[Marduuhin]

Nii..
Miks ei võiks järgmine protsessor inimese enda aju??
Tarkurid leiutavad ja leiutavad koguaeg..
Kuskil ehitatakse inimese aju kihtitena mudelisse..
Ning kui viimane valmis saab, võib ju see täiesti reaalne olla..
Inimene kasutab enda ajust ju 10%
Selle ülejäänud idle's oleva aju paned setit lammutama näiteks..
Kui Intel rääkis, et suudab mesilase aju 10 aasta pärast stimuleerida, siis on areng VÄGA korralik..
Niiet jah.. Loodame et targad teadlased saavad teada inimaju töötamise põhimõtted, siis polegi see aeg kaugel......

EDIT: tahtsin kirjutada 10%!!..
Kui lugesin mõni minut tagasi, et see ei vasta tõele..
Eks otsin lingi ülesse ja viskan siia ka..

[Ho Ho]

[neros]

[Ho Ho]

[londiste]

[S.W.A.T.]

[londiste]

võta seda parem niimoodi, et aju on suhteliselt hästi organiseeritud. et päris seisma ei jää kui tükk maha võtta. prose jääb tüki kaotamisel tõenäoliselt surnuks.

[Lorien]

üldiselt võiks keegi, kellel vastavad õigused olemas uudiste alla juba uue uudise lisada "PENTIUM VIIV" kohta http://www.theinquirer.net/?article=25687 ja pilt ka

[ZAndlamb]

http://www.snopes.com/science/stats/10percnt.htm soovitan visata pilk peale
http://faculty.washington.edu/chudler/tenper.html
http://www.csicop.org/si/9903/ten-percent-myth.html

[Ho Ho]

Inimesel on tarvis normaalseks tegutsemiseks tervet oma aju. Kui miskil põhjusel üks osa ei tööta siis midagi jääb tavaliselt inimesel puudu.
http://en.wikipedia.org/wiki/Brain#Myths

[Marduuhin]

Lükkan enda 10% väite ümber..
http://66.165.133.65/science/stats/10percnt.htm
londiste.. Su jutt on väga õige..
Kunagi (5-6 aastat tagasi) lasi telekast (Ojaa vaatasin kunagi teadust telekast. ) kuidas inimesele tehti mingi räige tuimestus ja siis lõigati juppe AJUST!! välja..
Räige.. Inimene pidi teadvusel olema, et kontrollide koguaeg, mis temaga juhtub..

Krt tagasi mõelda, siis tundub see värk kahtlane, aga mäletan kindlalt seda..
EDIT: [b]Zandlamb jõudis ette..

[silver010]

[londiste]

mälutreening on asjade paremaks meeldejätmiseks. nii sihilik kui juhuslik.

ja 10% müüt on täpselt samas seisus mis ufod. keegi kurat ei tea mis toimub. kummalgi poolel pole pädevaid argumente.

[Ho Ho]

Üks pädev argument oleks et looduses ei ole midagi ülearu. Kui midagi pole tarvis siis see taandareneb. Siiani on inimese aju ainult edasi arenenud.

[stepzter]

[neros]

Mina rääkisin aju potentsiaalsest võimsusest. Tõsi, inimene kasutab suuremat osa oma ajust, ENT võimsusest ei kasuta ta rohkemat (kui niigi) kui ainult 1%.

stepzer.. muide.
Kui palju peab aju vaeva nägema selleks, et sind kõigest jalgadel hoidma? Isegi robotid on selleks pigem tasakaalustatud tehase poolt, aga eks sa katsu ühtegi robotit õpetada suvalisest asendist püsti tõusma. Tõenäoliselt nad ei saa sellega hakkama kui neile pole kõik liigutused puust ette ja punaseks tehtud, millimeetri täpsusega. Nagu juba räägitud, on inimajul tarvilik teha tohutul hulgal arvutusi pelgalt selleks, et muna hoida või silma pilgutada. Sa ei pane seda küll ise tähelegi, aga tegelikkuses teeb su aju väga palju tööd.

