[Ho Ho]

[Vermon]

Pole muidu eriline eesti keele fänn OS'ides kuid praegu on lauaarvutis Ubuntu eestikeelne ja ei ole veel segama hakanud, kõik on arusaadav.
Samas kui esimest korda eestikeelset süsteemi nägin(Windows XP vist), siis ehmatas ära küll
Kõige rohkem vihkan ma sõna "Vaikimisi"(default), päris pikka aega ei saanud aru mida see tähendab, kuni kasutasin sellist programmi mille puhul oli veel meeles, et seal peaks olema kirjas "Default"

[M8T0]

Mõni üksik asi võiks eesti keeles olla kuid enamik inglise.

[dvd vader]

minu meelest on kasutajale kõige olulisem valikuvabadus - kui tahab, saab kasutada tarkvara eesti keeles, kui tahab, siis inglise keeles.

ise eelistan näiteks windowsit inglise keeles, kuna kui on mingeid probleeme, siis saab kohe kusagilt foorumitest uurida, inglise keeles. kui mul oleks eestikeelne windows, siis oleks internetist saadav abi väga piiratud.

oma mobiiltelefonis eelistan eesti keelt, väga mõnus on ja ei ole seni mingeid probleeme esinenud.

probleemiks pean hoopis seda, et paljud asjad on tõlgitud käkktõlkijate poolt, kellel ei ole mingit tõlkimisalast kogemust ega korralikku eesti ega inglise keele oskust, on ainult kõrge enesehinnang. tarkvara tõlkimisel on kindlad reeglid ja kokkulepped. kui sellised tõlkijad neid kokkuleppeid ei tea, siis ongi nii, et erinevates programmis on samad ingliskeelsed sõnad tõlgitud erinevalt. võib olla ka hullem - sama programmi sees tõlgitud erinevalt, sama inimese poolt ka kusjuures...

mis puudutab seda, et eesti arvutikeeles on palju väga imelikke ja poolkunstlikke sõnu, siis see tuleb sellest, et inglise keel on mõnes asjas väljendusrikkam kui eesti keel. võtame näiteks sõnad settings ja preferences. eesti keeles mõlemal juhul oleks õige"seaded", aga tarkvara tõlkes ei saa kasutada erinevate ingliskeelsete sõnade kohta samu eestikeelseid sõnu. niimoodi ongi meile tulnud eesti keelde sellised "toredad" sõnad nagu "sätted" jmt. midagi pole teha...

[M00t]

settings - seaded

preferences - eelistused

[Vermon]

Tahaks veel lisada, et täielikult eestikeelse süsteemi vastu pole mitte midagi, aga kakskeelne süsteem on nõme
Aga noh, selle faasi peab läbi käima enne 8)

[dvd vader]

[Atti]

Tarkvara võiks olla ikka maakeelne, aga tõlkeid peaks tegema mitte nmii nagu MS seda seni teind on. MS võtku linuximeestelt snitti. Nii KDE kui GNOOM on ju üsnagi inimlikult tõlgitud (ei tekki küsimusi mida seltskond sellega öelda tahtis ).

[Kaniyodrift]

arvasin ka kunagi vinni kasutades et kõik peaks inglise keeles olema kuna maakeelne versioon oli vastuvõetamatu, Linuxile üle minnes korra lihtsalt proovisin kuidas KDE eesti keeles välja näeb ja nüüd kasutan seda juba aastaid - nagu ka pere ja sõbrad

[tiirP]

[Aix]

eestikeelse linuxiga kahjuks kokkupuuted puuduvad, aga windowsi tõlked on küll väga inimvaenulikud
minu arusaamist mööda küll on tahetud küll "lihtinimestele" arusaadavamaks teha, aga selle mõistmiseks ei piisa isegi filoloogi haridusest
ma ei olnud enne eestikeelse windowsi+office-ga kokku puutumist isegi kuulnud selliseid sõnu nagu suvandid, redigeeri(mine) või misiganes muud mõistmatud värdsõnad
kui seda lastaks tõlkida mõnel mitteakadeemikul, võib asi isegi talutav tulla...aga niikaua, kui M$ asjaga tegelevad mingid imbetsillid, need laiemat kasutust ei leia

[mks]

[Petz]

Isiklikult eelistan puhast ingl.keelt (telefonid kah parema mõistmise nimel sellele lülitatud), aga kõige optimaalsem variant oleks ingliskeelsel OS-il jooksvad eestikeelsed rakendused. Maavanaemal pole mingit vahet mis keeles win talle suvalise critical errori ette söödab! Igal juhul käib juhe seinast välja...

