[Gap]

[Auron]

Ise sai siis korralikult läbi teht kui juba DLC'd väljas olid. Aus olla siis minul pole see Wircher 3 kunagi märjaks ajand stiilis "ohh teh best game ewwa". Kaart suht suur aga otseselt huvitavaid kohti vähe ehk siis mingit meeletut iga nurgataguse nuuskimist ei soosi lootusega leida midagi lahedat vara. Kõik armor ja kraam mis saab selga panna on level restricted mis mingi diablos ju toimib aga sellises mängus mõjub naeruväärsena - nohh lähed sportlandi aga ei saa seda lahendat jopet selga panna, sest pole "levelit" - makes sense? Ja no loomulikult see nüanss, et kui Ubisoft on koguaeg saanud puid alla kuidas nende mängud on kõik täis topitud ajaraiskamist igasugu points of interests näol siis witcheris on kõik vait nagu kuldid rukkis, et terve map on täis "aardeid" kus aerutad paadiga ulgumerele, sukeldud vette võideldes kollide ja asjadega ja siis tood välja massivse aarde - 2 kuldraha Hea mäng küll aga mingi täielik mästerpiece küll mitte.

[rastaman]

gameplay ei olegi midagi erilist, stoori on see mis heaks teeb

[labidas]

Auron, see level locked lähenemine ei toimi üheski mängus. RPG'de level progression on igas mängus debiilne, sest gameplay on sisuliselt sama, kas oled level 1 või 100, lihtsalt numbrid on suuremad, visuaalid ägedamad.
Mis vbl toimiks oleks siuke lähenemine, et leiad selle super-lux high-level eseme, aga ei saa teda täies ulatuses kasutada. Vaja õppida kasutama. Skille veidi arendada.
See on alati naeruväärne, kui lõpetad mingi ulme leveli ja siis saad nö järgmisesse alasse, kus kõik kollid on sinust peajagu tugevamad jälle. Olen ma siis legendary hero või ikkagi mingi hale rott. Mängud. Ja see ongi üks suur ajaraiskamine tegelikult
Witcher 3 mulle meeldis, sest story + maailm + muusika haaras kinni. Need aarded on kah huvitavad, sest maailm on ilusalt valmis nikerdatud, vahel on vaja ajurakke ka kasutada, et kirst üles leida ning loomulikult... igas kirstus ei peagi midagi erilist olema ja keegi ei käse sul kõike üles otsida.
Ubisofti mängud on parajalt igavamad ikka ning ühe 1-2 mängu asemel teeb Ubi ju masstootmist - AC ja FC näol. Mõlemad franchiseid oma näo ammu kaotanud minu jaoks. 0 huvi.

Witcher 3'e ma uuesti mängima ei hakka. Aega juba nii palju möödas, et see Remastered Edition näeb täpselt selline välja nagu ma Witcher 3 mäletan. Las jäävad nostalgiprillid ette.

[Mõmmik123]

[Wiltz]

kas witcher2 ja witcher3 on siis tõesti TÄIESTI erinevad mängud??? ma ütlen ausalt, et 3 kohta nagu väga hästi ei mäleta enam, et mis seal oli ja kuidas...aga 2 osa kohta mäletan täiesti 100% kindlalt et seal polnud küll mitte mingit lockimist. kõik mis leidsid, seda sai kasutada ja mis kõige parem selle mängu juures, oli see et võitlema minna võisid ka kus iganes, kui iganes "tugeva leveli" kolli või vaenlasega. Lihtsalt said julmalt kotti kui polnud piisavalt head varustust, aga ise tegid need otsuses ja ise tegelesid tagajärgedega. see kõik tegigi selle mängu minu jaoks nii heaks ja mängitavaks. kas 3ndas osas on see tõesti ära muudetud ja mindud tavapärase piece of shit lapsiku lahenduse juurde, kus mingid varustust ei saa kasutada artificial lockide pärast jne?

[Auron]

Wiltz, equl on level restriction umbes nagu diablos kus üldjuhul leiad enda leveliga kraami aga ka vahest siukest millel req mõni level kõrgem. Hiljem kõige ägedamad asjad saad craftida aga nende statsid olenevad su levelist. Lihtsalt öeldes parima statsidega asja saab siis kui oled max level. Sesmõttes meeldib ka mulle rpg'des see vahe, et kui mängid esimende kord blind siis ei tea ägedate asjade kohti, ei ole sinapeal mängumehhaanikaga jne. Kui aga oled läbi teind ja osav siis järgmine kord mängides tead kust mingi ägedam gear ära tuua, suudad maha lüüa tugevaid kolle kuna oled osav jne. Pmst mängid sama mängu aga hoopis teistmoodi. Ehk replayability väärtus. Siin seda pole. See ka osaliselt põhjus miks remaster ei isuta niiväga.välja näeb ilusam aga piltlikult olen sunnitud mängima samamoodi.