[alariv]

[priitr]

Mida keerulisem muusika, seda olulisemad on detailid. Klassika ja jazz ei suuda vähemalt mulle kehva tehnikaga ja vaikselt mingit muljet jätta.
Tümps aga läheb seda hullemaks, mida parema tehnika peal seda kuulata.
Räppi võib ka lauatelefonis kuulata, midagi ei lähe kaduma .

[raix122]

Helitehnika loeb küll väga suurt rolli. Näiteks mul creative subakas ei suuda kõiki helisid välja tuua. Muusikaliigid mida kuulan on punk, rock ja metal. Nüüd kogun raha et midagi korralikumat osta. Odavate kõlaritega kõlbab ainult mingi trance ja dnb ning taolist asja kuulata.

[Whitetiger]

Aga meie klassist pole mõtet rääkida

Ma arvan, et mida raskemaks see muusika läheb (rock/metal) ja mida keerulisem ja mida rohkem sagedusi muusikapala hõlmab, siis parem oleks kuulata ikka vastava helitehnikaga. Tavalised 2W arvutikõllid asja ära ei aja.

[raix122]

Mul on nüüd Sharp GF-800, mingi 80-ndatest veel 8) Sellega on heli palju parem kui creative juustudega, vahel panen subaka vaikselt mängima. Kui kõvemaks panna siis pläriseb jubedalt. Vastus on siis selline et helitehnika on kõige tähtsamal kohal.

[Anti112]

Teatud piirist (hinnast) alates tuleb helitehnika kvaliteedi vahe esile tõesti vaid teatud muusikastiile kuulates.
Juhul kui sellist akustilisemat muusikat ei kuula üldse, võib tõesti öelda et mingist tasemest edasi pole tehnika kvaliteedi tõstmisel olulist mõtet.
Aga iga muusika kõlab keskmise taseme süsteemist paremini ja annab suurema naudingu, kui kehva kvaliteediga MP3sid läbi arvuti juustukõlarite kuulates.

[Ho Ho]

Oleneb kes mida muusikas kuulab. Mõni kuulab sõnu, mõni heli, mõni rütmi, mõni sõnumit, mõnel on lihtsalt taustamüra.
Parem riistvara lihtsalt ei moonuta heli nii palju kui kehv.

Mina isiklikult kuulan muusikat üldjuhul taustal rütmina. Samas kui näiteks progemisega hoogu satun siis aju ei registreeri enam praktiliselt mingeid helisid
Tehnika kvaliteet mind üldjuhul väga ei huvita, peaasi et heli päris ära ei riku. Näiteks eelistan ma lihtsalt taustaks müngimiseks kunagi ~€4-5k maksvale tehnikale hoopis ~500eek maksvaid klappe. Kui tahan muusikat nautida siis võimalusel kuulan ikka tollest kõlarisüsteemist

[RKsilver]

mina ise muidu kuulan hardrocki ja hardstylet ning muidu oleks soov üldse see plekihääl ära kaotada

EDIT:System of a down

[SKG]

[raix122]

Vahe on kohe väga suur, aga ma mõtlesin et kui odavamate kõlaritega tahad rocki ja metalit kuulata siis see suht võimatu(vähemalt minu jaoks)

[RKsilver]

[dexter666]

Väga palju oleneb ka kuulajast endast. Muusikavõhikul pole suurt vahet kas mingitest juustudest arvutikõllidest kuulata või siis korralikust helitehnikasüsteemist. Samas inimene kes austab muusikat ja sellest lugu peab on iga pisimgi detail tähtis, sellepärast kasutavad nad keskmisest paremaid kõlareid, võimendeid(NAD, Marantz, jt). Ja muusika kuulamisel unustage oma bassikad ära, muusikat kuulatakse ikkagi stereona.

[Ardo]

Vennaskonna ja Hannah'i lugusid mängib S30 ja Radiotehnika võim igastahes allapoole igasugust arvestust.

