|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Max Powers
liitunud: 21.03.2003
|
26.07.2005 13:38:12
|
|
|
Minule tundub irdketas igatahes väga loogoline
|
|
| Kommentaarid: 215 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
2 :: |
182 |
|
| tagasi üles |
|
 |
kännuämmelg
HV Guru

liitunud: 27.08.2002
|
26.07.2005 13:55:32
|
|
|
pole mulle kunagi kohale jõudnud, miks peaks penskaril olema keerulisem paarikümmend inglaste sõna meelde jätta, kui õppida samapalju väärastatud emakeelset (kusjuures ka pikemat) väljendit.. seda enam, et arvestades kasutajaskonda, ei saa kõik programmid (ja ka see kurikuulus Internet) kunagi emakeelne olema
kõige peebum asja juures on see, et need emakeelsed väljendid on tehtud nii keelemeeste, kui paljaspäiste klahvinäppijate poolt ja iga L kiidab oma P-d kõige õigemaks paremaks, suupärasemaks, täpsemaks..
|
|
| Kommentaarid: 243 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
4 :: |
3 :: |
205 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Silver?!
HV veteran
liitunud: 26.04.2004
|
26.07.2005 14:08:09
|
|
|
| No meil on ju Eesti riik ja eesti keel. Väärakad on tegelikult ainult tekitatud sõnad. Näiteks ohjuris ei ole midagi väärakat. Enamus selliseid väljendeid oli kasutusel juba ammu enne personaalarvutite tulekut. Lihtsalt 90 alguse suures inglise keele vaimustuses on need ära unustatud. ma ei saa aru miks pärast on näiteks inglise keelne device parem kui vene keelne huijovina. Täpselt üks ja see sama.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mihhkel
HV veteran

liitunud: 16.11.2004
|
26.07.2005 14:15:35
|
|
|
kännuämmelg, on igastahes kergem õppida paarkümmend eestikeelset sõna (mis on ikkagi tuletatud mõnest olemasolevast sõnast) kui paarkümmend uut inglisekeelset sõna.
_________________ ... |
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
 |
wader
HV kasutaja

liitunud: 10.03.2004
|
26.07.2005 15:39:48
|
|
|
| madedog kirjutas: |
On, aga mõned sõnad on liiga imelikud isegi vanade inimese jaoks. (hakkame jälle keerutama sõnade "Irdketas" ja "Spikker" kallal ) |
Aus olla, siis irdketas pani mindki algul muigama natuke. Aga spikker pole mingi imelik sõna.
|
|
| Kommentaarid: 4 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
4 |
|
| tagasi üles |
|
 |
kännuämmelg
HV Guru

liitunud: 27.08.2002
|
26.07.2005 15:53:21
|
|
|
need eestikeelsed sõnad on tuletatud paraku sellistest, mida normaalse tiksumise juures tavainimene küll tähendusega seostada ei suuda.. kui nati pingutada ja pantallonelikult nati hammaste vahel mäluda, siis võib sarnaseid tähendusekilde leida..
võta kasvõi
ohjur ja tüürel
ohjad-ohjama- seondub setuka taltsutamisega, mida pole tarvis enam teha, kui viimane refleksid omandanud on
tüürima- tüürimees- no mitut asjapulka siis kõnekeeles lõppudelõpuks tüüritakse? ehk hoopis piloteerima? või on nii oluline vihjata keeleliselt loigukaldal elamisele ning sellega ka seondada tüürimise põhivajadust- karidele otsasõidu vältimist?
tegelikult on see paras tatinämmutamine..
mina isiklikult leian, et eesti keele kasutajaskond on piisavalt väike, et saaks tekkida tõsine vajadus terminite ümbermõtestamiseks. isegi suur vene rahvus on loobunud paljude sõnade tõlkimisest ja kasutavad venestatud termineid(reeglina muudetud pehmemaks ja kõlavamaks).
|
|
| Kommentaarid: 243 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
4 :: |
3 :: |
205 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mihhkel
HV veteran

liitunud: 16.11.2004
|
26.07.2005 16:16:16
|
|
|
| tsitaat: |
| isegi suur vene rahvus on loobunud paljude sõnade tõlkimisest ja kasutavad venestatud termineid(reeglina muudetud pehmemaks ja kõlavamaks). |
keegi ei käse sul ju kasutada sõnu "tüürel" või "ohjur" - kena (ja igati arusaadav) sõna on "draiver" (mitte "driver").
_________________ ... |
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
 |
voyager_est
HV Guru

