|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
29.06.2007 18:57:23
|
|
|
| XYZ kirjutas: |
| Ho Ho kirjutas: |
| 8 kirjutas: |
| Ei ole füüsiliselt kuidagi võimalik sättida sama (ühise) hoova küljes olevad erinevate platterite pead samaaegselt täpselt igaüks oma träki peale, seetõttu pole ka korraga töötamine võimalik. |
Kahju, muidu saaks ju teha ketta sisese RAID'i :D |
Mis selle mõte oleks? |
Siis saaks 10 peaga ketas järjestlugemist pakkuda 10 korda kiiremini kui 1 peaga ketas. Täna oleks siis olemas juba 1GB/s lugevad kettad...
|
|
| Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
| tagasi üles |
|
 |
XYZ
HV Guru
liitunud: 05.11.2001
|
|
29.06.2007 19:00:31
|
|
|
| 8 kirjutas: |
| XYZ kirjutas: |
| 8 kirjutas: |
| ... Ei ole füüsiliselt kuidagi võimalik sättida sama (ühise) hoova küljes olevad erinevate platterite pead samaaegselt täpselt igaüks oma träki peale, seetõttu pole ka korraga töötamine võimalik. |
Selle väitega minu talupojamõistus ei taha hästi nõus olla - kui tekitada juba tehases need trackid paralleeltööna, siis võiksid nad ka edasise töö käigus olla paralleelselt loetavad-kirjutatavad........ |
Alguses võib ju teha jah, kuid... paraku need pead ei püsi edasise töö käigus seal hoovade küljes omavahel nanomeetrise täpsusega paigas. Temperatuuri mõjul kõverdumine, vibreerimine, mikrodeformatsioonid... |
Hm, et mingi aja pärast on sisemine tarkvara sunnitud sisuliselt üks pea korraga reiimile lülituma....võimalik tõesti.
|
|
| Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
| tagasi üles |
|
|
XYZ
HV Guru
liitunud: 05.11.2001
|
|
29.06.2007 19:08:43
|
|
|
| 8 kirjutas: |
| XYZ kirjutas: |
| Ho Ho kirjutas: |
| 8 kirjutas: |
| Ei ole füüsiliselt kuidagi võimalik sättida sama (ühise) hoova küljes olevad erinevate platterite pead samaaegselt täpselt igaüks oma träki peale, seetõttu pole ka korraga töötamine võimalik. |
Kahju, muidu saaks ju teha ketta sisese RAID'i  |
Mis selle mõte oleks? |
Siis saaks 10 peaga ketas järjestlugemist pakkuda 10 korda kiiremini kui 1 peaga ketas. Täna oleks siis olemas juba 1GB/s lugevad kettad... |
see aga eeldab tegelikult peade paralleeltööd, mille sa just väitsid olevat võimatu 
Muide, midagi on kunagi flopyde puhul taolist katsetatud - sama tracki sektorid füüsiliselt asusid ühe mingi standardi puhul paaritud ühel pool ja paarisnumbriga teisel pool............
|
|
| Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
12 :: |
56 |
|
| tagasi üles |
|
|
SurfData
HV Guru
liitunud: 19.05.2006
|
|
29.06.2007 21:08:22
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| 8 kirjutas: |
| Ei ole füüsiliselt kuidagi võimalik sättida sama (ühise) hoova küljes olevad erinevate platterite pead samaaegselt täpselt igaüks oma träki peale, seetõttu pole ka korraga töötamine võimalik. |
Kahju, muidu saaks ju teha ketta sisese RAID'i |
kaasaegsematel läpakatel saab kahe kettaga teha raid 0+1!!! Ehk füüsiliselt 2 ketast ja sellega tehakse tarkvaraliselt veel need pooleks nagu oleks 4 ketast ja raid 0+1 nagu maast leitud
|
|
| Kommentaarid: 84 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
74 |
|
| tagasi üles |
|
|
Ho Ho
HV Guru
liitunud: 16.02.2002
|
|
30.06.2007 09:26:21
|
|
|
Kõlab üsnagi mõttetult. Sisuliselt kaks valikut: kas ei saa kiirust või ei saa töökindlust. Või suudavad nood kettad mingi nipiga kirjutada korraga kahte kohta?
