Inimväärtuse õpetamine AI-le saab ilmselt päris suur vägitükk olema. Sellega on nagu kinnisvara hinnaga: me ju muidugi tahaksime, et meie Lasnamäe korteri hind oleks kolm miljonit. Aga kust leida selline ostja? Vanasti võis tarkvrale igasugu indeksid sisse kirjutada, kuid iseõppiv AI võtab suvalise sõjapiirkonna ja tõmbab loogilise seose, et lehmal on kilohinnaga suurem väärtus, kui inimesel, keda suvaliselt õhku lastakse. Eeldusel, et vaenlase vormi kandev kahejalgne ikka on inimene.
Noh, radari ja kaameraga tuvastab AI väga kiiresti ära - kiire protsessor, suur andmebaas. Võib ka millisekundiga arvutada ära, et vastas on inimene. Kui riistvaralises ROM mälus on ikka keeld, et on vaenlane, kuid inimene - siis keeld toimib. ROM mälu loeb pidevalt AI masina OS-i ja tegemisi reaalajas. Kui andmebaasis on see inimese kujutis ja radar - vaatab, et lihast ja luust ja süda tuksub. Ja muud kiired kinnitused.
Info läbib kõik selle ROM kiibi ja AI masina enda aju ei saa mehaanikale/mootoritele käsu vastaseid asju teha. Ilmselt - sõjarobotitel on mingi muu piirang - operatsioonide keskus kinnitab, et kas on vaja tulistada või pomm välja lasta..
Robotil on ajus tarkvara ja ükski tarkvara, ka siis kui seda nimetatakse AI-ks, pole 100% töökindel. Kui juba netist kogutavate andmete esitlemisel teeb praegu vigu, siis iseseisvate otsuste vastuvõtmisel võib samahästi vigu teha- otsustab, et "peremees" või oma sõjavägi on vaenlane ja hakkab omasid maha kõmmutama.
Autotööstustes ja igal pool mujal, kus kasutatakse roboteid tootmisprotsessis, on iga robot ühendatud juhtpuldiga millel on hädastoppnupp. Sõjarobotil võib see olla juhtmevabalt antav käsk, aga see ei pruugi toimida halbade asjaolude kokkulangemise tõttu. Siis aitabki ainult see, et tuleb füüsiliselt hävitada aga see võib olla suur väljakutse, robot jõuab palju kahju teha enne maha võetakse. Eriti kui neid mitu tuhat on.
aes-crypt-sch on lokaalseks kasutuseks loodud turvaline, iseseisev ja ülimalt optimeeritud käsureatööriist (CLI), mis on disainitud spetsiaalselt GNU/Linux arhitektuurile. See järgib UNIXi filosoofiat: teeb ühte asja, teeb seda hästi ja täpselt ning ilma liigse mürata.
Kuna programm on kirjutatud Go keeles ja kompileeritud ilma silumisinfota (-s -w lipud), on tegemist staatilise binaariga, mis ei vaja süsteemi ühtegi välist teeki ega sõltuvust.
1. Krüptograafiline mootor
Võtmetuletus (Key Derivation): Kasutab topelt SHA-256 räsimist (SHA256(SHA256(parool + sool))). Koos 16-baidise juhusliku soolaga tagab see, et isegi identsete paroolide ja identsete algfailide korral on genereeritud krüpteerimisvõtmed alati erinevad, neutraliseerides vikerkaaretabelite (rainbow tables) ründed.
Krüpteerimisstandard: Andmete krüpteerimiseks kasutatakse AES-256 algoritmi GCM (Galois/Counter Mode) režiimis. Tegemist on autenditud krüpteerimisega (AEAD) – GCM tagab lisaks andmete konfidentsiaalsusele ka nende bititasemel tervikluse.
2. Kapseldatud failiformaat
Tööriist kasutab isikupärast ja ranget binaarset failistruktuuri, mis on disainitud kiireks I/O töötlemiseks ja vigade vältimiseks:
Maagiline päis (SCH1): Iga krüpteeritud fail algab unikaalse signatuuriga. See võimaldab programmil (eriti -m monitoorimisrežiimis) failitüüpi silmapilkselt tuvastada, sarnaselt standardsele Linuxi file käsule, ilma et kogu faili peaks mällu laadima või krüptograafilisi operatsioone käivitama.
Andmete järjestus: Sool, nonce ja signatuur salvestatakse otse faili koos krüptotekstiga. Dekrüpteerimisel eraldab kood need komponendid automaatselt kindlate baidinihete alusel, tehes protsessi mälusäästlikuks ja veakindlaks.
