[painkillah]

p2ris rahakoti teema see jah ple
pigem, et keegi varastas sinu muffinfirma muffiniretsepti, ja hakkas seda retsepti siis laiali jagama ja/või ise muffineid tegema ja tasuta neid jagama.

samas, mind hakkas huvitama yks vaatepunkt.
kui inimene ei ostakski kunagi seda softijuppi, teda ei huvita see programmgi yldse, tal pole sellest asja. kuid kui ta 2kki saab s6bra k2est lingi, et n2e siit saab selle tasuta ja ta selle alla rebib ja siis vast kasutab. kas on siis kadu? kuna tegelikult ta pole kunagi potentsiaalne ostja olnud. ning samas kus ta nüüd piraati kasutab, siis ta levitab selle programmi Nime s6pradele ning teeb reklaami.

[purexpure]

Draax, No ma ei tea....Võib-olla sain mina valesti aru aga...
Piraatlus otseselt ei ohusta ju. Kui keegi hull möödub sinust suure kiirusega siis see ohustab sind selles mõttes, et sa võid surma saada.
Läbi piraatluse võid kah surma saada aga see võimalus on tunduvalt väiksem Näiteks ostad toorikuid ja paned kapi otsa, siis need võivad pähe kukkuda või komistad nende otsa kuidagi..... Tean, et absurdne väide aga, mis teha

[Draax]

[Ho Ho]

Kui nii võtta siis piraatlus kahjustab majandust, eriti just igasuguseid väiksemaid tegijaid. Seega suure ringiga jõuab see piraga tehtud kahju igaühe juurde tagasi
otseselt eluohtlik võibolla ei ole, kui just ei arvesta neid väiksemaid tegijaid kes asjade halva seisu puhul end oksa tõmbavad

[Herr Kurm]

namstoop, eraldi seadused on sellepärast et inimesed ei taha aru saada et looming on täpselt samasugune vara nagu auto maja ja kahetolline kuldkett kaelas (savi et seest õõnes, maksab midagi ikka).purexpure, piraatlus kahjustab väikefirmasid kes ei saa löögile kuna piramine on sisuliselt tasuta reklaam sellele kes turul valitseb

[SKG]

[ihvike]

Mnjah, mis mõtet on rääkida sellises teemas mingitest seadustest ja piraatluse definitsioonidest - need on nagu on. Küsimus on ikka pigem selles, kas ühiskond suhtub õigesti või valesti piraatlusesse ja mida ajalugu näitab. On olemas umbes kolmesuguseid tarkvaratootjaid - 1) üldise mõjuta väiketootja, müüb oma odavat (kehva) pahna, mis iial laiemat kõlapinda ei leia, pole väärt piramist - ühesõnaga vaene kah; 2) ülimõjukas suurtootja (õnneliku käega endine väiketootja), kallis hind, meeletult piramist - meeletult rikas; 3) edukas nišitoodangufirma, kindlad kliendid, mõjuv piravastane kaitse (riistvaralised võtmed), üsna rikas.
Mis sellest välja lugeda võib? Seda, et reaalselt mingist majanduslikust kahjust tarkvara puhul on üsna keeruline rääkida, igasuguseid muutujaid on nii meeletult palju, et kedagi piratarkvara kasutamise eest vangi panna (karistada) on jube ennatlik tegu. Ei ole üldse võrreldav enamuse muude kuritegevuse liikidega, millel on motiiv ja tagajärg.

[julmu]

[XYZ]

[ihvike]

[ihvike]

[Ho Ho]

5) Väikefirma ostab pirakaitse teenuse sisse (starforce). Tegu küll teoreetiliselt kõva asjaga aga pikaajalist kaitset ei suuda pakkuda ning korralikele klientidele ei meeldi. Korralikuma kaitse jaoks tuleb kõvasti investeerida ning see kergitab hindu. Osad neist klientidest lõpetavad teenuse tarbimise ja/või hakkavad pirama.

