[Meshboy28]

Mäletan veel aegu, kui 90-ndate keskel oli Eesti keskmine palk kuskil 2400–3000 krooni bruto ja PlayStation maksis suurusjärgus 2500–3000 krooni. PS2 maksis 2000-ndate alguses umbes 6000 krooni ja keskmised palgad olid siis juba umbes 3000–5500 krooni. Mobiiltelefonide tipud maksid samal ajal 6000–10 000 krooni. Siis praegune seis polegi võib-olla nii palju hullem. Tol ajal oli elektroonika praegusega võrreldes veel kallim. Mitte et ma sellega ennast nüüd praeguste hindade juures lohutaksin Mina vanakooli mehena võrdlen praegust seisu.

Konsoolid on olnud minu jaoks ka väga head meediakeskused – saab ühe seadmega mängida Blu-ray-, DVD- ja CD-plaate. Kuna mul on suur kogu kontsert-Blu-ray’sid, DVD-sid ja CD-sid, on plaadilugeja minu jaoks väga oluline olnud. Oleks kahju, kui see nüüd ära kaoks järgmisel generatsioonil.

.
1000–1300 € hinnalipik polekski võib-olla järgmise generatsiooni puhul nii hull, kui selle raha eest saaks vastu korraliku valiku eksklusiive ja füüsilised plaadid oleksid endiselt alles. Praegune PS5 on juba väga nutune oma eksklusiivide poolest.

[HPN]

Mitte ainult eksklusiivide hulk (ma isiklikult olen pigem eksklusiivide vastane, eriti third party omade) ei ole piiratud, vaid praegusel konsooligeneratsioonil (kõigil kolmel tootjal) on ka uusi IP-sid kriminaalselt vähe. Ei julgeta riske võtta ning kasutatakse rinse and repeat mudelit IP-dega, mis nägid päevavalgust eelmise või üleeelmise generatsiooni ajal. Lisaks mängude remasterid - kurat, mitu korda võib ühte mängu välja lasta?!