[Alari A.]

mis aastates osad hääd HVlased elavad ?
ikka räägitakse kui raske on progesi linuxi all installida .mis järgmiseks?raua probleem ?mis suguse raua?ostan uue cipiga mammi inteli p35,ostan 8800GTsi,ostan usb wifi ja asjad töötavad nii ubuntu all mürinal kui ka vähe keerukama distro -gentoo all

[Herr Kurm]

ma ei tea, ma kasutan kõiki kolme põhilist OS-i ja leian et linux on kõige vahvam. Töö tegemiseks macile siiski vastast pole, mul on juhtumisi vaja tööd teha mitte BSOD-dega maadelda. Kahjuks linuxile Adobe pole juppigi softi tootnud

[Alari A.]

BSOD nägid sa wini all viimati millal ?ME ajal
mina nägin kunagise wini userina siis kui mem oli peetis.
rohkem mitte
ja wini masinaid käis/käib oi kui palju käest läbi

[Herr Kurm]

[cbr]

[Herr Kurm]

see on kah paras pooletoobine kuna nad pidid prakt kõik koodi ümberkirjutama.

[Scart]

[londiste]

ma ootan huviga, millal apt-get install smileycentral töötab

[d3t]

londiste, lol. Smiley Central on ikka sigadus, samamoodi ka Yahoo ja teised. Aga mis teha, foorumikaaslased siin on korduvalt minu ettepanekud maha teinud, ja viidanud et kasutajat teavitada. Aga jah, siin on ju selge, et HV pooldab Yahoo toolbarri ja SmilyCentralit.

[heretic666]

Kes neid Yahoo toolbare üldse kasutab ? Need, kes sellest lahti ei oska saada ?

EDIT : ma pole iial ühtegi toolbari endale installinud enam (Pentium 2 masinaga sai küllalt ebameeldivaid kogemusi).

[d3t]

heretic666, tead kui tüütu on päevas neid iga nädal eemaldada.

[Atti]

[Scart]

mida imet te oma windowsitega teete - et lausa "iga päev tuleb saasta maha rookida"?

[d3t]

Scart, küsi seda tööliste käest + arvutis käib päevas päris mitu inimest jne....

[Scart]

[Herr Kurm]

[Scart]

[Herr Kurm]

tead mind apsull ei huvita sinu grantii ja muu loba. Linuxi all jookseb kui kulda ja wini all hülgejuga tolkneb taga.

[Scart]

[Herr Kurm]

See põikpäine fanaatik on jube õnnelik et mingid tüübid on vabast ajast mingi softijupi valmis kirjutanud mis enamasti veatult töötab samas kui kõrvalpartitsioonil olev win valab iga päev paar tünni paska kaela. Wini kasutan ainult siis kui tööd vaja teha on, väikesed mängimised, meedia ja kõik muu läheb linuxi all. Kui mul ikka on kõik jupid masinas välja vajetatud ja ainuke asi mis sama on on plekist korpus siis on ikka viga kusagil mujal kui rauas. Btw, asi on legaalne ja updatetud.

[no9]

Tüüpilised emaplaadi/mälu vead annavad Windowsi all BSOD, linuxi all kõik esmapilgul töötab. Natukese aja pärast aga hakkavad programmid tasapisi segfaultima ja süsteem muutub kohati kasutuskõlbmatuks. Võibolla aitab restart, võibolla on raud piisavalt peetis, et seda mitte üle elada. Eks targad teavad muidugi paremini ja üldjuhul peitub tarkus linuxi kasutamises.

Peaks mainima, et probleemid windowsiga tulenevad: 1) Lollist adminnist, kes ei jaga turvalisusest ega enda opsüsist mitte kui midagi, 2) kehvasti kirjutatud draiveritest ehk odav raud, 3) vt. 1 punkti. Tavaliselt võtavad kõige enam sõna n.ö. linuxipeded, kes on oma esimese ubuntu peale installinud ja mõtlevad, et nemad on nüüd kõvad unixihäkkerid. Paljas sõnavõtt teemal windows (NT seeria) on ebaturvaline ja ebastabiilne viitab selle kirjatüki autori madalalaubalisusele. Kui ei oska kasutada, siis ära kasuta, aga miks ennast lolliks teha?