[edit]
Eelnev kõlbab perfektselt näiteks su viimasele küsimusele
Võibolla ei peakski seda eraldi punktina välja tooma vaid lisama neljanda punkti seletuseks

[ihvike]

[bezdomn6i]

[julmu]

[XYZ]

[Ho Ho]

[cityboy]

[ihvike]

Minu argumentide juures on nõrk külg see, et ma räägin majanduslikust kasust. Õige on ka see, et kui piraatlusevastane kaitse on tarkvaratootja jaoks mingi kindla tarkvaratoote puhul majanduslikult kahjulik (toode ei õigustaks ennast enam majanduslikult), siis peab tal olema seaduslik kaitse piraatluse eest. Kogu tarkvara ei saa olla nii mahukas ja eriotstarbeline, et praegusel hetkel riistvaralist kaitset õigustada. Siiski oleks õigustatud arendustegevus tuleviku mõttes, et sellist riistvaralist kaitset odavamaks muuta - standardlahendused näiteks - mingi karp a'la pin kalkulaator, kuid üks kõigi tarkvaratoodete jaoks, mille tootjad on võtnud vaevaks süsteemiga ühineda. Sel juhul oleks lahendatud ka riistvaralise kaitse praegune põhiprobleem - sa pead selle võtme füüsiliselt kõigepealt saama iga tarkvara jaoks eraldi, lihtsalt netist tõmbamisest ei piisa.

EDIT - Ma näiteks ostsin endale legaalse Windowsi (OEM, mis nüüd legaalne on, veel üks hea jututeema ), kuna mulle tundus, et ostmine on lihtsam kui piramine - ei ole mingit jama update'ide tegemisega, pole vaja jamada mingite kräkkide ja kurat teab mis rämpsuga, mis netist kiskudes kaela võib saada. Aga siin on üks sügavam põhjus ka - see Windows OEM on minu jaoks suhteliselt odav kraam, see 1400 krooni ei pannud mind sellel hetkel eriti mõtlema ka. Ehk siis majandusliku seisu ja piraatluse vahel on üsna otsene seos. Aga igatahes Microsofti poolt õige lähenemine - piratoote kasutamine peabki olema ebamugavam kui legaalse tarkvara kasutamine. Muud tootjad võiks eeskuju võtta. Kui see muidugi majanduslikult kasulik on

[XYZ]

[XYZ]

[ihvike]

Ma kahjuks nii täpselt ei oska arvata, et kas oleks vaja pidevühendust riistvaralise lahenduse korral. Küll aga mingiks hetkeks ja ilmselt ka mingisugust ID kaardi laadset lahendust, mida 90% maailmast ei oma. Mistõttu see ongi tulevikumuusika.
Küll aga on praegune reaalsus see, et kõige suuremad piraatluse vastu võitlejad on ülirikkad suurkorporatsioonid, kellel on majanduslikult kasulikum tegeleda seadusandjate äraostmisega ja propaganda tegemisega mitte sisuliste lahenduste otsimisega.

[XYZ]

[Auron]

[bezdomn6i]

Auron, ausõna ma ei viitsi suga vaielda... see on lõppeks kõhutunne (eks iga arvamus/kõhutunne kujune veendumuste ja mingite faktidele mõistmisest) kõhutunde vastu vaidlus ja ega sest klähvimisest midagi ei muutuu.

mul (ilmselt pole ma äris üksi) mõlgub peas selline mõte, et tarkvarailma suurtel on ilmselt väga täpselt kalkuleeritud, millisel tasemel priaaditõke tootes on neile kõige kasulikum.
ma olen veendunud, et neil oleks võimalus vägagi efektiivseid meetmeid kasutusele võtta, kui sellest ainult suuremat tulu tõuseks, aga kuna kaotada on rohkem kui võita, siis korraldatakse maksimaalselt mingeid ullikeste näidispoomisi ja muud kahepalgelist jura.
piratakse ikka seda softi, mille järgi on vajadus (tekitataud), mitte ilmtingimata seda, mis kasutajale suuremat tulu tooks. ma arvan, et iga ettevõte tahaks olla turul monopoolses seisus igasuguse jama eest võimalikult suuremat tulu toov summa kasseerida. loogiline, et päris s!tta tootes on konkurentsi tingumustes ka suurel tegijal tootele raske kasutajaid leida ja nii palju kasutajaga arvestatakse, aga vaevalt see eesmärk omaette on. tarbimisühiskonna värk.
nende kõige kõvema häälega halajate jaoks on see pseudoprobleem minu silmis