Ma ka ei tea... juriidiliselt korrektne muidugi kõik maakeelseks vorpida. Samas ei tee kellelegi paha veidi võõrkeeli osata!

Ma pööraks hoopis rohkem tähelepanu kasvava noorsoo elementaarsele emakeeleoskusele

[Le Inc]

Nagu kõigi asjadega on vaja harjuda. See et lapsest saati ingliskeelse OS üleskasvanud põlvkond (k.a. ka mina) põlgab (halvasti tõlgitud) eesti keelset Windowsi või Office tuleb lihtsalt sisseharjunud stampidest. Kindlasti oma osa on selles eestipäratus keeles mida sealt leida võib. Kahjuks maakeelse Linux'iga kokkupuude puudub.

Samas eesti keelne mobill on ju meil enesest mõisetav!? Omakeelne OS paneb aluse keele lebvikule ja kasutusele .. see ju väikest viisi keele edasikandmine.

[Marie]

Ega see ingliskeelne Windows ka päris õiges inglise keeles ole, ikka mingites kokkulepitud terminites millele raske teistes keeltes tõlget leida, seega kas jäetakse selline termin tõlkimatta või tõlgitakse ära "Aken", "Uuri" jube harjumatult võõras tundub algul küll, kuid sellega kohaneb väga kiiresti, pigem siiski omakeelne Windows millest ka aru saad, kui klikkida Open >> Next >> Next >> OK, mis vahepealne tekst pajatab ei saa enamus HV muulastest inglise keele tarkuritest aru, ega viitsi lugeda, kuid kui see oma keelsena ette viskab, jääks nii mõnigi viirus installimatta ja palju muutki ebasoovimatutest tegevustest

[d3t]

Kui inimene pole varem inglisekeelset OS kasutanud, siis võiks kindlasti kohe maakeelse panna. Nii saaks hoopis kergemini arvuti omaks....

[peab meeldima.]

Sellistel väikestel asjadel, nagu TV, monitoride ja digifotokate menüüd võiks kõik olla eesti keeles. Osadel digifotokate menüü ongi vist juba eesti keeles? Aga kas keegi on monitori ja TV'de eestikeelset menüüd näinud?

[lehm2]

Ei ole eestpoolt tekste lugenud, kuid minu arvamus oleks järgmine. Tore on kasutada eesti keelset OS-i aga arvuti poolne eesti keel vajaks kõvasti arendamist, keegi võiks mõned kokkulepped teha sõnade suhtes, et ei tekiks olukorda, kus üks kasutab sõna ühel otstarbel aga teine hoopis teisel. Praegu olen inglise keele poolt ning ehk võikski sealt endale mugavndada sõnu.

[note1]

[mikk36]

it-keel on ju väga väike osa kogu keelevarast

[cala]

ise kasutan eestikeelset intefeissi kus aga saan, kuid tean kasutajaid, kellele see üldse ei meeldi, ühelt poolt annab see kinitust, et inimene ei viitsi edasi areneda, ta on teinud mingi asja endale selgeks piltide keeles, aga tegelikult ta ei saa aru mida see käsklus tähendabkui ta selle annab. kuna suht pikalt IT töösutuses oldud siis pol eerilist vahet kas eestikeelne või inglise keelne, kuid pika sperspektiivis toetan maakeelset tarkvara.

[M00t]

[cbr]

Proovin kasutada nii palju eestikeelset tõlget kui võimalik. Linuxis on see õnneks ilma eriliste probleemideta vägagi võimalik. Windowsi puhul tuleb kahjuks selline mõte pähe, et eestikeelse Windowsi tõlke on tellinud mingid Eestile vaenulikud võõramaa salateenistused, kes tahavad eesti keelt niimoodi õõnestada. Ühesõnaga, Jumal, sa näed, aga sa ei mürista!

[punktiir]

ikka inglise keeles, samas viipekeel võiks ka olla

[d3t]

cbr, masintõlge märksõnaks....

[cbr]

Ei pidand olema. Meil üks kunagine inglise keele õpetaja rääkis, et tema oli olnud Microsoftis eesti keelde tõlkija. Aga, et kõik need lollid väljendid on kuskilt ülevalt poolt ette kirjutatud, et tavaline reatõlkija ei saa seal nagu midagi muuta.