liitunud: 02.11.2002
|
26.07.2005 19:19:19
|
|
|
| mihhkel kirjutas: |
| tsitaat: |
| isegi suur vene rahvus on loobunud paljude sõnade tõlkimisest ja kasutavad venestatud termineid(reeglina muudetud pehmemaks ja kõlavamaks). |
keegi ei käse sul ju kasutada sõnu "tüürel" või "ohjur" - kena (ja igati arusaadav) sõna on "draiver" (mitte "driver"). |
tegelikult mina isiklikult hakkan selle tüürel/ohjur/ajur'iga ära harjuma, tee või tina
|
|
| Kommentaarid: 74 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
66 |
|
| tagasi üles |
|
 |
neros
HV Guru

liitunud: 26.11.2003
|
27.07.2005 02:52:53
|
|
|
Hmm... ise kasutan ikka veel sõna "draiver" "draivud" jm "draiver" vormid, aga ei kurda ka, kui keegi ütleb näiteks "tüürel" või "ajur" kuskil kõrval
_________________ GitHub
.NET Core & Azure baasil lahendused ja arhitektuur - kontakt. |
|
| Kommentaarid: 48 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
40 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bjand
HV kasutaja

liitunud: 12.06.2002
|
27.07.2005 03:09:22
|
|
|
| kännuämmelg kirjutas: |
pole mulle kunagi kohale jõudnud, miks peaks penskaril olema keerulisem paarikümmend inglaste sõna meelde jätta, kui õppida samapalju väärastatud emakeelset (kusjuures ka pikemat) väljendit.. seda enam, et arvestades kasutajaskonda, ei saa kõik programmid (ja ka see kurikuulus Internet) kunagi emakeelne olema
kõige peebum asja juures on see, et need emakeelsed väljendid on tehtud nii keelemeeste, kui paljaspäiste klahvinäppijate poolt ja iga L kiidab oma P-d kõige õigemaks paremaks, suupärasemaks, täpsemaks.. |
101% nõus. Huvitav on märkida, et vene keeles on draiver ikka draiver - mitte voditel. Ehk palju suurem omakultuurijakeeleaustajarahva seas pole nagu see probleem, et võtta kasutusel kõigile arusaadavaid asju. Teeme totaka näite (oleks mille kallal nokkida):
Kui praegu 10 aastane vene poiss (arvutihuviline) 10 aasta pärast satub UK's arvutit näppima ja soovist aidata ütleb maakeeli, et "utejeba starõe draiverõ", siis nagu saadakse tast isegi aru.
Kui praegu 10 aastane eesti poiss (arvutihuviline) 10 aasta pärast satub UK's arvutit näppima ja soovist aidata ütleb maakeeli, et sul on "tüürelid aegunud", siis pigem pakutakse talle trotüüli või läheb nii nagu brasiilia poisil läks - arvatakse, et tahad müüa trotüüli.
Et ei maksaks ühesõnaga üle pingutada.
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mihhkel
HV veteran

liitunud: 16.11.2004
|
27.07.2005 03:49:20
|
|
|
| bjand kirjutas: |
Kui praegu 10 aastane vene poiss (arvutihuviline) 10 aasta pärast satub UK's arvutit näppima ja soovist aidata ütleb maakeeli, et "utejeba starõe draiverõ", siis nagu saadakse tast isegi aru.
Kui praegu 10 aastane eesti poiss (arvutihuviline) 10 aasta pärast satub UK's arvutit näppima ja soovist aidata ütleb maakeeli, et sul on "tüürelid aegunud", siis pigem pakutakse talle trotüüli või läheb nii nagu brasiilia poisil läks - arvatakse, et tahad müüa trotüüli. |
pole reaalselt võimalik. see "arvutihuviline poiss" käib selle 10 a jooksul vast ikka mõne aastakese koolis ka ja õpib ehk veidike inglise keeltki; lisaks sellele on tal 10 a jooksul *kohe kindlasti* vaja oma (või mõne tuttava) arvutil neidsamuseid tüüreleid uuendada (suure tõenäosusega saab ta need uued ajurid inglisekeelsetelt saitidelt) - kuidas muidu oskaks ta "tollele kujutletavale britile" öelda, et "sul om tüüreli na vanass jäänu".
_________________ ...
viimati muutis mihhkel 27.07.2005 03:49:52, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
 |
bjand
HV kasutaja