[londiste]

muig, tahaks kohe midagi öelda aga õnneks või kahjuks tulkeb stepzer ja ütleb palju tabavamalt ilmselt

[stepzter]

Ma tean väga hästi, millise keerukusega on dünaamilise tasakaalu hoidmine (ma olen hariduselt juhtimissüsteemide spetsialist ).

Ma üritasin seletada, et aju ei tee mingeid arvutusi. Hiigelsuur paralleelne tagasisidedega neuraalvõrk töötab kardinaalselt erinevatel printsiipidel kui robotites kasutatavad kiibid. Ma ei kujuta ette kuidas nende vahel saaks võrrelda mingit abstraktset "võimsust". (kui just kalorimeetrilist võimsus silmas ei pea - see on 20-40W ) On muidugi võimalik mõõta võimekust mõne ülesande lahendamisel, kuid sellisel juhul sõltuvad tulemused rohkem "programmi" kvaliteedist. (aju puhul siis: kui hästi on sünapsid konfigureeritud antud ülesannet lahendama)

[omnibook]

Loogiline et inimene kasutab 10% ajust tavaolukorras (haistmismeelte kontrollimine, lihtne mõtlemine jne) kuid hädaolukorras töötab aju täisvõimsusel(tihtipeale ebatõhusalt).
näide1: inimene satub põlevas majas paanikasse ja proovib elu eest pääseteed leida.
näide2: auto käest löögi saades(vms) jookseb inimesel ju elu silme eest läbi, ühe murdsekundi jooksul tehakse tohutult tööd, meenutatakse kõike...

Aga aju ja arvuti vahe ongi selles et aju töötab iseseisvalt ning arvuti tänu op süsteemile.(välistab tuleviku arvutite ja inimajude kokkusulamist)

aju saab niipalju copida kui selleks on käsklusi tehtud, mesilase ajus on neid tohutult vähem kui inimese omas(võidakse teha tehismesilane kes rõõmsalt lillelt lillele lendab ja mett varub, kuid mingis ebaharilikus olukorras ei saa ta lihtsalt hakkama)

[Ho Ho]

Mis te sellest arvate:
http://hardware.slashdot.org/article.pl?sid=05/09/07/1241216&from=rss


Stuk writes "Research & development company AtomChip have announced a new 6.8GHz 1TB RAM and 2TB HDD laptop, which is "coming soon". Apparently it does not use a hard disc, instead it is based on "solid state AtomChip® optoelectronics". A new "non-volatile Quantum-Optical" type of RAM is used. Other features include voice commands, "Num Lock mode, Caps Lock mode, Scroll Lock mode". They're spoiling us." If Nintendogs has taught me anything, it's that voice recognition is awesome and should be used for everything. *cough*. And also to be skeptical of this many buzzwords.

[edit]

Huvitav kuidas nad wini häkkisid et too niii palju mälu suudab adresseerida

[jaanx]

Vist sama asi:
http://atomchip.com/_wsn/page4.html

[tolm]

XD lahe feik

[Ho Ho]

Veel huvitavat
http://forums.whirlpool.net.au/forum-replies.cfm?t=393772&r=5824471#r5824471

[neros]

[Ho Ho]

[stepzter]

[Ho Ho]

[stepzter]

Hea tähelepanek. Võib vabalt olla, et nende leheküljetabelite struktuur ei võimalda suuremaid aadresse salvestada. Järjekordselt üks (vaieldava väärtusega) punkt avatud lähtekoodiga lahendustele.

[Jaan]

[Ho Ho]

The CPU's next 20 years
http://www.computerworld.com/hardwaretopics/hardware/story/0,10801,104436,00.html

The road ahead isn't about 8-GHz Xeons or 32-core Opterons. It won't be about hardware at all. It will be about the $100,000 commercial development suites that will perform automated, distributed build, run, observe and optimize cycles until native code flows through every possible combination of processor types. And for another $50,000, tools will instrument a commercial application to optimize itself based on changing deployment environments. In this scenario, it might take Microsoft Corp. three months just to build a major release of Windows, harnessing the off-hours cycles of every machine on its Redmond, Wash., campus, but the result would be an operating system that could chop a big shop's system requirements by a third or more.

