[von Wu]

Kui tavaline löögita akutrell betooni puurib (6 mm puuriga), saab selline löögiga riist ehk isegi paremini hakkama.

[Janis]

1/4 kivipuuri ilmselgelt? Tahad öelda et pole näinud?
Ma lasen paksu puitu ka oma löögiga, vajadusel läheb adapter padruniga otsa et 12mm saada puuri jaoks - vapsee hea kiire. Samas makita otste komplektides mul sellised väiksemad sinna otsa sobivad kenasti olemas.

[Hiid]

ei tea, pole kasutanud asju, mis pole selleks ette nähtud

[Janis]

Sellepärast sa mingi kümpa tunnis vend vist oledki, olukordasid tuleb oskuslikult lahendada. Kõiki tööriistasid saad kasutada selleks milleks nad ette nähtud pole ning saab üllatuda tulemuses

[Hiid]

[elukaz]

Tegelt ka puurite kärriga kivi? Annab mingi teise tulemus kui lihtsalt akutrell?

[Magic]

[Janis]

Olemas need on ja sinna otsa nad mõeldud on. Miks mitte..
Kujutan ette et kitsastes kohtades teinekord ongi ainuke variant

[elukaz]

No perfo löök on piki puuri, kärril pöörlemise suunas. 1000Nm poldikeeraja peaks siis ju eriti hästi betooni sööma?

[Janis]

No mutrikeerajaga on ka kruve lastud. Kohe hiid tuleb ütleb kui vale see on

Ja ses suhtes et betoonil ja betoonil on vahe. Naksi c30 ei tee lihtsama piigi peale teist nägugi, samas võtad mingi depo c16 segu või mingi sellise mida siin 90datel tehti kodus, siis sellele näita ainult piigi pakendit ja laguneb ise laiali.

[Hiid]

Kui muud pole, siis laseks ise ka mutrikeerajaga kruve. Aga et siis palju raha saab, see kõlab utoopiliselt

[Janis]

No see on ju lihtne nagu 1+1. Saad kiiremini tehtud

[jägaja]

Mis kvaliteediga?
Stiilis, et "käib kah"-

[Janis]

Kas aeglasemalt kruvides tuleb parem kvaliteet? Aerocist jms siinkohal ei räägi eksole.
Mõtle kui kohutav kvaliteet naelapüssiga tehes veel tuleb, mis siis et nael on tugevam kui kruvi

[elukaz]

[Janis]

Tunnid müüd enne maha ikka

[jägaja]

[Janis]

Nael on seal umbes kõige tugevam asi ka, tuleb oodata kuni kinni roostetab

[hemmar]

Kvaliteetbränd vs säästukas teema jätkuks.. Endal oli ka kiirelt vaja paar liistu ja osb plaati saagida ja sattusin espakis sellise diili peale kus sai 100€ einhelli akuketassae + aku ja laadija. Väga edukalt sai need liistud ja plaadid saetud. Samamoodi on odavama otsa AEG akutrell juba aastaid mind hästi teeninud. Iga ehitusega leiba teeniv inimene (kellelt tundub mõistlik tööriistade kohta nõu küsida) ütleks ilmselt, et nende nökatsitega kannatab ainult lutsu visata. Samas mulle ikkagi tundub, et minusuguse korterielaniku "korra kvartalis vaja miskit saagida ja puurida" vajadused rahuldab see odav kräpp suurepäraselt ära.

[von Wu]

Kui asi oleks ainult vastupidavuses, siis polekski midagi hullu. Aga kui tahad täpseid lõikeid saada, siis odava kräpiga peab palju vaeva nägema ja vahel on lihtsam käsisaega teha.
Kui "liist katab ära", siis pole muidugi nii suurt vahet. Mõned liistunurgad jõuab ikka käsitsi saagida, et need omavahel kokku läheks.
Täpsete avadega sama lugu. Scheppachi puurpingi spindlil on juba uuena arvestatav lõtk jne. Kasutan siis parem juba akutrelli.

[Longero]

Noh insenerid, üks teistmoodi küssa.
Kui tõmmata näriliste metallvõrk tuuletõkke peale, ehk siis kogu soojustus koos karkassiga ja tuuletõkkega oleks kaetud.
Mis kostate? Ja mis selline asi suvel suurema äikesega võiks teha?

[avrn]

Maanda ära, saad Farady puuri.
Aga piksekaitse peab ilmselt korralik olema.
Ja igasugu G-de ja muude raadiolainete levimine läheb halvemaks.