liitunud: 12.06.2002
|
27.07.2005 03:50:14
|
|
|
arvasingi et (oleks mille kallal nokkida): loomulikult pole reaalselt võimalik antud näide - see näide viitab ehedalt et oma sõnadeleiutamisega pole vaja väga hoogu sattuda.
Kas keele rikkus on ilmtingimata "mul on iga asja jaoks oma sõna" või "mul on unikaalseid ja ilusaid sõnu kuid arvestan ka teistega, et teised mind mõistaksid" ?
Pealegi arvan, et need "huvitavad" sõnad on enamuses välja mõeldud ohtra õlle saatel filossofeerides maailma asjade üle, samas kui mõned djuudid kuskil kõht kõveras hirnuvad ja usin prillidega poiss neid notepadi toksib
Sõnde asemel võiks meie ajueliit mõlda parem välja uusi asju ja tehnoloogijaid ja neile siis sama valemiga nimesid pannes, et ingliskeelne elanikond saaks öelda "i'm gonna download some new tyrels"
ehk nemad võtaksid kasutusele eesti keelseid sõnu
_________________
 |
|
| Kommentaarid: 16 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mihhkel
HV veteran

liitunud: 16.11.2004
|
27.07.2005 03:53:29
|
|
|
inglise keeles häälduks "tyrels" [tairels] - sobivam oleks "tuerels" või ka "turels".
_________________ ... |
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
 |
kännuämmelg
HV Guru

liitunud: 27.08.2002
|
27.07.2005 08:59:26
|
|
|
| mihhkel kirjutas: |
| ...keegi ei käse sul ju kasutada sõnu "tüürel" või "ohjur" - kena (ja igati arusaadav) sõna on "draiver" (mitte "driver"). |
vat siit tulebki jama.. mina kasutaks äkki hoopis "juhitsad"
kuna eesti sõgedikud on ühele heale lapsele niipalju pealkirju välja "mõelnud", siis loomulikult jääb iga pundi sõpruskond omi austama ja sellega tekib olukord, kus ühes tõlkes on tüürelid, teises ohjurid, kolmandas draiverid jne.. iseenesest tähendaks see juba mitme samatähendusliku sõna meeldejätmist, mis on tunduvalt raskem, kui ingliskeelse ja üheseltmõistetava termini selgekstegemine.
Eks loomulikult rikastab iga uus sõna keelt, kuid kas see ikka ongi vajalik?
autoremondi juures saab edukalt hakkama simmerlingide ja lanseronidega ning ei vaevutagi mõtlema, et mis nimega neid eesti keeles pärjata võiks.
|
|
| Kommentaarid: 243 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
4 :: |
3 :: |
205 |
|
| tagasi üles |
|
 |
voyager_est
HV Guru

liitunud: 02.11.2002
|
27.07.2005 21:48:05
|
|
|
| kännuämmelg kirjutas: |
vat siit tulebki jama.. mina kasutaks äkki hoopis "juhitsad" |
"Ohjad" ühesõnaga. 8)
|
|
| Kommentaarid: 74 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
66 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Silver?!
HV veteran
liitunud: 26.04.2004
|
28.07.2005 12:47:42
|
|
|
| no aga termin nagu protsesside ohje on ju täitsa olemas.
|
|
| Kommentaarid: 13 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
11 |
|
| tagasi üles |
|
 |
krr
Kreisi kasutaja

liitunud: 21.10.2002
|
19.09.2005 17:54:48
|
|
|
eestikeelne mozilla - tirimishaldjas, küpsisehaldjas
_________________ the future sound of london |
|
| Kommentaarid: 65 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
61 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Death
HV Guru

liitunud: 06.09.2003
|
20.09.2005 00:00:18
|
|
|
ajur on minumeelest draiverile loogiliseum vaste... Ja XP väärakad tõlked on mu rohkem kui ühel korral kedagi telefonisi juhendades appi karjuma pannud.
_________________ "To be or not to be?" is a question of when, not if. |
|
| Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
36 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Margo704
HV kasutaja
liitunud: 15.05.2003
|
20.09.2005 12:31:36
|
|
|
Keegi sellist sõna ka teab nagu "rööpvärat"? Ilus arvutialane eestikeelne sõna ...
_________________ ... |
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
neros
HV Guru

