Miks peaksin ümberistumisega rongiga Vilnusesse sõitma, kui täna lennuk viib sinna 50 minutiga ja soodsa hinna eest?
Kas lendamise raha jääb ka pikaks ajaks soodsaks, on ennustamine, kuid ma ei arva, et RB hind ja ajakulu Vilniusesse tuleb soodsaim ja põhiline, inimene hindab mugavust ja kiirust.
Hommikusest ärkamisest rattad Tallinnas maas 4 tundi lennukiga.
Kaua RB rong Vilniusesse sõidab?
AI ütleb, et 3 tundi ja 38 minutit. On see õige, kurat seda teab.
Oisu., tehnoloogia ise on ürgaegne.
Küsimus selles, et Ukraina teeb ja areneb efektiivselt, meie korraldame oma reilpeldikaga mingit ülikallist jama.
Pole mõtet ka nii üldistada, sest meil suudeti suurhanked siiski lammutada võrreldes Lätiga ja nüüd meil ehitus oluliselt kiirem ja odavam.
Ukrainlastel pole EL tasemel bürokraatiat, neil on ainuke klausel, et raudtee peab kasutatav olema. Meil tuleks esmalt see MTÜ ja sihtasutuste teema laiali peksta, siis ehk saaks ka midagi tehtud.
Oisu., tehnoloogia ise on ürgaegne.
Küsimus selles, et Ukraina teeb ja areneb efektiivselt, meie korraldame oma reilpeldikaga mingit ülikallist jama.
ma ei tea kui ürgaegne aga üksvahe midagi taolist kasutati soome-rootsi elik Tornio-Haaparanta vahel
veel ca kümme aastat tagasi olid need topeltrööpad seal ikka alles vaatamiseks, hetkeseisu ei tea (seoses liini taasavamisega võib seal midagi olla muutunud)
aga päris sujuv värk see seal polnud, mulle räägiti, et üks vagun korraga toimus üleminek, s.t. aeglane protseduur
Oisu., tehnoloogia ise on ürgaegne.
Küsimus selles, et Ukraina teeb ja areneb efektiivselt, meie korraldame oma reilpeldikaga mingit ülikallist jama.
ma ei tea kui ürgaegne aga üksvahe midagi taolist kasutati soome-rootsi elik Tornio-Haaparanta vahel
veel ca kümme aastat tagasi olid need topeltrööpad seal ikka alles vaatamiseks, hetkeseisu ei tea (seoses liini taasavamisega võib seal midagi olla muutunud)
aga päris sujuv värk see seal polnud, mulle räägiti, et üks vagun korraga toimus üleminek, s.t. aeglane protseduur
Mis jura ajad?
Lihtsalt Soome rong saab üle piiri esimesse jaama sõita ja Rootsi rong omakorda Soome jaama sõita. Haparanda ja Tornio on kaksiklinnad https://yle.fi/a/7-10103300
Oisu., tehnoloogia ise on ürgaegne.
Küsimus selles, et Ukraina teeb ja areneb efektiivselt, meie korraldame oma reilpeldikaga mingit ülikallist jama.
ma ei tea kui ürgaegne aga üksvahe midagi taolist kasutati soome-rootsi elik Tornio-Haaparanta vahel
veel ca kümme aastat tagasi olid need topeltrööpad seal ikka alles vaatamiseks, hetkeseisu ei tea (seoses liini taasavamisega võib seal midagi olla muutunud)
aga päris sujuv värk see seal polnud, mulle räägiti, et üks vagun korraga toimus üleminek, s.t. aeglane protseduur
Mis jura ajad?