3. Süsteemne integratsioon ja turvalisus
Parooli haldus: Standardse terminali kaja (echo) väljalülitamise asemel suhtleb programm otse /dev/tty seadmega, lugedes sisendit bait-haaval reaalajas. See tagab tärnide (*) kuvamise ja Backspace klahvi korrektse käsitluse, varjates samal ajal sisestust kõrvalseisjate eest.
Automatiseerimine: Skriptide, Cron-tööde või varundusprotsesside jaoks toetab tööriist keskkonnamuutujat AES_PASSWORD. Kui see on süsteemis defineeritud, jätab programm interaktiivse viiba vahele, võimaldades automatiseeritud krüpteerimist ja dekrüpteerimist.
Failiõigused: Krüpteeritud ja dekrüpteeritud failid salvestatakse alati rangete 0600 õigustega (lugemine ja kirjutamine on lubatud vaid faili omanikule).
( pwgen -s 32 1 - et siis 32 pikkuse parooli genereerimise puhul, on see juba militaartasemel krüpteering )
See teema ju algas nagu tõeline muinasjutt siin
Esimene postitus selles teemas oli:
perenoel kirjutas:
Ilmselt me kõik teeme seda, olgu selleks siis Siri, Google Assistant, Alexa või OpenAI chat. Ja enamasti tahame ikkagi midagi saada: lihtsalt mingisugust infot, teksti redigeerimist jne. Kas tunnete vajadust, et tehisintellektiga suhtlemisel tuleks kasutada viisakusvormeleid ning probleemile lahenduse saades ka tänada? Umbes nagu Star Trekis Dataga suheldakse. Esmapilgul tundub võibolla mõte jaburavõitu, kuid mõtleme nii: tehisintellekt on täna sellisel tasemel, et jätab pärisinimese mulje ja meie alateadvus ilmselt ei saa vahest eriti aru. Kui nüüd suhtleme tehisintellektiga piisavalt sageli ja harjume ära, et viisakus pole oluline, ei hakka see tasapisi olema oluline ka muus suhtluses.
Et ehk siis lõpptarbijale, selle rooja söödavaks vormimisega ...
Kes tegi ?
LÕPPTARBIJA !
Tegin eile ühe kena viiemiilise jalgsimatka looduses ja arutlesin nii ChatGPT kui Fablega teemal - mis on edu aluseks. (muide, nii ChatGPT kui Claude'i äpid võimaldavad reaalset suulist vestlust) Mitmesuguste näidete alusel jõudsime arusaamale, et keskmisest olulielt parema tulemuse jaoks on vajalik olla mingisuguse barjääri taga, kuhu väga kerge pääseda ei ole. Võibolla sai inimene vanaisalt päranduseks sajamiljonilise aktsiaportfelli. Võibolla harjutas ta 10 aastat iga päev 5 tundi päevas viiulit ja oli ka veidi musikaalne juba enne. Või siis lõi ta golfiklubis sidemed vajalike inimestega ja nendele toetudes loob äriimpeeriumi. Miljon võimalust, kuid alati on vajalik kõigepealt luua see barjääritagune positsioon. Sest vastasel juhul saab inimene ainult keskmist palka nagu kõik.
Toome selle printsiibi AI olukorda. Sa ei saa teha seda, mida teeb AI. Küll aga võid sa juhtida AI-d, pannes protsessi oma otsused ja loovuse. AI mudelitel ei saa seda mitte kunagi olema, sest ta on olemuselt koopia. Inimene ei pea olema koopia. Ta on tegelikult müstiliselt kõikvõimas olend - kuid seda väga sageli vaid potentsiaalis. See potentsiaal tuleb igaühel endal avastada ja julgelt välja lasta. Tuleb leida see barjäär, kuhu taha AI eriti pääseda ei saa. _________________ The biggest delusion is that there are causes other than your own state of consciousness. - Neville Goddard
perenoel, Need otsused ja loovus AI kätte usaldada ongi see kõige ohtlikum moment. Anname kogu oma potentsiaali sh "mõtteviisi" AI-le ja kõik, sealt enam taganemisteed ei ole siis. Piltlikult väljendudes oleks olukord umbes sama, et kas sa oled nõus lendama lennukiga mida "juhib" iseseisev AI-Piloot, mille kokpitis pole inimpilooti? Kõik teadmised ja reeglid mis lennunduses kehtivad, on AI-le teada, aga sul puudub tema üle kontroll. Mina ei julgeks. OK, inimfaktor ei välista lennuõnnetust, aga kui lennukit juhib täielikult arvuti ja see kontrolli alt väljub siis ei tahaks väga sellises olukorras olla, sest inimpiloodid on suutnud teatud ekstreemsetes oludes lennukit maandada isegi nii, et keegi viga ei saa või saab väga kergeid vigastusi.