[tomson]

Ise olen olnud mitmed aastad Linux'i kasutaja. Sai seda süsteemi ikka päris põhjalikult tundma õpitud. Kõik oli custom made. Gentoo 3. astme install optimeeritud oma masina jaoks, kernel ise kompileeritud. Korra sai isegi ATI draiveri source natuke moditud, et asi VIA emaplaadil modprobe'ga tööle saaks. Kõik töötas. Ühel hetkel sai kopp ette sellest saastast.

Linux on süsteem, kus out-of-box mitte midagi ei tööta. Peale installeerimist hakkab sajandi pikkume konfigureerimine, kus nussi oma ajud segamini, et enesestmõistetavaid asju tööle saada. Tänu GNU poliitikale ajab igaüks oma rada ning loota, et by default mingid komponendid koos töötaks on sama hea loota kui see, et sitavedaja vabatahtlikult su settekaevu puhastama tuleb. Linux'i konfigureerimine on nagu projekti juhtimine ning meeskond koosneb kobakäppadest.

Linux on lihtsalt mingi käkk, kus hunnik asju on koos installeriga pandud ühele plaadile ja loodetakse seda nimetada operatsiooni süsteemiks.

x86 jaoks on olemas kaks tõsiselt võetavat operatsiooni süsteemi:
Microsoft'i Windows NT (3 uuemat kommertsnimedega Vista, XP, Server 2003) ning Sun'i Solaris. Ise kasutan Windows XP'd ning Solaris Express'i.

Igasugustele "Linuxipedele" ma soovitan õppida tundma oma vastast. Pidevalt võib siit foorumist lugeda asjatundmatut möla, kus fanaatilised Microsoft'i vihkajad teevad Windows'i maha, kuid ise ei tea, millest nad räägivad. Ühe sellisega sai kunagi räägitud, kes isegi ei uskunud mu juttu, et Windows XP's on sisseehitatud veebiserver ning ftp-server.
Windows on väga stabiilne OS kui all olev raud on korralik. Ma jooksutan XP'd masinal, kus on Inteli küpsisega Dell'i emaplaat, Intel protsessor ning Siemens'i mälud ja ütlen, et ma ei tea, mis asi on BSOD. Ei tunne siukest looma, ei ole näinud aastaid.

Pärast seda kui ma installisin Solaris Express (SunOS kernel + X.org + Sun GNOME) saan ma aru, kuidas asjad peaksid olema, kuidas asjad peaks olema ka Linux'is ja elusees ei taha ma seda käkki enam näha, mida Linux'ks nimetatakse, vähemalt nii kaua mitte kuni Sun tasuta Solaris litsentse väljastab.

[DigeBeni]

... teatavate mööndustega ütleks mina selle peale, et pole olemas halba operatsioonisüsteemi vaid olemas on halvad lahendused ...

[Spott]

[londiste]

Spott, selle asja nimi on rauavalik.
mul on kodus 2 masinat kolmest, millel draiverid puudu on, rääkimata sellest, et paar pci-wifikaarti, millele linuxi draivereid lihtsalt pole.

[gandalf]

Mina olen see inimene, kes häbitult kasutab Linuxilisi, sest ma olen laisk ja mugav. Ma ei arva, et üks oleks teisest raudkindlalt parem ja ma ei arva ka, et kumbki oleks millegipoolest saast või vääriks ülimat põlastust. Mõlemal on oma häid omadusi.
Põhjus, miks mina linuxit kasutan istub ilmselt rohkem mugavuses ja harjumuses täpselt samamoodi nagu paljudel põlistel Windowsi kasutajatel. juba jupatsieast peale olen ma istunud linuxiga arvutite taga ja alguses polnud mul võimalust Windowsit nähagi.

Paljud ilmselt ajaks silmad punni minu väite peale, et linuxis on (minul) mugavam, aga nii see on. Minu jaoks on meeletult tore, kui ma installin opsüsteemi, leian, et mul on iTunes'ga võimekuselt sarnane muusikahaldur juba paigaldatud ja mis kõige toredam ta juba tegeleb minu muusikakogu inspekteerimisega.