_________________
Teach a man to reason and he'll think for a lifetime
Common sense - so rare that it's a damn superpower
Vaadates paljude inimeste sõnavõtte siin ja mujal jääb üle ainult klassikuid tsiteerida - "I weep for humanity" |
|
| Kommentaarid: 106 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
86 |
|
| tagasi üles |
|
|
SurfData
HV Guru
liitunud: 19.05.2006
|
|
30.06.2007 18:00:47
|
|
|
| Ho Ho kirjutas: |
| Kõlab üsnagi mõttetult. Sisuliselt kaks valikut: kas ei saa kiirust või ei saa töökindlust. Või suudavad nood kettad mingi nipiga kirjutada korraga kahte kohta? |
Peaks olema nii et raid 1 jaoks võetakse 50% yhelt kettalt ja 50% teiselt kettalt ja raid 0 jaoks samamoodi. Seega üks ketas lendab on kõik ikkagi endiselt alles ja kiirust peaks ka juurde tibake andma, samas suure flashide pealetungiga enam selline asi kauaks ei jää ja siis juba lihtsam ja targem ainult raid 1 teha, aga sinnani läheb veel natuke aega.
|
|
| Kommentaarid: 84 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
74 |
|
| tagasi üles |
|
|
mightythor
HV veteran
liitunud: 02.12.2004
|
|
27.08.2007 00:59:14
|
|
|
vahetasin oma Thinkpad T21 kõvaketta mahukama vastu, kuid kui olin vana ketta välja võtnud(seda eelnevalt testides tootjapoolse utiliidiga ja veendudes korrasolekus) ning teda üles-alla liigutasin, siis miski selgels liigub seal sees ja klõbiseb.
Kui aga paremale-vasakule liigutan...
...siis seda kolinat pole. Ketas on korras jne, kuid huvi pärast tahaksin teada, et mis seal sedasi koliseda saab? Mudel on IBM DJSA-210 mahuga 10GB. See kõlab umbes sedasi nagu kirjutamis/lugemispead liigutav hoob oleks lahti ning klõbiseks vastu kõvakettakorpust  Samas peaks ta ju oma pesas olema(need plastmassist rajad platterite kõrval). Mis sellist kolinat teha saab?
|
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
53 |
|
| tagasi üles |
|
|
8
HV Guru
liitunud: 27.04.2005
|
|
14.09.2007 18:51:15
|
|
|
| mightythor kirjutas: |
vahetasin oma Thinkpad T21 kõvaketta mahukama vastu, kuid kui olin vana ketta välja võtnud(seda eelnevalt testides tootjapoolse utiliidiga ja veendudes korrasolekus) ning teda üles-alla liigutasin, siis miski selgels liigub seal sees ja klõbiseb.
Kui aga paremale-vasakule liigutan...
...siis seda kolinat pole. Ketas on korras jne, kuid huvi pärast tahaksin teada, et mis seal sedasi koliseda saab? Mudel on IBM DJSA-210 mahuga 10GB. See kõlab umbes sedasi nagu kirjutamis/lugemispead liigutav hoob oleks lahti ning klõbiseks vastu kõvakettakorpust :roll: Samas peaks ta ju oma pesas olema(need plastmassist rajad platterite kõrval). Mis sellist kolinat teha saab? |
See oli vist mingi hoova/peade mehaaniline lukustussüsteem või midagi taolist, mis seal niimoodi kolksub. Ei ole küll selle kettamudeliga kursis, kuid just Hitachi (ehk IBM) mitmed kettad omavad sarnast efekti. Mis on normaalne nähtus.
Kasutaja toivos teab kindlasti täpsemalt asja...
|
|
| Kommentaarid: 37 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
37 |
|
| tagasi üles |
|
|
toivos
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.04.2004
|
|
16.09.2007 14:23:26
|
|
|
| 8 kirjutas: |
| mightythor kirjutas: |
vahetasin oma Thinkpad T21 kõvaketta mahukama vastu, kuid kui olin vana ketta välja võtnud(seda eelnevalt testides tootjapoolse utiliidiga ja veendudes korrasolekus) ning teda üles-alla liigutasin, siis miski selgels liigub seal sees ja klõbiseb.