[Whitetiger]

[MelesMeles]

[Wiltz]

"Odavate kõlaritega kõlbab ainult mingi trance ja dnb ning taolist asja kuulata" raix122, oma äärmiselt vägevat TEADMATUST ei ole mõtet nii avalikult reklaamida!

siililegi selge, et helitehnika kvaliteet määrab nende helide kvaliteedi, mis jõuavad kuulaja kõrva...ja siilile on veel selgem, et erinev tehnika on erineva kvaliteediga. kui oluline tehnika iga konkreetse kuulaja jaoks on, seda peab konkreetne kuulaja ise teadma.
paljude jaoks ei ole eriti oluline, millega nad muusikat kuulavad, kuna nad mitte ei naudi seda, vaid kuulavad näiteks lihtsalt taustaks ja/või ajaviiteks. seetõttu ka paljud ei puutugi kunagi kokku parema tehnikaga, ja isegi kui puutuvad siis neid kas ei huvita erinevus helis või ei oska nad seda erinevust kuidagi hinnata.
aga täiesti õige on muidugi ka see, et erinev muusika eeldab pisut erinevat tehnikat. pole küll mingi raudne reegel, kuid üldiselt eeldab kommerts tehnikalt vähe, alternatiivsem aga juba rohkem! see peaks olema ka igati loogiline järeldus kui asja üle natuke järele mõelda
konkreetselt minu jaoks on tehnika väga oluline, kuid samas võib ja tuleb alati kohaneda olukorra, võimalustega. omale kõlareid ehitades ma kuskilt otsast koonerdanud ei ole ja ei kavatse ka seda teha. tean näiteks, et väga paljudele tundub äärmiselt arusaamatu, miks peavad minu kõlarid olema nii suured...ju siis peavad! ütleme nii, et kuulatud saab plastmassist kellraadioga ka, aga et muusikat nautida, peab tehnika olema üsna tasemel...ning ei saa unustada, et mida rohkem kvaliteeti fännad, seda kõrgemale lähevad standardid

[vladimir]

Minu väike filosoofiline arutelu.

Olid 50-ndad. Televisioon hakkas massidesse minema - pisike ümmargune mustvalge ja udune ekraan. 70...80-ndatel lisandusid värvid. 90-ndatel läks ekraan lamedaks. 21 saj. esimene pool - plasma, vedelkristall, DLP, HDTV. Pilt on peaaegu eristamatu reaalsusest, iga detail on selgelt näha, ja pilt on SUUR.

Helitehnikast. 50...60-ndad - tuli stereo, ilma tegid lampvõimendid ja suured lairibavaljukad. 70-ndad - transistor ja mitmeribalised kõlarid, nii mõneski mõttes "kuldaeg" - asju taheti ja osati teha korralikult, isegi odavamad seadmed olid küllaltki head muusika nautimiseks. 80-ndate teisel poolel hakkas "kuldaeg" vaikselt hääbuma, 90-ndatel tulid, nägid ja võitsid kõik-ühes "sangad" ja "musakeskused", tootmiskulusid hakati kärpima, marketingiosakond sai tõsise hoo sisse, haibitakse isugu x.1 imeloomi, märksõnad MegaBass, Incredible Surround jne jne, seadmed on ehitud mõttetute kirjakestega stiilis Twin Woofer System ja Super Bass Port. Tulemus? 95% inimestest otsekui kasutaksid ikka veel 50-ndatest pärit telekaid - pisike ümmargune mustvalge ekraan. Sellisega saab küll ära nähtud filmi põhipoindi, aga tõeline filmielamus jääb saamata. Kujutaksite end sellist aparaati filmide vaatamiseks kasutamas? Ei? Aga audiotehnika puhul on olukord piltlikult öeldes just selline. Ja siis veel kekatakse sellega, et kui kõva tümm kellelgi ikka on, kusjuures enamikel juhtudel on see nn "tümm" pisike no-name 5,25" valjuhääldi 1cm paksusest saepurust kastis 10 W paarikroonisel integraalskeemil põhineva võimendi taga. Been there, done that. Osa inimesi, kelle kuulmine süldimuusika ja "kilovatiste" subwoofritega veel ära rikutud pole, õnnestub siiski päästa, kui anda neile kasvõi veerand tunniks kuulamiseks korralik stereosüsteem. Ja sealt juba tagasiminekut üldjuhul pole!