tomson, loe oma postituse viiendat lõiku, siis loe oma ülejäänud postitust ja mõtle mille poolest sina teistsugune oled?
lisaks sinu Solarise kiitmisele -> Sun OpenSolaris to become more 'Linux-like'

raua koha pealt on minu arusaam, et Windowsi puhul tuleb enam-vähem kõigega vähemal või rohkemal määral vaeva näha. Linuxi puhul on kaks varianti, kas asi töötab kohe perfektselt või saab parajat ajukeemiat näha. Viimase variandi esinemissagedus sõltub küll väga tugeval määral kasutaja teadmistebaasist. aga nii on see alati

[Elof]

Oleneb lihtsalt, millisest perspektiivist vaadata. Isiklikud eelistused-kogemused-arvamused oma olemuselt subjektiivsed. Need millegi paremuse-halvemuse tõestamiseks aga üsna ebasobivad.
Linux on hirmus ja Windows on kolehalb aga ilma OS'ita masinast ka kasu pole.
Võib mõlema kohta igasuguseid lõkke ümber istudes pajatamiseks mõeldud õudusjutte kirjutada, ent selline tegevus mu meelest õõnes kirjalik butafooria.


Kriitika mõeldud siis "objektiivse" kasutusmugavuse võrdluse püüdluse suunas.
(Või tuleks öelda, et asja suunas, mis tundub objektiivse kasutusmugavuse võrdluseks püüdlevat.)

[Scart]

[Ho Ho]

[2III7]

[mightythor]

[stepzter]

[Spott]

Visiole on väga hea alternatiiv OpenOffice.org näol olemas.

[Ho Ho]

[p2ep]

[Ho Ho]

Googeldasin pisut veel MSVC autoformatteri teemadel ning vist leidsin märksõnad mida eelmine kord ei kasutanud. Tulemuseks on, et C++'i vormindamist on võimalik confida "tervelt" 6 linnukese abil. Väga hale värk nii palju kiidetud IDE kohta. C# puhul on asi sutsu korralikum kuid see mulle huvi ei paku.

[Fiocchi]

[Dirty Harry]

[Elof]

Mark0, sinu emaplaadi puhul seda floppyt vaja ei läheks Windows XP installi ajal. Ühegi nF4 küpsisega plaadiga ei ole vaja läinud. See vajadus oli nF2 ajastu plaatidel.
Ses mõttes on see SATA tüürlitega floppy vajadus Windowsi installiks pooleldi müüt.
nF3' või Inteli küpsiste kohta ei tea öelda, kuna pole neid kasutanud. Ent ei tahaks kuidagi uskuda, et vaid nF4 plaadid "erilised" on.

[Dirty Harry]

[londiste]

sata tüürelid vs windows on selline lugu, et tänapäeval oskab enamus emaplaate vajadusel sata kettaid ide ketastena näidata. omajagu sata draivereid on ka xp-s sees.
muide, vista tunnistab sata kettaid päris hästi.

linuxit hakkan kasutama siis, kui mängud sinna peale kolida suudavad

[pupsik46]

[SKG]

jep, see SATA floppy asi oli ainult nF2 aegadel ja mõne VIA SATA-ga emaplaadi puhul. kui Windowsi versioone tuleks sama tihti välja nagu Linuxi omi, siis vast seda probleemi poleks olnud, aga need plaadid jäid just parajasti XP ja Vista vahelisele ajale.

Vistaga enam seda pole

[Dirty Harry]

[SKG]

Once you've slept with Vista you'll never go back to XP

ei tegelt... kohe alguses kui Vistat kasutama hakkasin, sain aru kui palju mugavad asjad ikka XP-s puudu olid. XP peale küll enam miski võimuga mind tagasi ei sunni. over my dead body

ainuke linuxiline, mis mulle kasulik saab olla on GeeXboX ahjaa... GParted kah

[stepzter]

[Ho Ho]

[Alari A.]

huvi pärast küsin kui pikad kogemused teil wini,linuxit,OSXi kasutades on?nii töiselt kui ka koduselt

[Dirty Harry]

[Ho Ho]

win 95-XP aastatel '97-2004 keskpaik koduses kasutuses. 2006 aprill kuni tänane päev tööl
Gentoo 2003 sügis kuni tänapäev kodus ainsa OS'ina, 2005-2006 aprill tööl ainsa OS'ina. Tööl olin mina ainus programmeerija kel oli OS'iks Linux ning sain väga kenasti hakkama meeskonnas, kus kõik teised kasutasid wini.

Muid OS'e pole kahjuks torkinud kui wini algusagadel paralleelselt kasutatud Dos välja arvata.