Kui aga paremale-vasakule liigutan...
...siis seda kolinat pole. Ketas on korras jne, kuid huvi pärast tahaksin teada, et mis seal sedasi koliseda saab? Mudel on IBM DJSA-210 mahuga 10GB. See kõlab umbes sedasi nagu kirjutamis/lugemispead liigutav hoob oleks lahti ning klõbiseks vastu kõvakettakorpust Samas peaks ta ju oma pesas olema(need plastmassist rajad platterite kõrval). Mis sellist kolinat teha saab? |
See oli vist mingi hoova/peade mehaaniline lukustussüsteem või midagi taolist, mis seal niimoodi kolksub. Ei ole küll selle kettamudeliga kursis, kuid just Hitachi (ehk IBM) mitmed kettad omavad sarnast efekti. Mis on normaalne nähtus.
Kasutaja toivos teab kindlasti täpsemalt asja... |
Nii ta ongi jah. Osadel mudelitel oli isegi kiri peal(Rattle noise is normal).
_________________
Taastan datat katkistelt ketastelt ja katkistelt Flash(USB) mäludelt. Nüüd ka katkistelt SSD ketastelt. |
|
| Kommentaarid: 69 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
65 |
|
| tagasi üles |
|
|
mightythor
HV veteran
liitunud: 02.12.2004
|
|
30.12.2007 13:31:14
|
|
|
ühes teemas(mida ma ei suutnud enam üles leida) oli natuke juttu kõvaketaste adresseerimisest ning siis jäi kõlama seisukoht, et erinevate utiliitide(näiteks GNU fdisk) näidatavad andmed block'ide asukoha üle langevad kokku ketta füüsilise geomeetriga. Samas Wikipedias kirjutab sedasi:
| tsitaat: |
| Though CHS values no longer have a direct physical relationship to the data stored on disks, pseudo CHS values (which can be translated by disk electronics or software) are still being used by many utility programs. |
ja pcguide.com rõhutas sedasama. Mina saan sellest aru sedasi, et lõplik CHS adresseerimine tehakse ketta tarkvara poolt ning seega tegelikult me ei tea, kuskohas platteril mingi block asub. Oluline on see ju sellepärast, et näiteks tahtes teha kohe ketta algusesse(ehk siis välimisse äärde) kiire swap partitsioon, siis tegelikult võivad andmed asuda laiali pillutuna üle kogu ketta. Kas siis sedasi partitsioneerimine on mõttetu?
|
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
53 |
|
| tagasi üles |
|
|
beckisagod
HV vaatleja
liitunud: 30.09.2004
|
|
30.12.2007 16:05:04
|
|
|
Segaksin korra vahele ühe väga rumala küsimusega. Mul on usast toodud väline kõvaketas ja ta on usa pistikuga ka. Et kui ma lihtsalt switching adapterile viskan kodumaise pistiku külge, siis õhku ei lenda midagi? 
|
|
| tagasi üles |
|
|
A.S.
HV Guru
liitunud: 27.10.2003
|
|
30.12.2007 16:10:43
|
|
|
| Kui toitepistikut mõtled, siis ilmselt päris õhku ei lenda, tuleb vaid veidi suitsu.
|
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
beckisagod
HV vaatleja
liitunud: 30.09.2004
|
|
30.12.2007 16:35:44
|
|
|
| Toitepistikut jah. Et ühesõnaga ei saa nii teha?
|
|
| tagasi üles |
|
|
A.S.
HV Guru
liitunud: 27.10.2003
|
|
30.12.2007 16:47:53
|
|
|
Kui on peale kirjutatud, et ~230V (või enam) ja 50Hz kannatab (kahtlen et nii on kirjas), siis võid nii teha ja midagi ei juhtu.