[neros]

Ho Ho, ma ei rääkinud mitte XP 64 bitisest versioonist vaid üldse kui suure mäluhulgaga suudab üks 64bit prose tegelda
(imho suudab linux nagu ka terabaidise mäluga hakkama saada... või ma eksin? Sest seda on ikka 8x rohkem kui wxp toetatud 128GiB )

(ma nüüd olen targemaks saanud vaikselt 4000-nde leheküljeline "entsüklopeediasari" () pole veel esimenegi raamat läbi loetud, aga juba tean rohkem kui oleks omal käel viitsinud ealeski otsida )

[tanelll]

Pole mõtet nende gigahertzide ja megade üle pead murda. Kui kvanprotsessorid käiku lähevad siis selliseid asju enam ei eksisteerigi. Ja nagu siin varem toodi sisse mõiste reaalsus siis kvantprotsessor suudab seda "reaalsust" paremini hoomata kui meie oma peas. Ja kuvada seda ka meie siladele eristamatult nö päris reaalusest. Kui arvestada tehnloogiaarengut. mis hetkel iga 10a tagant kahekordistub võrreldes inimese "algusest" kuni siis hetke aastaarv miinus 10 siis võib arvata et 10 aastat suudame veel ette mõelda reaalselt aga kas ka 20 selles on küsimus. Jah me võime fantaseerida aga kas ka sellest kasu on. Juhiksin tähelepanu veel sellele, et hetkel see mis meil tehnoloogia arengus toimub on ju lõppkokkuvõttes ikkagi kogu selle algus. Tehnoloogia arengu plahvatuse algus!

edu
tanel

[Ho Ho]

sealse masina ja kvantarvuti vahel oon ainsaks ühiseks jooneks samad tähed nimes, kvantarvutist on asi väga kaugel.
Sama hästi võiks ju teatud kõvakettaid pidada kvantarvutitega seonduvaks

Btw, minu teada kvantarvuti ei sobi eriti hästi paljudeks asjadeks, üheks selliseks peaks olema ka virtuaalreaalsuse simuleerimine.

[tanelll]

Siin tulebki ette see asi et sa ei tea mis siis toiub kui aeg käes on

[neros]

tanelll, nõustun. Ka ise usun kvantarvutite tulevikku kui sellisesse (cell... ) Samas, miks ei võiks AMD või Intel tulla kunagi turule (kui Cellidel juba kõva minek on) sarnaste protsessoritega. Väga võimalik, et tulevikus majandavad Inteli ja AMD prosed ning Cellid kõik koos, Cell vaatab, et ahhaa - naabri AMD on idle, laseme tal ka tööd teha. Teise naabri Intel vaatab aga, et ohhoo - ühe põdra külmkapp, mida majandab Cell ei tee praegu midagi, laseme sel natuke renderdada! (Internet 2-ga on see vägagi võimalik)

Ho Ho, miks sa arvad, et ta virtuaalreaalsuse simuleerimiseks ei sobi? võimsust tal ju piisavalt selleks

[Ho Ho]

[tanel_76]

näiteks Nvidia vaatab praegu selle poole, et oma gpu'sid tulevikus kasutada
cpudena, panen siia ühe asja mille kirjutasin küll inglisekeelsena ning Gelato-keskse,
kuid tegemist siis nvidia gpu'dega:

i recently met daniel wexler from nvidia in spain - he's working with larry gritz and wrote a lot of stuff for the Gelato renderer.

here's what he told:
the thing behind gelato is simply using gpu efficiently. right now 3GhZ P4 using SSE will give you roughly 6 GFLOPS raw performance (from intel P4 optimization manual), while GeForce FX 5900 (NV35) will give you 20 GFLOPS (equivalent 10 GHz P4) and getting faster: NV35 = 3x improvement over NV30 (in 6 months), NV40 = 4-8x improvement over NV35. So, you see: gelato is simply using the gpu power, it's optimized for NV chips. In 2014 theoretically we will see something like this if things are evolving at current speed:

