Üldine arutelu ja krüptorahadega seotud uudised

Üle 13 miljoni aktiivse kliendi, triljonitesse dollaritesse ulatuvad kauplemismahud ja suured ootused 2026. aastaks – nii reklaamis ennast BitMart selle aasta alguses. Ometi teatas BitMart 26. juulil, et alustab tegevuse järkjärgulist lõpetamist. See, mis järgnes, on sotsiaalmeedias nimetatud üheks suurimaks rug pull’iks (vaiba alt tõmbamiseks ehk investorite rahaga kadumiseks) krüpto ajaloos.

On 26. juuli hommik. BitMarti sotsiaalmeedias ei ole ühtegi märki, et ettevõttel läheb halvasti. Reklaamitakse uute müntide platvormile toomist, kuid siis ühel hetkel ilmub portaali X postitus.

Tähtis teadaanne:

Pärast ettevõtte tegevustingimuste, turuolukorra ja tulevase strateegilise suuna põhjalikku hindamist on BitMart langetanud raske otsuse alustada oma kauplemisplatvormi tegevuse korrapärast lõpetamist. Meil on väga kahju, et oleme sunnitud sellise otsuse tegema.

Olukorrale järgnes kaos, inimesed üritasid oma münte ja raha platvormilt kätte saada, sest paljud mäletavad, mis juhtus FTX või Celsiuse pankrotiga. 26. juulile järgnevatel päevadel hakkas sotsiaalmeediasse tulema üha enam postitusi murelikelt klientidelt, kes ei saanud oma münte välja kanda ja olukorrale lisas tõsidust klienditoe kadumine. Üks markantsemaid näiteid on X-i kasutaja BeardStaffi kogemuslugu, kellel jäi BitMarti lõksu münte, mille turuväärtus on üle kümne miljoni dollari.

Kus on meie raha?

„26. juulil kustutas mu BitMarti VIP-kliendihaldur Tony oma Telegrami konto, kuid mul on endiselt alles kogu meie vestlusajalugu. Ka teised meeskonnaliikmed kas kadusid või kustutasid oma konto. Varem olite alati olemas, vastasite sõnumitele, rahustasite meid, jagasite platvormi kohta siseinfot ja kinnitasite, et kõik on kontrolli all. Aga nüüd on vaikus. Seega, Sheldon, Tony ja kõik BitMartis: KUS ON MEIE RAHA?“ seisab BeardStaffi 9. augusti postituses.
Selle postitusega hakkas X-i kasutaja BeardStaff koondama kaaskannatajaid, et minna BitMarti vastu kohtusse.

Mõrad fassaadis
BitMarti usaldusprobleemid pole uued. 2021. aasta detsembris langes BitMart ulatusliku küberrünnaku ohvriks, mille käigus varastati hinnanguliselt 150–196 miljoni dollari väärtuses krüptovara. BitMarti juht Sheldon Xia kinnitas toona, et nad hüvitavad kasutajatele tekitatud kahju. Kuigi lubadus tekitas klientides ajutise kindlustunde, seadis juhtum küsimuse alla ettevõtte turvalisuse ja finantsvõimekuse.

Täitmata lubadused
Koos sotsiaalmeedia teatega avaldati ka pikk loetelu, kuidas tuleks käituda, et protsess oleks sujuv. BitMart teatas, et alustab tegevuse järkjärgulist lõpetamist 26. juulil. Sellest ajast alates pidi platvorm lõpetama uute kasutajate vastuvõtmise, peatama järk-järgult krüpto ja raha sissemaksed ning piirama uute tehingute tegemist.

Kõik kauplemisteenused lubas BitMart sulgeda 26. augustil. Kasutajatel soovitati enne seda teha isikutuvastus või seda uuendada, tühistada kõik tehingud, sulgeda futuuri- ja muud kauplemispositsioonid ning lunastada earn’i, staking’u, laenutoodete ja teiste investeerimisteenustega seotud varad. Väljamaksetaotlused soovitas ettevõte esitada sama päeva õhtuks.

BitMart rõhutas seejuures, et väljamakseteenus jääb pärast sulgemisteate avaldamist avatuks. Ettevõte hoiatas, et osa taotlustest võivad läbida täiendava kontrolli, mille käigus võidakse kontrollida kasutaja isikut, sisselogimisseadmeid ja IP-aadresse, raha päritolu, tehinguajalugu, väljamakse sihtaadressi ning selle seoseid võimalike plokiahelariskidega.

Vajaduse korral lubas BitMart küsida isikut tõendavaid dokumente, aadressi- ja raha päritolu tõendeid ning kinnitust selle kohta, et väljamakseks kasutatav rahakott kuulub konto omanikule. Platvorm ei lubanud konkreetset väljamakse töötlemise tähtaega, vaid märkis, et menetlus võib pikeneda suure taotluste hulga, puuduvate dokumentide, plokiahela ülekoormuse või vastavus- ja riskikontrollide tõttu.