Kokkuvõte. Kööki uudiste kuulamiseks ja magamistuppa teatud meeldiva tegevuse taustale vaikse muusika mängimiseks sobivad need odavad kõik-ühes kombainid küll. Aga kui tahad tõesti muusikat kui nähtust omaette NAUTIDA, sellele tõeliselt pühenduda, jäävad "sangad", "musakeskused" ja "arvutikõlarid" küündimatuks. Ja see kehtib ka tehno ja träänsi kohta! Olen kuulanud head träänsi heast, tasakaalus sageduskarakteristika ja tonaalsusega süsteemist ja see tõesti oli MUUSIKA, oli kontrapunkt, meloodia, harmoonia, isegi midagi, mida võiks nimetada improvisatsiooniks. Nii, et träänsivihkajad, võibolla te pole õiget träänsi õigest süsteemist lihtsalt kuulanud? Lihtne on vihata midagi, mida pole elu sees näinudki.

[ihvike]

Jube paljud inimesed millegipärast ei naudigi muusikakuulamist, nendele on helitehnika pigem mingisugune infokanal. Sellistele inimestele käivadki küll ja veel need tänapäeva juustaparaadid. Ja ei huvita neid ka see, kui nad on normaalset tehnikat kuulanud, kuna see neile lihtsalt ei paku huvi. Paras neile ma ütleks.

[Anti112]

[pacho]

Ega kehvasti tehtud muusika paremaks lähe kui teda kvaliteetsemal süsteemil kuulata. Selles mõttes oli point esialgses postituses sees.
Kui vladimir rääkis helitehnika mandumisest siis oleks ka paslik rääkida heliprodutseeringu allakäigust. IMHO on hästi tehtud muusika kõrgaeg kaheksakümnendate keskpaigast üheksakümnendate esimese pooleni. Tollal oli digitaaltehnika ilmselt veel nii uus asi, et osati hinnata pakutavaid võimalusi. Kui võtta suvaline album sellest ajastust leiab ikka midagi nauditavat, mida ei saa kahjuks kaasaegse muusika kohta. On ka erandeid. kui minevikus oli kvaliteetsete ja mittekvaliteetsete salvestiste suhe 10/1, siis tänaseks on see kahjuks muutunud vastupidiseks. Siit ka küsimus. Milleks meile kvaliteetsem raud, kui sellega midagi kuulata pole?

[Draax]

[Anti112]

Kahjuks tuleb jah tõeliselt nauditava kvaliteediga albumeid tikutulega otsida.
Õnneks enamasti nõudlikuma muusika nagu jazz ja akustilisem rock puhul tundub, et pannakse kvaliteetsele stuudiotööle pisut rohkem rõhku.
Samuti on enamasti ka SACD ja DVD-Audiona välja antud albumite üldine mixingu kvaliteet parem.

[vladimir]

Helisalvestuse kohapealt - tänapäeval on aeg raha ja kõik tahavad kiiresti palju raha teenida, mingi Meie Mehe taoline bänd lihtsalt ei taha/viitsi/peab mõttetult kalliks veeta paar-kolm kuud stuudios salvestusele viimast lihvi andes. Album võimalikult kiiresti ja võimalikult suurtes kogustes müüki ja kõik! Seejuures tahetakse ka võimalikult valjult kõlavat plaati, selleks kasutatakse kompresseerimist - kõigi valjemate kohtade helitugegust vähendatakse ja üldist helitugevust tõstetakse, kaotades seejuures kogu dünaamika. Seda kuuleb hästi, kui kõigepealt kuulata 90-ndate alguses välja lastud plaati ja seejärel peale panna 2000-te alguse plaat, volüüminuppu seejuures puutumata. Uuem salvestis tundub kõvasti valjem, ja seetõttu asjatundmatule ka parem. Siit tuleb ka huvitav paradoks, mis tuleneb sellest, et võimendile läheb tugevam signaal, kui ette nähtud ning võimendi hakkab moonutama hoopis tagasihoidlikumal volüüminupu asendil, andes asjatundmatule võimaluse kekata, et näe, kui kõva võimendi, juba poole peal jäävad kõlarid lahjaks (tegelikult aga moonutab hoopis võimendi).

[8]

[margusser]

Valjuhääldi peab olema imo.