[wicked]

Juba pikemat aega on plaanis olnud olemasolev kohtvõrk korralikult üles märkida, aga kust otsast alustada?
Aastate jooksul on võrk järjest kasvanud, millalgi on ka üks projekt tehtud, kuid sellest kinnipidamine on olnud kaootiline. Samuti on asjaga tegelenud isikuid aja jooksul nii mõnigi läbi käinud.

Tegu suuremat sorti 4-st korpusest koosneva hoonega, 4-l korrusel. Maja peal on laiali veidi üle 100 arvuti, switche ~16. Kaablid on kõik cat5(e).

Mõttekäik:
Enne kaardistamist tuleks vast välja mõelda kuidas ja mis süsteemi alusel kaableid ja seadmeid markeerida.
Kuna korpuste tähistamiseks on kasutusel tähed ABCD ja korrused 0-3, siis tähise algus oleks vastav korpus ja korrus, seejärel võrgusõlme asukoht (ruumi nr?). Sellele järgneks võrguseadme (patch paneel või switch) nimi ja kaabli puhul ka port. Võrk saab alguse serveriruumis asuvast tulemüürist, seega kaablid tuleks markeerida algpunkti järgi, või tuleks ka sihtpunkt tähise sisse panna? Peaks piisama, kui kirjeldada see iga seadme juurde pandaval skeemil, tähised jäävad lühemad.
Näide:
B0432-PB-01 – kaabel saab alguse B korpuse keldri (0) ruumis 432 asuvast patch paneeli B pordist 01
C3123-SA-05 – kaabel saab alguse C korpuse kolmanda korruse ruumis 123 asuvast switchi A pordist 05
Veidi lühemaks saaks vast ruumi nr asemel võrgusõlmedele oma nimede andmisega, jääks vaid korpus ja korrus + nimi, samas siis peab nimele vastava ruumi nr. järjekordsesse tabelisse kandma.

Odavaim viis kaableid markeerida oleks vast tähtedest ja numbritest koosnevate rõngastega, samas neid läheb ikka suht metsik kogus ja ühekaupa nende paigaldamine pole vast ka meelakkumine.
Tean, et olemas on spetsiaalsed markeerimisaparaadid, mis siis kas kleepsu või plastmassiriba sisse pressituna sobiva tekstiga ribasid välja pritsivad. Kogemusi aga pole nendega. Mispidi ja kuidas need ribad kaabli külge pista? Võrke kaardistanud isikud võiksid siinkohal soovitusi jagada.

Füüsilise markeerimisega samal ajal tuleks kõik kaablid, seadmed, ruumid jm ka arvutisse kanda. Mis oleks siin mõistlik lahendus? Hiljem laseb kaablijooksud küll AutoCADi maja joonistele kanda, aga iseendale kasutuseks ja täpsemateks kirjeldusteks võiks mõni käepärasem vahend olla.

Arvan, et ma ei ole just esimene isik, kellel vaja olemasolevast võrgust sotti saada ja see ka paberile kanda. Seega arutelu ülevalpool toodud mõttekäigu kohta ja hinnavaatlejate omad kogemused oleksid igati kasulikud.

[vedru]

Inimestele makstakse sarnase tegevuse eest raha, mõned kutsuvad seda tööks.

[MaitK]

Mida olen näinud mina kasutuses (ühiselamus) on see, et vähemalt kliendipoolne ots on märgitud vastava toa numbriga, ning kuna tuppa tuli 2 kaablit mõlemad eri seintes, siis vastavalt siis tähised juures V ja P ehk vasak ja parem. Ehk siis sinu loogikat jätkates, kui sulle on oluline just see, et kuhu kaablid välja jõuavad, siis märkida sedapidi. Switchist otsida õiget tähist on ikka palju lihtsam, kui käia ruume mööda ja otsida õiget kohta.
Tooks väikese näite, milline võiks markeering olla:
A 311V - A korpus, 3 korrus, tuba 11, vasakpoolne pistik.
Vajadusel annad switchile veel näiteks mõnetähelise nime, ning kannad selle veel sinna lõppu ning kui tarvis, siis ka kasvõi pordi number sinna veel otsa.