liitunud: 26.11.2003
|
20.09.2005 14:39:47
|
|
|
mis see tähendama peaks
_________________ GitHub
.NET Core & Azure baasil lahendused ja arhitektuur - kontakt. |
|
| Kommentaarid: 48 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
40 |
|
| tagasi üles |
|
 |
kännuämmelg
HV Guru

liitunud: 27.08.2002
|
20.09.2005 14:50:19
|
|
|
paralleelport?
|
|
| Kommentaarid: 243 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
4 :: |
3 :: |
205 |
|
| tagasi üles |
|
 |
inc
HV veteran

liitunud: 18.04.2004
|
20.09.2005 14:51:54
|
|
|
Keegi sellist sõna nagu AUTSAIDER teab?
Cinemanias igastahes oli alla tõlkena kirjutatud.
|
|
| Kommentaarid: 65 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
62 |
|
| tagasi üles |
|
 |
cityboy
HV kasutaja
liitunud: 13.05.2003
|
20.09.2005 15:05:42
|
|
|
Tegelikult on tõlkimisel põhiline viga selles, et tõlgitakse sõnu võimalikult täpselt, selle asemel et üritada vajalik mõte kuidagi sõnastada. Siin enne oli hea näide "Task manager", mis oli tõlgitud kui "Tegumihaldur". Samas ükski normaalne eestlane ei tea, mida tähendab "tegum". Lähtudes sellest, et "Tegumihalduris" saab vaadata, mis protsessid masinas parajasti jooksevad ning neid vajadusel kinni panna, siis sobiks paremini näiteks "Protsessihaldur". Aga vaene tõlkija pole ju mingi IT-mees. Talle antakse ette Exceli fail, kus vasakus veerus on kirjas "Task manager" ja tema peab nuputama paremasse veergu sellele eestikeelse vaste ja seda olukorras, kus tal pole halli aimugi, mida selle "Task manager"-iga tegelikult teha saab. Keele eesmärk on ikkagi mõtet edasi anda ning kui kirjutajale pole mõte selge, siis ei saa ka keeleline väljendus enamasti kuigivõrd parem olla.
Btw, kas keegi teab, kes on Office 2003 tõlkimise taga? Eesti arvutihuviliste community pole lõpmatult suur - kindlasti on kellegi tuttava tuttav.
|
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Death
HV Guru

liitunud: 06.09.2003
|
20.09.2005 16:49:28
|
|
|
kännuämmelg, õigus... TÜs oli üks õppejõud kes AINULT rööp- ja jadaväratitest ning siinidest jutustas. Nii tore oli paar esimest loengut mõistatada MILLESt ta räägib. cityboy märkus Tegumihalduri kohta oli äärmiselt asjalik. Kogu XP tõlge on sellist okset täis nii et roni või puuotsa. Aga ega soomlased asjalikumad pole. Neil oli tarvis baidist tavu teha. Hea et bitti ära ei retsinud...
_________________ "To be or not to be?" is a question of when, not if.
viimati muutis Death 21.09.2005 16:48:22, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 39 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
36 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ciryo
HV vaatleja
liitunud: 27.11.2003
|
21.09.2005 08:31:34
|
|
|
Jah, soomlased...Kui ma esimest korda tundmatus kohas vette hyppasin, siis oli mu arvutis k6ik, kuni wallpaperini soome keeles ja hui ma kolme sõna teadsin:P Susasin ikka sisetunde järgi, et umbes seal peaks see 'save as' olema, v6i et 'työkalut -> korjaa vioittunut teksti' midagi selle tekstiga siiski teeb:P Praegu pole justkui vahetki ja enam see soomlaste maniakaalne pyyd iga v66ramaa sõna asemele oma leiutada naerma ei aja. Nii et inimene harjub k6igega ja küll see järeltulev p6lvkond peedist irdmälule tyyreli kah leiutab:)
Mis puutub aga sommide igituntud omas6naleiutamisse, siis see on läinud nii kaugele, et enam filme ei oska kah kavast vaadata. Teaks justkui inglisekeelset nime, samad näitlejad ja aastaarv, sisututvustus kah klapib, aga filmi nimi on mingi urr. Teevad olliwoodid näiteks filmi pealkirjaga 'Sleepy hollow', aga sommidel on miskipärast vaja vaadata seda nime - 'päätön ratsumies' - all. Korra chekkasin - 1 film kogu nädala kavast oli käänamata ja seegi mingi 'thelma ja louise', millega eriti midagi ette v6tta ei anna:P Selline offtopic...
_________________ Macid jäävad macideks!
Aga muuhulgas tegelen sellega siin - http://arqentale.com |
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Number47
Kreisi kasutaja

