[Tsernobil]

[kännuämmelg]

[Silver?!]

[alliance]

Silver?! nii suur vahe ikka vast ei ole

[Ho Ho]

[Elof]

Igal juhul kui *kõik* Linuxile ümber koliks siis hakkaks kõik adminnid saama praeguste Linux-kastide adminnidega võrdset palka ?
Või hakkaks praegu Linuxi-kaste administreerivad kodanikud sandikopikaid praeguste MS-admillide sarnaselt saama ?

Vaevalt et Eestis tahetaks pakkuda võrdväärset palka kõigile Tux'i dresseerijaile, väljamaal ikka muru rohelisem ja palgid suuremad

[Scart]

kui keskmise linuxikasutaja IQ number on võrdne teemaalgataja omaga, pole Billil lähiaastatel küll midagi karta vaja

[Death]

Scart, julgen arvata et see number on tunduvalt kõrgem, ja et mainitud kasutaja kahjustab seda keskmist tugevalt

[Elof]

Ega Hitler olnud ka just kõige teravam nuga sahtlis, ent ülevoolava fanaatilisusega saatis korda üsnagi palju

[Tsernobil]

[Ho Ho]

[Tsernobil]

[Ho Ho]

[Tsernobil]

[HacaX]

Magamata ja söömata nagu ma olen käiks ühe hullu mõtte välja: üldise sundkorralise "aasta pärast on kõik-see-mees Linuxil!" asemel võiks ju rakendada soovitust - minna *võimaluse korras* Linuxile üle. Näiteks - varem või hiljem ju masinaid parandatakse/uuendatakse. Miks mitte siis juhust kasutada ning uuele masinale Winni asemel Linux (või suvaline muu odav OS) peale lükata? Akendet pool kujundada Winblowsi stiilis, ehk siis need kasutajad kes pikemalt menüüdes surfata ei viitsi ei pea isegi aru saama et istuvad võõra opsüsteemi taga. Saan täiesti aru et kasutajale on kõige olulisem siiski rakendused ja mitte OS ja see on koheselt probleemiks kasvõi erinevate dokumendiformaatide pärast. Siinkohal aga tuleks mängu IT tugiisik/süsteemiadminn/vms patsiga poiss, kes juba enne üleminekut kasutajaid suunab. Näiteks et Wordis tuleb salvestamisel failitüübiks valida mitte DOC vaid HTML (Wordi genereeritav HTML on küll spagetikoodi täis, aga seeest vaadatav suvalise brauseriga ning peaks ka muudes progedes samasugune välja nägema nagu Wordi enda aknas). Vast annaks isegi mõte registrisissekandega antud tüübi vaikimisi kasutatavaks sättida.
Ehk siis oleks tegu väga vaikse üleminekuga... suuremamastaabilist (loe: kulukat) üleminekut tuleks ette alles päris lõpus kui jäänud on ainult minimaalne hulk Winni peal elavaid kodanikke.

[pppd]

HacaX, seda on proovitud päris mitmel pool. Pidurdama jääb ikkagi (asutusesisene) dokumendifailide vahetus (mitu inimest kirjutavad ühe dokumendi eri osasid, parandamised, kooskõlastamised jms), paraku on elu näidanud et vähegi suuremas kontoris MS Office't ja OpenOffice't kõrvuti kasutada on ilge piin, nii kasutajatel kui ka neid toetaval IT-toel. Lisa puhttehnilistele probleemidele veel kasutajate puhtsubjektiivsed eelistused, arvamused ja igasugune krillimine (et miks temal see msoffice on ja mina mingi neegri-OOO'ga pean läbi ajama, mina ei oska, taha, suuda ja olen rohkemat väärt..) ja hullumaja ongi valmis. Lihtsam on muutused korraga sisse viia, alguses on hullem aga läheb vähemalt kiiremini mööda. Ja alles siis, kui kontoritarkvara (pluss muu, mis peaks kõigile töötajatele ühine olema) on ühtlustatud, siis võib hakata mõtlema, kas ja miks opsüsteemi vahetama hakata.

[oth]

Töötan yhes Eesti teadusasutuses ja siin mõned minu tähelepanekud. Peaaegu kõigeks kasutatakse Linuxit, Windowsi olen näinud ainult paaris lauaarvutis. Kõikides serverites ning samuti kohalikus klastris on Linux. Rõhuv enamus erialasest tarkvarast, nii vaba kui tasuline, on *nix-ite jaoks arendatud. Kohapeal kirjutatavad programmid ka. Kyllap eksisteerivad ka Windowsi pordid, aga nende kasutamine oleks lisapingutus. Mulle isiklikult tundub, et Windowsi kasutatakse põhiliselt Powerpointis presentatsioonide ettevalmistamiseks, aga ka neid tehakse järjest rohkem OO-s või Latex-i abi. Raamatupidamise kohta ei tea ma midagi, seal on võibolla Windows. Siin toodud näide on kindlasti pisut ekstreemne ja ma ei yrita midagi tõestada .

[pppd]

Teadus on selles kontekstis väga hea valdkond sest a) arvuteid kasutavad inimesed on hoopis teisel tasemel kui tavalised kontoritöötajad b) oluliste süsteemide arendus käib käsikäes ja kõrvuti kasutamisega c) kontoritarkvara kui sellist on suuremas osas vaja ainult tulemuste ilusaks vormistamiseks ning sageli tavatarkvara selleks otstarbeks ei kõlbagi (MS Office valemiredaktor on pikemate valemite kirjutamiseks õudus kuubis) ja d) raha on alati vähe ning seda tuleb kulutada olulistele asjadele

Tore aeg oli, kui sai ise veel teadusvallas töötatud.. aga palgaga oli kahjuks nirusti Härdalt loodan et ehk on praegune olukord natukenegi parem

[Silver?!]