Kui on väline toiteadapter(plokk), siis selle saab ehk asendada.
|
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
33 |
|
| tagasi üles |
|
|
beckisagod
HV vaatleja
liitunud: 30.09.2004
|
|
30.12.2007 17:25:44
|
|
|
Inputi lubab 100-240V, 0,6A, 50/60 Hz. Et tundub siis, et võib.
Suur tänu. 
|
|
| tagasi üles |
|
|
TULNUK
HV kasutaja
liitunud: 30.08.2003
|
|
31.12.2007 19:54:33
|
|
|
Üks küsimus seoses peade liikumisega veel.
Nimelt praegu liigutab kõiki päid ju vaid üks ajam, aga miks ei võiks olla igale peale eraldi liigutaja, siis oleks nt 2 platteriga kettal 4 üksteisest sõltumatult liikuvat pead. See tõstaks ju andmete leidmise ja kirjutamise kiirust oluliselt?
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
mightythor
HV veteran
liitunud: 02.12.2004
|
|
03.06.2008 04:45:22
|
|
|
| mind huvitab see, et kui ketas on katki, siis hästi iseloomulik on selline klikkiv heli. See peaks olema põhjustatud sellest, et SA ei suudeta välja lugeda. Mis aga konkreetselt seda klikkivat heli põhjstab? Kirjutamis- ja lugemispea ei puutu ju millegi vastu...
|
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
53 |
|
| tagasi üles |
|
|
tahanteada
Lõuapoolik
liitunud: 04.04.2003
|
|
03.06.2008 07:30:18
|
|
|
mightythor: Väga palju sellist "kliikivat" heli tekitab katkine mootor. Kas siis lahtine puks või lahtised kuul- või veerelaagrid. Ja kui selline ketas on laua peal, lahtisena töös, siis on hästi kuulda, mis hääli taoline mootor teha võib.
Või katkeb elektromagneti pinge ja siis tirib püsimagnet pead enda külge. Seda heli tuntakse tavaliselt väljendi "kolks" all. (Kolksuv ketas näitena)
|
|
| Kommentaarid: 284 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
2 :: |
11 :: |
211 |
|
| tagasi üles |
|
|
toivos
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.04.2004
|
|
03.06.2008 09:10:22
|
|
|
Enne SA lugemist toimub Servo märkide otsimine. Servo märkide abil teab pea kus ta asub. Kui neid ei leia siis taobki ennast piiretesse.
_________________
Taastan datat katkistelt ketastelt ja katkistelt Flash(USB) mäludelt. Nüüd ka katkistelt SSD ketastelt. |
|
| Kommentaarid: 69 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
65 |
|
| tagasi üles |
|
|
mightythor
HV veteran
liitunud: 02.12.2004
|
|
10.05.2011 01:26:59
|
|
|
Kindlasti on paljud näinud seda videot:
 Spoiler
..kus vibratsioon viib alla ketaste IOPS näitaja. Mis täpsemalt sel hetkel ketastes juhtub? Kas seal on mingi tundlik aktseleromeeter, mis pargib hetkeks kirjutamis/lugemispead või mis tingib selle, et IOPS näitaja vibratsiooni puhul langeb?
PS millegipärast ütleb see meesterahvas videos järjekindlalt milliseconds kuigi SUN Fishworks tarkvaras on selgelt kirjas microseconds
|
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
53 |
|
| tagasi üles |
|
|
toivos
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.04.2004
|
|
10.05.2011 09:02:53
|
|
|
| mightythor kirjutas: |
| Mis täpsemalt sel hetkel ketastes juhtub? |
Ketas ei saa tõest infot(saab sisemise ECC vea) esimesel lugemisel kätte ja teeb kordus lugemise. Iga kordus lugemise puhul peab platter tegema ühe täis pöörde.