[XYZ]

Äkki täpsustad talt - kas MS juhtkond on eesti keele ära õppinud, et suudavad üldse selliseid väidetavaid ettekirjutisi teha?
Veidi usutavam oleks jutt, et tõlke on mitu ja kauem seda tööd teinu valikud jäetakse kehtivateks ja nii väikese ja tähtsusetu keele puhul üldse sisulisi arutelusid ei toimu.

[d3t]

XYZ, ta ilmselt mõtleb seda et ms on ette antud et see ja see asi ei tohi ületada seda tähtede arvu jne...

[XYZ]

d3t, jama. Tänapäeval ei anta tähtede arvu nii pingsalt ette. Eri keeltes on selleks liiga suured erinevused.
Küll aga n.ö. madalam tõlk võib saada ette töölõigu kus tal on ainult piiratud osas võimalik oma tööjupikest teostada. Teiste tehtut näeb aga muuta ei saa ja arvamust ei küsita.

[dvd vader]

[XYZ]

[dvd vader]

[XYZ]

Kordan veelkord, niipalju kui mul on olnud võimalusi korralikke/ametlikke töövahendeid näha ja kasutada, siis seal selliseid piiranguid ei paistnud Juba selline idee on oma olemuselt väär. Multikeelsed programmid tehakse esimesest sammust alates varuga ja veel moodsamas tehnoloogias iseskaleeruv, et tekstid suva keeles ära mahutada.

[dvd vader]

ilmselt pole sul olnud siis piisavalt palju kokkupuuteid

[XYZ]

Päris puhtalt selle töö peal ma pole aga kokkupuuted on vast siiski olnud piisavad
Sa ilmselt ei lugenud mõttega mu eelmise postituse viimast lauset

[dvd vader]

kui sa pole kokku puutunud moodsa programmiga, kus on mingid märgipiirangud, siis see ei tähenda, et neid olemas ei ole. ei hakkagi keeruliseks minema, võtame kõige lihtsama näite - mobiiltelefonide eestikeelsed menüüd. seal lihtsalt pole paljusid asju võimalik kirjutada nii pikalt kui tahaks ja igal pool on märgipiirangud. ja lauaarvutis kasutatavate tarkvarade puhul võib samuti mõnel juhul niimoodi olla, et igal pool on piirangud peal. mõnda tarkvara on töötatud välja 10 aastat ja rohkem, kui keegi ei mõelnud veel teistesse keeltesse tõlkimisele, ja nüüd on juba liiga kulukas hakata ainult selle pärast midagi ümber tegema, et mõnes keeles mõni asi kirjutatakse pikemalt...

[XYZ]

Nojah, kui sa vanadest asjadest räägid ja mobladest, siis võidakse tõesti piiranguid panna. Ja mõni spetstööriist võib, eriti moblade puhul, ka omada mingit pikkustepiirajat. Ja sel juhul pole ime kui tõlked parajad käkerdised tulevad.

Uuem tarkvara aga tehakse ikkagi nii valmis, et tõlgil on tabel ees, kus keeletulpadel piiranguid pole. Silma järgi soovi korral vaatab, et kui võimalik, siis mitte liiga pikaks ajada fraasi.... Idee poolest oleks ju võimalik lisada tulp pikkustega aga ma ei tea küll ühtki arukat põhjust selleks v.a. ehk tõesti moblade tarkvara puhul.

[dvd vader]

ka uuemates tarkvarades on väga palju kohti, kus on piirangud - kindla suurusega nupud, menüüd, veateadete kastid, piiratud ruumiga programmielementide pealkirjad, igasugused valikud seadistamise lehtedel (nt. mingi tab, kus on vaja linnukesi panna või ära võtta mingite asjade eest - tab on ikka täpselt sama suur, ükskõik mis keeles, ja kogu tekst peab sinna ühe linnukese taha ära mahtuma nii et "üle ääre" ei ajaks), jne jne.

[XYZ]

Ojeh, see on kui mitte kõik siis suuremalt jaolt siiski aegunud värk mida sa jutustad. Otsi iseskaleeruvuse kohta endale materjali lugemiseks.

[dvd vader]

no siis pole midagi teha, suur osa uuest tarkvarast, mida eesti keelde pannakse, on siis järelikult tõesti kohe välja tulles "aegunud"

[XYZ]

Mis teha kui osad ei kasutata kohe esimesest sammust alates õigeid põhimõtteid (unustatakse, et tahetakse tarkvara rahvusvaheliselt levitada) või mingist vanast harjumusest kasutavad aegunud töövahendeid.