Üldsõnalised vastused
Kasutajate kirjeldatud kogemused seavad need lubadused kahtluse alla. Väljamaksed on nende sõnul jäänud pikaks ajaks ootele ka pärast seda, kui eespool nimetatu oli täidetud. Osa kasutajaid pole väidetavalt saanud sisulist selgitust selle kohta, millist kontrolli veel tehakse, miks on väljamakse peatatud või millal võib oodata vara vabastamist. Konkreetse tähtaja asemel on neile saadetud üldsõnalisi vastuseid menetluse jätkumise kohta.

BitMart lubas lõpetada platvormi tegevuse lõplikult 31. jaanuaril 2027. Isegi pärast seda pidi kasutajatele jääma kindlaksmääratud ajaks võimalus kontole sisse logida, tehinguajalugu vaadata ja kehtiva korra järgi väljamaksetaotlusi esitada. Seega ei näinud avaldatud ajakava ette, et soovitusliku tähtaja möödumine annaks BitMartile õiguse kasutajate vara tagastamata jätta.

Avalikult kättesaadava kasutajalepingu järgi sõlmib nende klient lepingu Marshalli Saartel registreeritud ettevõttega GBM Global Inc. Samas lepingus kinnitab BitMart, et kliendi kontol hoitava toetatud krüptovara omandiõigus jääb kliendile, vara ei ole BitMarti omand ega tohiks kuuluda BitMarti võlausaldajate nõuete alla. Bitmart hoiab siiski privaatvõtmeid enda kontrolli all, mistõttu ei saa klient ilma platvormi koostööta vara liigutada. Paberil peaks olema kõigi vara justkui kaitstud, mis aga tegelikult toimub, ei oska keegi öelda.

Olukorra teeb keerulisemaks teade, mille andis 6. augustil välja Kaimanisaarte rahandusjärelevalve amet, et BitMartiga seotud ettevõtted ja isikud ei ole ega ole kunagi olnud ametis registreeritud, litsentsitud, reguleeritud ega muul viisil volitatud tegutsema virtuaalvara teenuse osutajana Kaimanisaartel või sealt lähtudes.

Mõju mainele

Eesti tehnoloogiaettevõtja, Web3-valdkonna eestkõneleja, plokiahelaettevõtte WOF Labs kaasasutaja ja rahvusvahelise Web3-konverentsi BananaConf korraldaja Sander Gansen möönab Ärilehele, et tegu on järjekordse näitega, mis kahjustab eelkõige usaldust tsentraliseeritud börside kui platvormide vastu. „Ma ei ütleks, et see tõestab kõigi tsentraliseeritud börside süsteemset probleemi, kuid see toob hästi esile nende mudeli põhiriski: börsil olev vara sõltub platvormi, selle juhtkonna, privaatvõtmete halduse ja juriidilise struktuuri toimimisest,“ nendib ta.

Ta rõhutab, et kasutajad peaksid kontrollima, kes on tegelik lepingupartner, millise riigi loa ja järelevalve all platvorm tegutseb, kas väljamaksed toimivad ning kas läbipaistvus hõlmab ka kohustusi – mitte ainult reservide hetkepilti.

Kuigi platvormi suunas on sotsiaalmeedias lastud lendu erinevaid süüdistusi, sealhulgas ka kelmuse ja pettuse kohta, eitas asutaja Sheldon Xia 8. augustil igasugust väärkäitumist seoses vahendite omastamisega ning kinnitas jälgijatele, et põhimeeskond tegeleb varade inventuuri ja väljamaksetaotluste menetlemisega. Siiski kasvab veebis jätkuvalt skeptilisus selle suhtes, kas BitMartil on piisavalt vara kasutajate nõuete rahuldavaks lahendamiseks.

„BitMarti puhul ei nimetaks ma praegu olukorda tõendatult pankrotiks või pettuseks. Kauplemine lõpetati, kuid ettevõte on samas rääkinud võimalikust restruktureerimisest. Väljamakseraskused on siiski väga tõsine ohumärk,“ lisab Gansen.

Küsimusele, kas see olukord võiks mõjutada ka krüptoturgu laiemalt, on Gansen skeptiline. Tema hinnangul võib mõju olla suurem BitMartis endas ja väiksemates tookenites, mille likviidsus oli seal koondunud. „Kogu krüptoturu süsteemseks hinnasündmuseks muutuks see siis, kui häired kanduksid mitmele suurele börsile, stablecoin’idesse või suurte turutegijate tegevusse. Praegu selle kohta kinnitatud tõendeid ei ole,“ kinnitab ta.