liitunud: 07.09.2004
|
21.09.2005 09:09:49
|
|
|
veel soome keelsetest OS'idest. Mu vanal Mac Performal on soomlaste macOS. no kottigi ei saa aru
_________________ Ärifoorumi tehingud alaealistega vaid vanemate kirjaliku nõusoleku esitamisel! |
|
| Kommentaarid: 138 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
110 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Margo704
HV kasutaja
liitunud: 15.05.2003
|
21.09.2005 16:46:26
|
|
|
volume label - köitemärgend
_________________ ... |
|
| Kommentaarid: 3 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
3 |
|
| tagasi üles |
|
 |
maakas1
HV kasutaja

liitunud: 18.03.2004
|
18.12.2007 17:15:58
|
|
|
Probleem on keeruline just sellepärakast, et arvutikasutajad ikka enamvähem teavad, misasjad on bitid ja baidid ja draiverid jne.. Kui see kõik tõlkida lihtsasse eesti keelde (tükid, ampsud, juhtijad), ei saaks keski aru, millega tegu on. Eespool siin oli juttu sellest, kuidas võiks sõna selgitada selle põhimõtet. Seeda arvan mina ka, lihtsalt eelkõneleja sõnastas paremini:P
Ja nagu ka teada, siis teistesse keeltesse NIMESID ei tõlgita. nt. Windows ei saa tõlkida kui Aknad vms. Rääkimata neist Pisipehmetest jne.
Neid on muidugist naljakas lugeda, kes tahab selliseid termineid kuhjaga, siis võtke EKI Tõbras (eesti keelde tõlkiv brauser), mis kasutab otsetõlget ja võtke sellega ingliskeelne microsofti leht lahti.
Mina kasutasin vahepeal Astonit (exploreri asendaja, millega saab välimust ja funktsioone muuta). Seal tõlkisin igasugu menüüsid ja asju võimalikult debiilselt (a-La Shit Down või retard)
Jälle üks huvitav ala, millega tegeleda.
|
|
| Kommentaarid: 33 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
1 :: |
28 |
|
| tagasi üles |
|
 |
mOnster
Kreisi kasutaja

liitunud: 08.12.2002
|
18.12.2007 23:15:35
|
|
|
an*al podri tüürel
|
|
| Kommentaarid: 81 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
2 :: |
76 |
|
| tagasi üles |
|
 |
JakobM
HV vaatleja
liitunud: 05.12.2008
|
06.12.2008 13:15:42
|
|
|
Minu tagasihoidlik arvamus on, et informaatika lingua franca oleks siiski inglise keel.
Ma ei sära küll rahvuslusega, aga ma leian, et standardina oleks see ääretult kasulik. Raalid ja internet on siiski rahvusvahelise suunaga ja nö. kodukeelsed väljendid tekitavad liigset segadust.
Näiteks võib sisse tuua, et kui otsida arvutil esinevatele probleemidele lahendusi, siis ingliskeelsete lahenduste valik on tunduvalt laiem ja kiiremalt leitav, kui eestikeelsete.
Neil, kel esimesed ja ka teisesed arvutikogemused ingliskeelselt käes, neil on jah kerge ümber harjuda. Usun isegi, et lugedes eestikeelseid termineid, mõtlevad nad toiminguid tehes siiski inglise keeles. Aga vaesekesed, kes alustavad arvutitega eesti keeles ja kunagi peaks suhtlema mõne rootslase, soomlase, inglasega...
(suutmata seda kuidagi loogiliselt eelnevasse teksti paigutada: Olen kuulnud ka kurbadest lugudest noortest praktikantidest, kes ei ole saanud firmades hakkama puhtalt sellepärast, et firmade töökeel on inglise keel ja nad pole seda vallanud.)
Näen seda olukorda sellise mätta otsast.
|
|
| tagasi üles |
|
 |
|