[pppd]

[Tsernobil]

[Silver?!]

pppd ja Tsernobil, väga tore aga lõpetame siis selle konkreetsete rakenduste konkreetsete võimaluste võrdlemise ja püüame asja vaadata kui ühtset tervikut-

Antud juhul pakuks mina välja kriteeriumid, millele korralik äriühingu infosüsteem peaks vastama:
- toetama ühingu juhtimist ning olema vastavalt sellele kohaldatav;
- teistest sarnastest lahendustest eristuma ning tagama konkurentsieelise;
- info ja lahendus peavad olema turvaliselt kaitstud;
- arenema koos organisatsiooniga;
- piisavalt jätkusuutlik, et kiiremini kui teised kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid;
- ennast rahalises mõttes ära tasuma;
- lihtne kasutada;
- odav hallata ja toetada;
- vajadusel ühilduv partnerite süsteemidega;

st minu jaoks tulevad siit märksõnad: avatud kood, avatud failide formaadid, skaleeruv, stabiilne, turvaline, jne.

Nüüd palun öelge milline on Microsofti infosüsteemi lahendus (palun ärge nimetage konkreetseid tooteid ala Office, Exchange, Project jne) mis kas või ligilähedaselt vastaks nendele kriteeriumitele. Täielikult ei vasta sellele loomulikult mitte ükski lahendus, sest see on ideaal, mille poole võiks pürgida.

Microsoft jms iganes konkreetsed programmid või tarkvaralahendused on surnud tee. See on juba üheksakümnendatel läbi käidud ning sinna tagasi ei ole vaja.... Keegi ei taha enam osta konkreetseid programme, vaja on organisatsiooni vajadustele võimalikult täpselt vastavat terviklahendust.

[Tsernobil]

[joulukas]

[8]

[Tsernobil]

[Ho Ho]

[Overkilla]

[Scart]

[Overkilla]

[Elof]

[Silver?!]

[Tsernobil]

[joulukas]

[Tsernobil]

[Silver?!]

Oot-oot, kus ma siin nagu riigist rääkisin? Riigiasutused ei puutu praegu asjasse, sest nemad kopeerivad või rakendavad tavaliselt seda, mis erasektoris olemas on. Palju on meil süsteeme mille on 100% arendanud riik? Tegelikult algab kõik ikkagi haridus ja teadusasutustest. Sellest on loomulikult Microsoft jms väga hästi aru saanud, miks muidu koolid softi tunduvalt odavamalt saavad. Meie haridusministeeriumi ajukääbikutele see aga kohale ei jõua, muidu ütleks nad onu Billi MS arvutiklassi pakumisele "NEIN!", sest see halvendab meie noorte inimeste konkurentsivõimet, ning leiaks ise see tühised 40 - 50 tuhat krooni nende petsukate ostmiseks(see vist isegi väiksem summa kui mõne kantsleri kuupalk). Nii et küsimus võiks hoopis olla: "Kuidas rakendada eesti koolides linuxit?"

[joulukas]

[no9]

Sisuliselt oleks see samamoodi paha nagu Windowsi õpetamine. Mina tahaks hoopis X operatsioonisüsteemi. Windows maksab raha ja on populaarne, linux on opensource ja ei maksa midagi. Argumendid missugused!
Või õpetame hoopis operatsioonisüsteemide teooriat? Et siis igaüks valib, mida tahab.
Või lükkame usuõpetuse asemel õppekavasse gpliõpetuse? Et siis on igaühel võimalus usku kuulutada ja maailma vabastada kapitalismiikkest.
Või hoopis vaatame, et tööd tehtud saaks ja jätame selle operatsioonisüsteemi vaidluse seniks kui see reaalseks probleemiks kerkib? (operatsioonisüsteem on tänapäeval aluseks muule tarkvarale, mida kasutatakse reaalse töö tegemiseks. Ma ei imestaks kui järgmised fanaatikud tahaksid opensource spekkidega rauda Vabariigis endile tootma hakata.) No andke andeks, aga inimesed ei maksa MS office eest lihtsalt raha, kui "sama hea või parem" openoffice on saadaval täiesti ilma eest. Kui maksavad, siis eeldame et inimesed ei kuula, mis teised neile räägivad ja seega ei kuula ka meid siin. Ja üleüldse on see vaidlus siis mõttetu.
IT-äri on nagu iga teine äri - loeb turundus. Turundus, mida linuxiinimesed siin kiruvad (märksõna bill). Turundus, mis linuxi üldse sünnitas ja kommunismivaim (mina paneks ühte patta turundusega) mis teda toitis. Tehnoloogia poolest ei ole linux ju mitte miskit. Unix on ikka tuntud olnud oma robustsuse ja lihtsuse poolest, mitte hiilgava turvalisuse, stabiilsuse (vaieldav - kas raud või opsüs - mina ütleks mõlemat) või kasutajasõbralikkuse poolest.
Ma nüüd ei mõistagi, kas siin üritatakse väita, et linux nii hea on või seda et windows nii halb on. Vaatamata mitmel korral viidatud faktile, et operatsioonisüsteem ei ole praegu üldse oluline - oluline on rakendustarkvara.

[Ho Ho]

[no9]

[Elof]

[Tsernobil]

[Silver?!]

[Tsernobil]

[Ho Ho]

[Elof]

[Tsernobil]

[Ho Ho]

[no9]

[Ho Ho]