BitMarti tegevuse lõpetamisele eelnes aga tähelepanuväärne sündmuste jada. Nimelt keelas Euroopa Liit juba 23. aprillil Vene rublaga seotud stabiilse krüptovara RUBx kasutamise ja kauplemise. BitMart teatas sellest hoolimata juuli alguses RUBx-i noteerimisest ja võimaldas sellega kaubelda USA dollariga seotud USDT vastu. Plokiahelaandmete põhjal käivitus RUBx sisuliselt 17. juulil ja vahetused USDT vastu 24. juulil. Kaks päeva hiljem teatas BitMart kogu platvormi tegevuse lõpetamisest. Praegu pole avalikke tõendeid selle kohta, et RUBx-i noteerimine põhjustas sulgemise või väljamaksete takerdumise, kuid sündmuste ajastus tõstatab küsimuse võimalikust seosest.

Tee avaldus ja jää ootele

BitMart lubas, et 9. septembril tulevad nad välja järgmiste suunistega, aga eile hommikul avaldatud teates ei räägitud sõnagi sellest, mida inimesed kuulda tahtsid. Selle asemel teatas BitMart finantsnõustaja Alvarez & Marsali palkamisest, kes hakkab alles hindama ettevõtte rahalist seisu, varade olukorda ja võimalusi väljamaksete korraldamiseks.

BitMart lubas viie tööpäeva jooksul avada kasutajate tagasisideportaali ja anda järgmise ülevaate kolme nädala jooksul, kuid ei selgitanud, kui suur osa klientide varast on lukus, kas kõik varad on alles, millal ootel väljamakseid täitma hakatakse ega millises järjekorras või ulatuses võiksid kasutajad oma raha tagasi saada. Ettevõte tunnistas küll otsesõnu, et väljamaksetele on kehtestatud piirangud, kuid oodatud tegevuskava asemel esitati plaan hakata alles tegevuskava koostama.

Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Jete Luik tõdes Ärilehele, et politseile on esitatud üksikud avaldused, milles mainitakse BitMarti. „Politsei hinnangul on praegu tegemist vaidlusega, mis kuulub tõenäoliselt lahendamisele tsiviilkorras,“ nentis Luik, lisades, et politsei saab alustada kriminaalmenetlust juhul, kui võimalik kuritegu on toime pandud Eestis ja/või kannatanu elab Eestis. „Kui vähemalt üks nendest tingimustest on täidetud, on võimalik alustada uurimist, mille käigus tehakse vajaduse korral koostööd ka teiste riikide õiguskaitseasutustega,“ lisas ta.

Politsei kutsub üles inimesi esitama avaldusi, kuid nende esitamisel peab olema väga hoolikas ja koguma võimalikult palju tõendusmaterjali. Näiteks võivad sellisteks materjalideks olla maksete väljavõtted, kirjavahetus ja ekraanipildid, kui tegemist on võimaliku pettuse või kelmusega.

Finantsinspektsiooni pressiesindaja lisas, et kuna 30. juuni seisuga ei olnud ettevõttel rahapesu andmebüroo (RAB) väljastatud virtuaalvääringu teenuse osutamiseks tegevusluba, ei tohtinud see ei enne ega pärast 1. juulit osutada Eestis krüptovaraga seotud teenuseid. Siiski jäävad ametkonna käed lühikeseks, hoolimata sellest, kui ettevõte osutab Eestis krüptovarateenuseid nõutava tegevusloata. Nimelt ei saa finantsinspektsioon kliendi eest tema vara tagasi nõuda ega lahendada kliendi ja välisriigi ettevõtte vahelist eraõiguslikku vaidlust.

Nende soovitus kattub PPA soovitusega. Kliendil tuleks esmalt pöörduda kirjalikult teenuseosutaja poole ja teavitada soovist oma vara välja kanda. Säilitada tuleks konto- ja tehinguajalugu, tõendid konto jäägi kohta, sissemaksete ja väljamaksete andmed, tehingute identifikaatorid ning kogu teenuseosutajaga peetud kirjavahetus. Tasub olla ettevaatlik kõrvaliste isikute suhtes, kes pakuvad abi vara tagasisaamisel. Mitte mingil juhul ei tohiks neile edastada paroole, autentimiskoode, privaatvõtmeid ega taastefraase.

Lisaks võiks avalduse esitada ka Ameerika Ühendriikidele veebilehe https://www.ic3.gov/ kaudu. IC3 ehk Internet Crime Complaint Center on FBI hallatav keskus, mis kogub teateid interneti vahendusel toime pandud kelmuste ja muude küberkuritegude kohta. IC3 avalduse tasub esitada ka Eesti kodanikul, sest keskus võtab vastu välisriikide kodanike teateid ja võib edastada kogutud info USA või teiste riikide õiguskaitseasutustele. Üksik avaldus ei taga uurimise alustamist ega raha tagasisaamist, kuid paljude samasisuliste teadete koondumine aitab ametivõimudel tuvastada juhtumi ulatust, seoseid ja võimalikke kuritegelikke mustreid.