Lihtsalt Soome rong saab üle piiri esimesse jaama sõita ja Rootsi rong omakorda Soome jaama sõita. Haparanda ja Tornio on kaksiklinnad https://yle.fi/a/7-10103300
kui sa lugema ei õpi, siis teenid küll varsti korraliku AM ära, et saaksid pühenduda teksti mõistmisele ja lausidiootsusi nii palju ei postitaks
sa ei paista aru saavat kus on jutt minevikust, kus tänasest päevast
ja Tornio-Haaparanta vahet olen ma hulga kordi liikunud, sedagi oleksid võinud juba ammu aru saada
Oisu., tehnoloogia ise on ürgaegne.
Küsimus selles, et Ukraina teeb ja areneb efektiivselt, meie korraldame oma reilpeldikaga mingit ülikallist jama.
ma ei tea kui ürgaegne aga üksvahe midagi taolist kasutati soome-rootsi elik Tornio-Haaparanta vahel
veel ca kümme aastat tagasi olid need topeltrööpad seal ikka alles vaatamiseks, hetkeseisu ei tea (seoses liini taasavamisega võib seal midagi olla muutunud)
aga päris sujuv värk see seal polnud, mulle räägiti, et üks vagun korraga toimus üleminek, s.t. aeglane protseduur
Midagi sellist ei toimu
Ma ei ole üldse Haparanda raudteejaamas käinud
Ja nüüd?
Mingit vagunite üleminekut ei toimu
Rootsi relsid ja Soome relsid on vaheldumisi. Soome rong sõidab ühel paaril, Rootsi rong teisel paaril
Haparanda jaama põhjaküljel (hoonest põhja pool) on Soome rööpmelaius ja lõunaküljel mandri-Euroopa rööpmelaius.
Tulin see kord Ukrainast tagasi Karpaatide - Užhorodi ja Budapesti kaudu. Ukrainlased on eurolaiusele raudteele ülemineku lahendanud topeltrööbastega selliselt.
Tundub suht nutikas lahendus tegelt, sest teede rekimise käigus asendatakse liiprid ja pärast ainult liiprite ümber tõstmise vaev. 2030 aastaks plaanivad Kiievini jõuda.
Spoiler
Alustame siit
Siin vist midagi tõlkes kaduma läinud?
Liiprid vahetatakse. Liiper on see betoon jurakas relsside all Relsid vast ikka tõstetakse ringi?
Tulin see kord Ukrainast tagasi Karpaatide - Užhorodi ja Budapesti kaudu. Ukrainlased on eurolaiusele raudteele ülemineku lahendanud topeltrööbastega selliselt.
Tundub suht nutikas lahendus tegelt, sest teede rekimise käigus asendatakse liiprid ja pärast ainult liiprite ümber tõstmise vaev. 2030 aastaks plaanivad Kiievini jõuda.
Spoiler
Alustame siit
Siin vist midagi tõlkes kaduma läinud?
Liiprid vahetatakse. Liiper on see betoon jurakas relsside all Relsid vast ikka tõstetakse ringi?
Selge see. Liipreid saab vahetada pikemaid sulgemisi tekitamata ükshaaval (tänapäeval mingi masin vahetab neid), kuni on võimalik nende peale paigaldada teine paar relsse. Pärast täielikku üleminekut, kui kõik veeremid on ka juba uues mõõdus, siis koristatakse liigsed relsid ära. Liiprid võivad jääda, kuni neile eluiga jagub.
Eks topeltrelssidega pöörangud ole vist kõige keerulisemad ja kulukamad selle asja juures. _________________ Tee inimesele lõke ja tal on soe üheks päevaks, pista ta põlema ja tal on soe elu lõpuni. (Terry Pratchett)
e.k spikker: muhk on kumer, lohk on nõgus.
Järgneva kahe aastaga tuleb lisaks jaama viimistlustöödele maha panna liiprid-relsid. Lätlased alustasid Rail Baltica tarvis uue raudteejaama kavandamist juba üheksa aastat tagasi ja esialgse plaani järgi pidid sinna ja edasi Riia lennujaama hakkama sõitma rongid Euroopa 1435 mm laiusega raudteel.
