[XYZ]

[Reimo005]

[cityboy]

Kõigepealt tasub ikka keskkoolis ära käia. Ja siis ülikooli õppima, kusjuures matemaatika-aineid ei tasu karta. Kui tahad kunagi süsteemiadministraatori/reaprogrammeerija ametist kaugemale jõuda, siis on matemaatilise (analüütilise, süsteemse) mõtlemisviisi harjutamine paratamatu. Programmeerimisoskus on sisuliselt tõlkimine (inimkeeles masinkeelde). Aga väljendusest olulisem on sisu, mida väljendada. Matemaatika annab hea baasi, mille pealt programmeerimise õppimine on kuu-paari töö. Aga kui vundament ehitamata jätta, siis selle hilisem lisamine nii lihtsasti ei käi.

MSc@math

[Reimo005]

mõtlesin rohkem arvutigraafikat ja webidisaini. Progemise kohta olen uurinud ainult mõnda C++-i õpikut.

[taavi]

[XYZ]

[morgoth]

osades koolides, kus on nädalas üle 5 tunni matem. õpitakse küll integraale, muidu õppekavas seda sees ei ole. (eksamil ka neid ei nõuta)

[suurpealik]

[XYZ]

[suurpealik]

Kuusjuures nõrk kohe kindlasti mitte. Matemaatika oli vägal heal tasemel, AGA kuna gümnaasiumi riiklik õppekava ei näinud integraale ette, siis seda ka ei õpetatud.

[Magic]

[Ho Ho]

[cityboy]

[Ho Ho]

mulle jääb tunne et kool peaks vähemalt aasta võrra pikem olema et jõuaks ära õppida kõik selle mida ülikoolis tarvis läheb. Paarkümmend aastat tagasi õpiti teatud asju põhjalikumalt kuid osasid asju polnud isegi õppekavas olemas või õpiti väga pinnapealselt.

[Magic]

mnjaa... mata, füüsika ja ka arvutiõpe võiks olla põhjalikum... siis ei tunduks ülikoolis mata ja füüsika nõnda rasked
Nii mõnigi tuttav on imestunud olnud, et esimesel aastal vaatab vastu tõsine mata tuupimine

PS. ega keegi ei oska anda nõu kuidas Füüsikas veamääradega arvutada?

[XYZ]

[Ho Ho]

Pikem võiks just selle pärast olla et mul keskkoolis olid vahepeal nädalas 42 tundi. Need sisaldasid muidugi ka igasugu muud "jama" nagu kehaline, joonestamine ning lademes muid aineid mis ametlikku õpekavasse ei kuulu. Ennevanasti (enne '80'ndaid) oli koolinädala pikkus kõvasti väiksem.

[insect]

Mina õpin kutsekoolis arvuti teenindust ja kui tahta saab sealt edasi minna.

[XYZ]

[Magic]

[mks]

parandage mind kui ma väga puusse panen, aga imho maksab riik ainult ühe hariduse eest... kui kutsekas oled ära käinud, pead ülikooli eest maksma... ise praegu gümnas, ja ma tõesti ei saa aru, mille pagana pärast on meile vaja näiteks kunsti- ja muusikaajalugu....

[tahanteada]

Laia silmaringi on ka vaja lisaks kitsale erialasele oskusele, seepärast kunst ja muusika jms

[mirko27]

Mina ütleks, et pole koolide õppekavas erilist miskit häda. Probleem on lihtsalt õpilastes endas. Nad loodavad, et kui veavad luusi terve põhikooli siis
on ikkagi kõik teed nende jaoks valla. Kui ikka põhikoolis arvestavaid tulemusi saavutada siis saad täpselt sellise hariduse nagu soovid. Polegi ju oodata koolist,
kuhu tänu lõdvale tasemele sisse said ja mis on vb. ka humanitaarkallakuga oodata matemaatika spetsialiseerumist. Ise valisin Nõo Reaalgümnaaisumi
ning olen äärmiselt rahul. Käin küll looduskallakuga klassis kuid arvutiõpetust on kõigil 4 tundi nädalas. Matemaatikat kuus tundi. Matemaatikakallakuga klassis
siiin 7 tundi. Võetakse läbi kõik asjad, mis gümnaasiumi õpikus olemas, kuid õppekava ei kohusta. Samasugune on ka Tallinna Reaalkool. Seega ärgem
nutkem, et koolid nii pahad, asi pigem enda valikutes ja töötahes.

[arvi16]

[mirko27]

Maksma peavad lollid, kes tasuta kohtadele sisse ei saa!
Õppige hästi ära ning pole probleemi, teete sisseastumiskatsed ning eksamid hästi,
vb. mõni olümpiaadikoht ette näidata ja saate muidu priilt sisse.

[Ho Ho]

ttü's andis progemise vabariikliku algajate arvestuse esikoht ning edasijõudnute 9 esimest 1 pts lisa, täppisteaduste kooli mati ja progemise lõpetamine vähemalt B'ga 1, A'ga kaks kui õieti mäletan. Tartus andis progemisolümpiaadi samad kohad 10ptsi

[arvi16]

[bjand]

[Ho Ho]

ega ülikool polegi ette nähtud kõigil käimiseks. Sinna peaks saama max 25% inimestest sest lihttöölisi on ka tarvis. Kui aga rohkem hakkab saama siis paratamatult langeb ka hariduse kvaliteet. Ennegi nähtud magistripaberiga müüjaid-autojuhte.