CPU: 100GHz (current 3,4)
memory frequency: 44Ghz (1,2Ghz)
bus bandwith: 160Gb/sec (4GB/sec)
hard disc size: 30 TB (200Gb)
pixel fill rate: 270GP (3300 Mpixels/sec)
vertex fill rate: 127GV (356 Mvertex/sec)
graphics flops: 10TF (40 GFlops/sec)
graphics bandwith: 3TB (30 GB/sec)
frame buffer size: 32GB (256 MB)

so you can see, CPU potential growth is 30x performance,
GPU is 250x performance growth!

so, as he said, the earth simulation center (world's fastest supercomputer) that occupies the space of 4 tennis courts on 3 floors will be a single CONSUMER semiconductor chip in 2014.

ps. see pole kiidulaul nvdia aadressil, ilmselt varsti on näha kas see plaan neil ka õnnestub

[silver010]

kas videokaardi protsessorit ja keskprotsessorit(cpu) annab üldse niimoodi võrrelda? tavaprotsessor peaks mõnda teist asja, paremini oskama vast

[tanel_76]

sellest oli ka juttu, nvidia gpu'd kasutavad miskeid loogikamooduleid - neid aetakse kiiremaks

[Ho Ho]

[stepzter]

[Sakurai]

ooh, esimese postituse juurde siis minnes.. 2 GB video...

Quad SLI.. GTX on 2 GB... ^^

[tqz]

[erick]

Mitte päriselt. Quad SLI ühel kaardil on kaks videoprotsessorit, kummagi jaoks 512MB videomälu. Niiet tegelikult on tegu 512MB+512MB+512MB+512MB süsteemiga, kusjuures reaalselt saab tekstuure kasutada siiski maksimaalselt nii palju, kui ühe videoprosega koos olevasse mällu mahub.... ehk siis "kõigest" 512MB!

EDIT: jõuti ette

[Sakurai]

Aight.. Sain omatud... xD Aga noh, hea et teada sain Tänud et seletasite lahti.

[olaviv]

Ma ikka sügavalt kahtlen, et Intel või AMD või kes iganes jõuaks 2010 a välja tuua 32 nm tehnoloogia. Mitte, et see tehniliselt või füüsikaliselt võimatu oleks, kindlasti saab seda teha, kuigi mitte lihtsalt. Pidurdama hakkavad eelkõige majanduslikud asjaolud ja samuti vähenev nõudlus turul. Maailmamajandus üldiselt on langusse minemas ja selles situatsioonis ei kipu firmad ja üksikisikud eriti uusi investeeringuid tegema ning ka arenduse pealt hakatakse kokku hoidma.
Nõudlus kiiremate prosede järele tõenäoliselt väheneb. Ühest küljest pole enam erilist motivatsiooni olemasolevaid Athlon64/Pentium4/Conroe süsteemi tingimata uuendada. Teisest küljest on ka arvutistehnika eluiga küllaltki pikk, enamik rauda peab 5-10 a vast, kui tingimused normaalsed. Niiet ka raua amortiseerumise ja riknemise tõttu ei teki eriti nõudlust uue raua järele. Kolmandaks, AMD ja Inteli omavaheline hinnasõda juba iseenesest aeglustab arendust. R&D mootoriks on ikka raha, mitte inseneride geniaalsused või planeerijate fantaasialennud. Kui ikka vana tehnoloogia müük pole piisavalt raha sisse toonud, siis järgmist turule ei tooda ning ülejärgmise arendust ei alustata.
Kuid alati jääb võimalus, et koostöös softitegijatega lihtsalt mõeldakse välja vajadus olemasolev raud uuema vastu välja vahetada. Näiteks tuleb välja Vista2, mis töötab ainuld n corega prosedel. Niiet tulevik on segane ja ennustamine on ütlemata tänamatu töö

[Tbit]

väga arusaamatu lähenemine, minumeelest ikka mida kiirem raud sul on seda kallimaks saad ajada selle, ostjate probleemi vaevalt tuleb, senikaua kuni uus on parem kui vana on ka ostjaid.

[olaviv]

[londiste]

on peale mängimise ja misiganes suurte arvutusvõimsustega ülesannete täitmiseks (cad/cam, videotöötlus jms comes to mind first) üldse vaja võimsat protsessorit?
ma ei näe tavakasutaja jaoks juba pikemat aega mingit põhjust cpu upgrademiseks.

[Ho Ho]