Praeguse plaani järgi aga pannakse kuni Rail Baltica valmimiseni jaama maha 1520 mm laiusega rööbastee, mis on kasutusel Vene tsaariajast peale paljudes maades, sealhulgas Eestis, Lätis ja Leedus.
Lätlased on kavalad. Said EU kulul uue raudtejaama, tühja sellest Fail Balticust. Panevad sinna vana lausega rööpad maha ja naudivad. _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Puhas tiblamentaliteet seal, millegi üle naerda seal küll pole. Nende kulu on julgelt 2X suurem...Lõpuks kui jõuavad rööpa ehitamiseni, siis 3X-4X. Tegemist on kärukeeramisega. Mingit tiblaekpressi nutavad taga ainult paadunud nõuka fännklubi.
Neil jääb mulje, et kui siseriiklik äri, siis kõrval mingi puuk... ihuehitaja, projekteerija, nõustaja...
Optimist, ma panustaks juba sellele, et ei jõuagi… _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Optimist, ma panustaks juba sellele, et ei jõuagi…
loota võib ehk... alguses öeldi ka meil ju et suure hankena parem. Lollust õhutasid lätlased, leedukad ja poolakad. Meil kuidagi suudeti vähemalt taristuehitus viilida selliseks, et kohalikud said tööd.
Ehk saab Enefit ka natuke raha aheraine eest....
Kuhu meil kiiret on? _________________ This message was sent from space using stargate
Inimene on troopiline AHV Aga kes on naine? Valge on ka inimene !
"Vaese inimese juttu räägid. Kui tundub kallis, siis on see kellelegi teisele mõeldud"
Kas lätlastelt raha tagasi nõudes saab raudtee kuidagi kiiremini valmis? _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Rail Balticu kuluprognoos oli Euroopa Kontrollikoja 2020. aasta eriaruandes 5,8 miljardit eurot, uuema aruande järgi on kogumaksumus 23,8 miljardit.
Need arvud ei tõesta, et riik ei tohiks midagi teha. Need mõõdavad täpselt seda võimekust, mida Maailmapanga kevadises materjalis nimetati eelduseks. Riik võib paraku neoliberaali hinnangul lihtsalt teha mastaapselt halva otsuse, millel on pikaajalised mõjud, ja ilma et keegigi peaks lõpuks tunnistama, et otsus oli halb.
tsitaat:
Ebaõnnestumine seletatakse ära sellega, et lähenemine ei olnud kompleksne ja juhtimisele ei pööratud vajalikku tähelepanu. See on kõigi läbi kukkunud plaanide standardkaitse. Idee ei olnud vale, seda lihtsalt ei tehtud «õigesti».
Neoliberaal võtab vererõhutableti.
Tulin see kord Ukrainast tagasi Karpaatide - Užhorodi ja Budapesti kaudu. Ukrainlased on eurolaiusele raudteele ülemineku lahendanud topeltrööbastega selliselt.
Tundub suht nutikas lahendus tegelt, sest teede rekimise käigus asendatakse liiprid ja pärast ainult liiprite ümber tõstmise vaev. 2030 aastaks plaanivad Kiievini jõuda.
Oisu., tehnoloogia ise on ürgaegne.
Küsimus selles, et Ukraina teeb ja areneb efektiivselt, meie korraldame oma reilpeldikaga mingit ülikallist jama.
ma ei tea kui ürgaegne aga üksvahe midagi taolist kasutati soome-rootsi elik Tornio-Haaparanta vahel
veel ca kümme aastat tagasi olid need topeltrööpad seal ikka alles vaatamiseks, hetkeseisu ei tea (seoses liini taasavamisega võib seal midagi olla muutunud)
aga päris sujuv värk see seal polnud, mulle räägiti, et üks vagun korraga toimus üleminek, s.t. aeglane protseduur
Midagi sellist ei toimu
Ma ei ole üldse Haparanda raudteejaamas käinud
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.