Sellest on isegi mängufilm tehtud- umbes nagu 16 aastat tagasi juba oli visioon AI'st lennunduses:
https://www.imdb.com/title/tt1518861/ (Turbulent Skies 2010)
AI-l on praegu ainult üks barjäär mis eristab teda inimesest ja millest see loodetavasti kunagi üle ei saa: inimene on kõige lihtsamalt väljendades keeruline biokeemiline süsteem, alates sellest, millest koosneb DNA kuni selleni välja, kuidas töötab aju ja inimesel on hing.
AI praegu on õnneks vaid superarvutitest koosnev monstrum. Aga hetkest kui AI abil suudetakse luua mingi küborg või humanoid ja sellele samamoodi anda kõik teadmised, siis lõppeb see sellega, et humanoidid ja küborgid hakkavad inimesega konkureerima, elik, siis võtavad võimust ja hävitavad inimkonna. Asjal on muidugi ka teine tahk. Kui AI tõepoolest on niivõrd ressurssinõudik, siis ühel päeval tuleb sein ette, et energiaressurssid ammenduvad. Isegi siis kui inimkond hääbub, ühel hetkel jõuab ka see humanoid selleni, et ressursse pole ja hakkavad siis üksteisega tegema sama mida inimesed praegu omavahel ressursside pärast teevad- sõdivad ja tapavad energiajulgeoleku ja välispoliitilise võimu pärast, seega kokkuvõtvalt- Maailma lõpp (Mitte kohe muidugi, see võib sajandeid kesta, aga praegusel kujul riigid võivad 100 aasta pärast enam mitte funktsioneerida). Sest juba praegu on globaalne trend, et rahvastik vananeb ja väheneb, teisisõnu maksuallikad kaovad, tööjõuressurssi ja inimkapitali pole, mis viib tulevikus sellise olukorrani, et poliitilisel eliidil pole midagi teha- kas hakata koopainimese kombel tööle või nälga surra.
BA79 arvab siis, et makse ja raha saab ainult inimestelt. Et kui makse ei maksa, siis elu ei kesta.. [kui makse ei maksa, siis karu tuleb!]
kitsed, hundid ja karud tulevad esimesena linna kui inimesi ei ole.. [neid hirmujutte lastele pajatati ka enne nõukogude liitu - nüüd ka enne euroliitu]
Kohtasin hiljuti sellist põnevat mõtet, et meie, kes me oleme liiga palju Terminatori filme vaadanud ning kelle religiooni on apokalüpsis ning kataklüsmid sisse kirjutatud, näeme igal pool maailmalõputonte. Näiteks LLMide näol. Samal ajal näiteks Jaapanis nähakse hoopis selles kõiges väga palju võimalusi. See üldistus on pigem küll liiga lihtne - aga siin võib olla oma iva, et siinkandis (Euroopa, Põhja-Ameerika) nähakse robotites ohtu, mässajat ja rivaali. Jaapanis aga roboteid (LLMe) partneri või kaaslasena. Seega päris palju oleneb kõik sellest, kudias me näeme neid tööriistu. Kirvega võib ka raiuda nii puid kui päid.
Senikaua kuniks AI ei ole suutnud ära lahendada justkui labast probleemi, milleks on auto panna absoluutselt usaldusväärselt sõitma teedel ja tänavatel, ei ole mõtet kaugematest asjadest unistada.
Selle mõju majandusele oleks meeletu, autonoomsed veoautod - aga vaatamata kõikidele jõupingutustele kõikide autotootjate poolt viimase 10. aasta jooksul ei ole seda veel endiselt juhtunud. Alati on "Next year".
Probleemiks on "edge cases" ja ükskõik kui vähe neid ka ei ole, siis kontrollimatut veoautot avalikel teedel ei taha keegi isiklikult kohata.
Dirty Harry, loll robot on teine asi.
Vaata see video ära, teema on palju mitmetahulisem.
2h video äravaatamiseks peab väga hea põhjus olema. Kui keegi on selle ära vaadanud, siis võiks teha lühikokkuvõtte. Niisama lingi pastemisest ja mõnest sõnast jääb väheks.
Teema on kindlasti mitmetahulisem, samuti on maailmalõppu korduvalt ennustatud. Ega inimene ongi õrn eluvorm ja võib end siit minema pühkida. Loimurid ainult muigavad selle peale.
BA79, loen praegu Isaac Asimovi raamatuid ja seal on kirjas ka robootika seadused. Kui neid ikka järgitakse, siis ei peaks inimesed oma tuleviku pärast eriti palju värisema.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