[wicked]

vedru, Kellegi leiba selle tegevusega laualt ära võtta pole plaanis, kuna kui ma ise seda kaardistust ära ei tee, siis see jääbki tegemata. Finantse selle töö väljast ostmiseks ei anta.
Ja kuna ma ise seda tohuvapohu hooldama pean, oleks see kasulik siiski ära teha.

koputaja, Kaablid oleksid markeeritud mõlemast otsast sama tähisega. Seega kui toas kaablit vaadata näeks ära kuhu switchi see läheb. Switchi juures oleks teistpidi skeem, kuhu tuppa mingi ots välja jõuab. Samas on tubades tihti karbikud/pesad, kus kaabli küljes oleva markeeringu nägemine raskendatud. Seal oleks need kirjad lisaks ka pesa küljes (kleepsuga?)

[kännuämmelg]

ära jumalapärast hakka mingite võimalike muutuvate suurustega (nagu toanumbrid) siduma- võib tekkida moment, kus tarvis nt üks tuba kinni müürida, teine kolmandaga kokku liita, korruste põhine numeratsioon asendada järjestikulisega jms.. hiljem võib lihtsalt ümber tegema hakkamiseks minna. Samuti pole mõistlik kasutada vasak/parem, punane/sinine, jms märkeid mis võivad väga lihtsalt muutuda.
ehk siis minu nägemuse järgi oleks mõistlik nummerdada kaablid, karbid, seadmed, kanalid jms puder. kanda need andmebaasi ning seal tekitada seosed. Keeruliseks teeb asja muidugi see, et kaabelduse kontrollimiseks pead omama ka andmebaasile ligipääsu (mis kaablikanalil turnides nati raskendatud), kuid pluss on see, et saad alati teha lihtsaid ümbertõsteid ning kaabeldus on ka lihtsalt leitav.

Mis kaablite markeerimisse puutub, siis ise plaanisin kunagi hakata kasutama kleebisprinteri klepsu (vihjed: P-touch, Dymo), mille aasana ümber kaabli kleebiks.. see oleks purunemis. kadumis ja kulumiskinde, kuid võtaks liialt ruumi..
Ise ei viitsi kaableid täies ulatuses markeerida- kui tekib mingi probleem, on ilmselt korralikku kaablitestrit (millega pundist õige leida) lihtsam rentida

[tahanteada]

Iga jaotus6lme juures v6iks olla ka kleebituna paber, kus kirjas, et mis kuhu lheb ja kasutatavad t2histused. Ehk siis v2ike analoogia alles projekteeritava side- v6i elektriv6rguga.
Ja terav pilk appi, ehk saab midagi otse vedada, midagi v2lja visata...

Postitatud mobile device

[47th ronin]

siit võid malli võtta. ma olen seda kunagi postitanud ka juba omameelest..

[mega]

Need P-Touch ja Dymo kleepsud ei ole piisavalt hea liimiga. MInu katsetes kerisid ennast paari päevaga lahti.

[kännuämmelg]

[mega]

just silmusena kleepisin! see liim jääb kuidagi venima...

[kännuämmelg]

no olen seda kleepsu pannud üpris erandlikesse kohtadesse ning üks exkunde kasutab neid tsinktorude markeerimiseks survepesuga pestavas hoones.. kuidagi nagu imelik, kui me räägime ikkagi mõlebad termosiirde mitte reljeefkirja kleepsudest
Aga samas pole see nagunii hea lahendus.
üks variant on veel piiritusepõhise või katva markeriga käsitsi kaabli peale kirjutada, kuid vähemalt minul on nii kehv käekiri, mis ebatasasel pinnal kirjutatuna isegi LKA dešifreerijatele loetamatuks muutub.

[tahanteada]

Nii - vaatasin veel kord arve: Üle 100 arvuti ja 16 switchi. See switchide arv tasub üle optimeerida. Usun, et koheselt annab välja visata 4-6 switchi. Sellega kaasneb juhtmete otsem vedamine ja samas väheneb ka juhtmete arv.
Ja usun, et osa võrgust tasuks hoopis WiFi-sse suunata. Sellega koos lendaks veel nii mõnigi switch välja koos juhtmepargi vähenemisega.

Selline süsteemi paberile joonistamine ja lihtsustamine on kindlasti tüütu lisategevus. See-eest hiljem on tunduvalt vähem tagaotsimist, kui mõni switch ei tööta või mõni pistik on lahti tulnud.