[jägaja]

Mis hoone otstarve on?
Tervet hoonet ei pea ju tegema, vundamendi poolse osa teed kinniseks, ning räästa poole soovitatakse tihedamat vörku just putukate invasiooni tõkestamiseks.
Herilased.

[elukaz]

Mis seal ikka karta, krohvivõrk käibki seina, nagu võileibpaneelid. Või plekist tehakse katuseid.

[Longero]

[630]

See võrk sulle soovitud efekti ei anna. Endiselt piisab ainult ühest kahest august (mis ilmselt näriliste poolt tekitatakse/leitakse). Ehk ma panustaks ka pigem ülikorralikku vundamendiosa (sokli) tegemist, mis oleks pommikindel, sh vundamendi alt minek (kui on vana ehitis, ei pruugi sügav olla).
Ja räästas, aknad jne.
Äike on non-factor - küll omab mõju levile toas. Ehk telefoniga võib raskeks minna. Lihtsalt seinas tuuletõkke peal - ei näe mõtet kui alt ligipääs on kindlalt suletud.

[Scott]

[630]

Harjaplekil küll mingit maandust vaja pole kui on eterniidil. Äkki peaks lennukid ka "ära maandama" ja tross mööda maad libisema - need ka metallist ju? Harjaplekiga on sama teema - kui on isoleeritult katusel pole mingit maandust vaja (sama ka sellesama võrguga - kui algab soklist ja lõpeb räästas - pole mingit maandamist).
Kui juba kuskilt on maaühendus olemas (ala tel. antenn tõesti) - siis tasub jah lisa pot. ühtlustus teha.

[Prillpapa]

See piksekaitse teema on rohkem riskide hindamise teema - kui midagi kõrgeväärtuslikku kaitsta nt mürsuladu, andmekeskus vms, tasub tegeleda - keskmise eramu puhul.. pigem kindlustustoodetele panustada.
Äikse kohta on huvitavaid kirjeldusi, kus mingid teatud piirkonnad on tabamuste-kahjudega hädas ja teises kohas võid piltlikult ehitada "äikese püüdja" ja oodata aastaid et midagi kinni püüda.
Selle teadmise pinnalt kui piirkonnas inimesed ei tea-mäleta äikeselööke puudesse, mastidesse majadesse - ei tormaks ise katuseharjale "äikesepüüdjat" rajama

Närilistega tuleb süsteemselt tegeleda. Enda elamine sai vanem maamaja ostetud, mida jõudumööda kõpitseda, esimene talv hiired jooksid õhtul silma all ringi. Alustuseks toppisin silmaga nähtavad avad kinni, renoveerimise käigus samamoodi "vaatad hiire silmade läbi", voodrialumisse äärde panin võrgu, et ei pääseks tuuletõket nakitsema, soklisoojustust kaitseb sokliplaat.
Kui majale ring peale sai ei ole närilisi ega nende jälgi kohanud.

Närilised ei ole ainuke mure, katuse serval katuse aluskatte ja räästakasti mõnesentimeetrisest vahest piisas, et linnud kevadel leidsid räästakasti olema turvaline pesategemiskoht. Esimese pesa lasin neil lõpuni, et noh lasin pojad üles kasvatada ja kui pesa maha jäetud, kruvisin räästakasti laua lahti ja likvideerisin pesa, et järgmisel aastal keegi samasse ei koliks. Lootsin, et nö ühekordne juhus - järgmisel aastal leidis sama skeemiga tee teiselepoole maja, see ajas juba tigedaks, sest linnupoegade väljaheited puhus tuul seinale ja seda andis karedalt voodrilaualt maha saada.
Igaljuhul leidsin poest miski aukude plastriba just selleks otstarbeks, mille paigaldus klammerdajaga oli lihtne ja väljanägemine jäi ka diskreetne.

Ühel tuttaval kivimaja ja temal on majaküljes autovarjualuses pidev häda pääsukestega, kes otsutavalt seina-lae serva poriga üritavad pesa teha - seal pole neil ka muud tarka olnud kui olla hoolas ja süsteemselt pääsukeste ehitust lõhkuda. Endal mahajäetud kõrvalhoonesse iga aasta pääsukesed teevad pesa - üllatavalt hullud ehitajad, üks päev märkad et voorivad ukseavast sisse ja õhtuks on on neil pesa valmis
Osad, eriti varajased pesitsejad kui pesa lõhkuda, jõudvat veel uue pesa ja munad teha.. ise pole raatsinud.. las toimetavad ära ja siis üritan järgmisel aastal kordumist vältida.