[mirko27]

Ma pean lihtsalt lolliks inimest, kes terve oma põhikooli/gümnaasiumi maha joovad ning ei viitsi natukenegi õppida, et eksamitulemused arvestavad
saada ning paaril olümpiaadil mõnigi koht saavutada. See on lollus nii lihtsast võimalusest mitte kinni haarata.

[suurpealik]

[Maksuamet]

[Max Powers]

[mirko27]

Ennast huvitaks see, et kas 2pts TTÜ`s saab TTK kursuse pealt või üldise osavõtu eest? Ise olen informaatika ja mata kursused suhtkoht läbi võtnud.
Huvitaks kas kasu saab sellest.

[cbr]

Mata kursus annab imho 2 punni. Ja selleks kas ei pidanud lõpetama kokkuvõttes A'ga vms? Mingi norm igatahes oli, et päris lõdvalt alla arvestuse tehtud tööd ka ei loe.

[suurpealik]

Loeb lõputunnistus, mille eest saad 2 punkti. (Ise lõpetasin kunagi Keemia)

[Ho Ho]

[joe111]

mul plaan programmeerimise alal edasi õppida ja seda nimelt ülikoolis. vastavatel olümpiaadidel läks kah väga hästi nii et soodumus on olemas.
põhiliselt on mul valida kolme variandi vahel: ttü, ut matemaatika- ja ut füüsikateaduskond. kahjuks ei tea, mida nendes täpsemalt õpetatakse ja mis nende erinevus on. ehk on kellelgi infot ja on nõus seda jagama?
väga tahaks tead ka, mida konkreetselt seal informaatika poolelt õpetatakse? seda ma juba saan aru, et matat ja füüsikat on palju aga oletan, et miskit progemist ka ikka toimub? et kas õpetatakse sellist üldist teooriat või mingit kindlat keelt ka?
ja lõpetuseks - kuidas on lugu tööturuga programmeerijatele? väga ootaks kommentaare inimeselt, kes konkreetselt ise vastava eriala lõpetanud. selliseid rahva seas liikuvaid jutte olen kuulnud väga vasturääkivaid - osad ütlevad, et ületootmine, teised, et inimesed tõmmatakse juba esimeselt kursuselt tööle.

[Ho Ho]

Minu tööjuures otsitakse pidevalt Java progejaid. Aasta lõpuks oleks vähemalt 30 uut inimest vaja.

Progemise kohapealt võin öelda niipalju et tõenäoliselt sa midagi uut seal ei õpi. Ainus lootus on võtta ttü's progemise erikursus kust valitakse iga aasta meeskond kes läheb rahvusvahelisele olümpiaadile.

[daff]

Ho Ho, kas võiksid anda mingi tillukese ülevaate, mis tasemel need java kodeerijad peaksid olema, keda sinu töö juures otsitakse?

Mind huvitab no nii üldjoontes see asi, teed küll kooliülesandeid ja oma mingeid käkke, aga seda nii väga ei tea, mida üldiselt tahetakse? Asi keerleb vist kõik J2EE ümber või kuidas? Äkki räägid paar sõna.

Vabandage OT pärast.

[Ho Ho]

Mina isiklikult olen olnud seal firmas sysadminina tööl umbes kuua aega ning seega päris täpselt ei tea veel mida progejad seal täpselt teevad.
Niipalju kui aru olen saanud siis suurem osa käib jah J2EE peal. Mis tasemel progejad olema peavad, ei tea. Kui midagi juba oskad siis küll jõuab töö käigus õppida. TTÜ's on tahvlite peal kuulutused väljas et TietoEnator Eesti otsib praktikante, keda huvitab vaadake järgi. Kindlasti võetakse sealt teatud hulk inimesi edaspidi tööle.

Tehtud projektide loetelu võid siin näha.

Kui kedagi huvitab sealne töö siis öelge et mina soovitasin sest praegu saab iga tööline kes leiab firmale uue töölise 5000eeq.

Firma kodukas on http://www.tietoenator.ee/

[tahanteada]

To Ho Ho: Aga kas niisama ütlemise eest Sulle preemist ei antagi - ei viitsi progemist enam õppima hakata , et Teile tööle tulla Aga pidev õppimine ja enesetäiendamine on

[Max Powers]

[morgoth]

No progremine on kindlasti loominguline tegevus, selleks vaja ikka planeerimisannet ning annet näha süsteemi tervikuna ja kuidas see toimima peaks.
Kahtlen sügavalt, kas ülikoolis õpetatakse korralikult ptogrema - seda peab vast ikka omalkäel õppima. Seal õpetatakse rohkem teooriat.

[Kermo86]

Kas keegi IT kolledžis IT süsteemide admnistreerimist õpib?

[Magic]

[tiith]

ma läkisn kah sellele "libedale" teele, loodan et väga raskeks ei lähe.

[Ihv]

[Kermo86]

Ihv, ja mis arvad sellest ise?

[Ihv]

rahul olen. töö ja kool korraga on suhteliselt raske, niiet nii mõnigi aine võlgu jäänud ja kool venib ehk aastakese kuid minu arust on asjalik (olen käinud ka TÜs Matateaduskonnas, ka IT-d õppisin seal ja võrreldes sellega ikka super IMO).