[47th ronin]

[wicked]

kännuämmelg, ruuminr muutumine on hea tähelepanek . Kõik ruumid said küll mõne aasta eest uued nimed endale ja ka kenasti plaani peale, aga juba praeguseks on remont/renoveerimine omad korrektuurid teinud. Samas tähendab see enamasti nagunii uute kaablite vedu..

47th ronin, tänan, lisaks näidetele on seal ka veidi lugemismaterjali ( http://www.networkdocumentation.com/ )

tahanteada, optimeerimine on üks tore asi ja kui vähegi võimalik, on see ka plaanis. Koheselt ei anna ühtegi switchi välja visata, kaableid tuleb juurde vedada. Enamasti kui tuppa on teist arvutit juurde vaja, on switch tuppa pistetud. Kaablitorudesse pole enam transasid jäänud ja nagu ikka minnakse lihtsama vastupanu teed Kaheksakümnendatel kiirkorras ehitatud labürint ei aita kaasa.
WiFi kohtvõrgus ei tule kõne alla, turvalise ja töökindla võrgu väljaehituse hind läheb järjekordselt väljapoole igasuguseid eelarveid..


Kui nende kleepsude kvaliteet nõnda kehv on, siis kaablirõngad polegi nii paha idee. Marker on muidugi alati varuvariant

[tahanteada]

Wicked: Ja miks sa ei taha kasutada varianti, kus Cat-kaablis jookseb 2 signaali. 4 traati on ju igas kaablis kasutamata.

Postitatud mobile device

[Rasmus]

Wicked, sinu mõtted on head, aga äkki ajad asja natuke keeruliseks?

Mina kasutaksin kahepoolset markeerimist. See tähendab siis, et lõpp-punkti poolsele otsale on ära märgistatud, millisesse jaotlasse see ots jõuab ja jaotla poolselt on ära märgistatud millisesse lõpp-punkti see jõuab. Kuna minu lahenduse puhul on iga lõpp-punkt seotud suht jäigalt tööjaamaga, mis seal taga on, siis olen ühildanud tööjaama seerianumbri ja märgistuse. Samuti on jaotlates olevat aktiivseadmed eelnevalt kaardistatud.

Kui see mul tehtud sai joonistasin ühe suure võrguskeemi, mis on seina peal ja millelt on kenasti näha, millised seosed milliste seadmete vahel on.

[kännuämmelg]

[wicked]

[mati29]

[High-Q]

kleepsuprinter on väga abiks.

mina jätaks markeerimise nii:
E/T (ethernet või telefon vastavalt, kui telefon tuleb, siis tänapäeval veetaske telefon juba cat5-ga)
1/2/3/4 (vastav korpus A kuni D)
1/2/3/4 (vastav korrus)
01/02/... (pesa number)

pole mõtet tubade kaupa seda teha. Kui ükskord joonisele kantud ja pesa number seal kirjas, siis sõltumata toa nimest ja muust säärasest on pesa number ikka sama.

näiteks: B korpuse kolmanda korruse neljas ethernet pesa:
E2-2-04
sama siis juhtmekapis: kasuta kindlasti cat5 patchpaneele, seal on kleepsukoht kohe olemas. Nii on seda kasutatud suurfirmades ja nii tundub minulegi mõistlik.

16 switchi on tõesti liiast, hangi mõistlikud ja kindlasti kaughaldusvõimalusega mudelid.
kui konsoolivarianti ei valda/taha ja rahakott piiratud, siis soovitaks näiteks HP Procurve 1700-24-d (22x 10/100 + 2x 10/100/1000 või vajadusel optikapesad 2 tk). Saad vähemalt mõistliku keskhaldussofti koos monitoorimisliidesega, natuke vajalikke võrgufunktsioone (vlanid, portide agregeerimine, gigabit uplink) ja hp-l on korralik eluaegne kiire seadmevahetamisega garantii. Tüki hind on 2600 ringis. Seda muidugi siis, kui hetkel olev kaabeldus lubab switchide vähendamist, mitte, et iga korpuse iga korrusel on mingi pisike seadmekapp, kuhu kõik jõuab (kuigi ka seal võimalik patchpaneelide abiga "pikendada")

[mikk36]

mati29, 4 paari = max 100Mbps
8 paari = max 1000Mbps

[Dijital]

[kännuämmelg]

[Dijital]

[Rasmus]