_________________
Taastan datat katkistelt ketastelt ja katkistelt Flash(USB) mäludelt. Nüüd ka katkistelt SSD ketastelt. |
|
| Kommentaarid: 69 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
65 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tomorrow
HV Guru
liitunud: 08.02.2006
|
|
11.05.2011 10:14:30
|
|
|
| mightythor kirjutas: |
| ...kus vibratsioon viib alla ketaste IOPS näitaja. |
Seepärast ma ei karjugi ketaste peale
|
|
| Kommentaarid: 92 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
82 |
|
| tagasi üles |
|
|
mightythor
HV veteran
liitunud: 02.12.2004
|
|
16.05.2011 20:32:29
|
|
|
toivos, tänud!
| tomorrow kirjutas: |
| mightythor kirjutas: |
| ...kus vibratsioon viib alla ketaste IOPS näitaja. |
Seepärast ma ei karjugi ketaste peale |
Kui tõsiselt rääkida, siis mina endal vaatasin lauaarvuti kõvaketaste kinnitused uuesti üle. Ning mõistagi oleks huvitav millalgi ära testida erinevate vibratsiooni vähendavate tehnikate(HDD kinnitatud kummiseibidega, HDD kummilintidel jms) mõju IOPS näitajale.
Kuidas on kaasaegsete kõvaketaste puhul suhe andmete füüsilisel paiknemise platteril ja erinevate utiliitide kuvatava vahel? Ma mõtlen seda, et kui ma näiteks loon partitsiooni ketta algusesse, siis kas:
1) see partitisoon algab LBA aadressilt 0 ning LBA nummerdamine toimub lineaarselt suuremaks?
2) kas LBA aadress 0 asub platteri välimises servas või reaalselt võib asuda kus tahes?
See mõte on küll natuke jabur, kuid ilmselt plastikust HDD akna ning high-speed kaamera abil oleks võimalik seda kontrollida luues partitsioon ketta algusesse, kanda sinna mingit infot ning siis uurida high-speed kaamera abil kirjutamis/lugemispea liikumist. On ehk mingi mõistlikum viis selle testimiseks
|
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
53 |
|
| tagasi üles |
|
|
toivos
Kreisi kasutaja
liitunud: 13.04.2004
|
|
16.05.2011 20:36:51
|
|
|
| mightythor kirjutas: |
1) see partitisoon algab LBA aadressilt 0 ning LBA nummerdamine toimub lineaarselt suuremaks?
2) kas LBA aadress 0 asub platteri välimises servas või reaalselt võib asuda kus tahes?
|
Partitsiooni tabel on alati LBA 0-s. LBA 0 asub nii välimisel serval kui võimalik
_________________
Taastan datat katkistelt ketastelt ja katkistelt Flash(USB) mäludelt. Nüüd ka katkistelt SSD ketastelt. |
|
| Kommentaarid: 69 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
65 |
|
| tagasi üles |
|
|
mightythor
HV veteran
liitunud: 02.12.2004
|
|
09.07.2011 04:38:37
|
|
|
mulle sattus kätte üks Seagate ST340810A HDD, mida testisin SeaTools for DOS v2.20 utiliidiga. "Short Test" leidis kettalt järgmise vea:
| DST -- FAILED - Read Element LBA = 459740 |
..ehk siis vist LBA aadressilt 459740 lugemine ei õnnestunud? Test lõppes ja soovitati käivitada pikk test. "Long Test" leidis järgmised vead:
DST -- FAILED - Read Element LBA = 459740
DST -- FAILED - Read Element LBA = 301166
DST -- FAILED - Read Element LBA = 210746
DST -- FAILED - Read Element LBA = 207898
DST -- FAILED - Read Element LBA = 29144
DST -- FAILED - Read Element LBA = 26770
|
..ning testi lõppedes oli võimalik need vead parandada("Repair" nupp). Peale parandamist ja siis uuesti "Long Test" jooksutamist ühtegi viga kettalt ei leitud. Mida tehniliselt see "Repair" tegi? Sest parandage mind, kuid ketta tootmisel ja sellele järgneval testimisel avastatud probleemsete sektorite aadressid peaksid minema kirja P-List'i ning sealt edasi ketta kasutamisel avastatud probleemsete sektorite aadressid peaks minema G-List'i. Kas see kõik ei peaks toimuma igasugusele tarkvarale nähtamatult? Mida siis see SeaTools for DOS v2.20(ning teiste analoogsete utiliitide puhul) "Repair" teeb?
|
|
| Kommentaarid: 62 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
53 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
