma ise ei tea sellest midagi siis äkki keegi, kes on telekomi lõpetanud või õpib seda, oskab seletada midagi selle kohta, et umbes milline see peaks välja nägema. Ma tean, et mul tuleb süsteemitehnika lõpus lõputöö, aga kas see telekomi bakalaureuseeksam on kogu 3a jooksul õpitud materjali peale või kuidas selle korraldus peaks üldse välja nägema ?

[cbr]

Kui ta veidike õppekava loeks, siis seal on kirjas, et 4AP-ne õppeaine "Digisignaalide töötlemine" ongi bakalaureuseeksam. Otsene peist õppekavast siis:

[smifens]

Kunas endale ootamatult head eksamitulemused tulid ja lisaks TTÜ kohale olen kindlustanud endale võimaluse õppida TÜ, siis võik mõni asjalik või vähem asjalik mees neid kahte kooli kergelt võrrelda. Lihtsalt kergelt, eks ma ise teen hiljem põhjalikuma uurimise.

Lisaks veel: Kogu teemat ei ole lugenud, rohkem nagu viimased 10 lehte.

[kotmarjak]

[mattiaza]

[smifens]

[kaarel15]

Keegi oskab nagu öelda, et mis keskmise hindega sinna IT Kolledžisse umbes sisse saab riigieelarvelisele kohale. Plaan siis õppima minna IT süsteemide administreerimist. Keskmine hinne 4.0 ja Matemaatika eksam 36 punkti Et nagu on mingit lootust mul ka ve?

[Nitro]

[X]

Mul oleks selline küsimus TTÜ Infotehnoloogia teaduskonna kohta. Et milline nendest 5 teaduskonnast kõige rohkem põhineb raudvaral, et tarkvaraline pool on ka huvitav, aga pigem rohkem huvitab kuidas informatsioon jõuab materiaalsest kehast niiöelda virutaalseni? Ise arvan, et vast elektroonika, aga see põhineb vist väga mikrokiibitel? On seda keegi õppinud? Kui ma lahtisteuste päeval käisin, siis pakkus huvi rohkem arvuti ja süsteemitehnika, aga kui seal jube palju peab tarkvaraga jändama, siis see mulle väga ei istu. Asi lihtsalt selles, et mind huvitab laiemalt elektroonika. Iga vähegi arenenud toode põhineb juba vägagi arvutil, aga mitte täiel määral. Lihtsalt ma ei tahaks ainult arvutitega tegeleda, vaid ka muude seadmetega, koduelektroonika, tootmismasinate elektroonikaga, kas või näiteks auto elektroonika jne.

Edit: Üks küsimus veel, et kuna mu eksamipunktid on nagu on, pean ma arvestama, et ei pruugi sisse saada. Siis küsiks, kui paljudesse koolidesse või mitmele erialale korraga saab kandideerida?

[.stUnt.]

Arvuti- ja süsteemitehnikas saab küll digitaaltehnikale spetsiaaliseeruda ja samuti automaatikale. Neid tarkvara ained palju ei ole, aga kahjuks on nad suht rasked(minu jaoks vähemalt, eks mõne jaoks ole väga lihtsad ka). Samas sinu soovi vaadates oleks elektroonika vast mõttekam eriala. Eks nad baka tasemel ole kõik väga üldised. Alati võid baka teha arvuti- ja süsteemitehnikas ja magistri elektroonikas ning vastupidine variant on ka loomulikult olemas.
Tarkvara ained peaksid olema informaatika1 ja 2(need sellised sissejuhatavamad ained), algoritmid ja andmestruktuurid ning tarkvaratehnika.
TTÜ-sse saab kandideerida kahele erialale, aga koolidega peaks olema nii, et kandideeri mitmesse tahad. Eksamitulemustest, et elektroonika peaks täiesti konkursivaba eriala olema, seal ei saada piisavalt inimesigi kokku, et kohti ära täita. Arvuti- ja süsteemitehnikaga on suht sama lugu.