praegune kellaaeg 01.07.2026 16:41:44 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
|---|
| Jah, tingimusteta! |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem jah |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem ei |
|
16% |
[ 12 ] |
| Kindlasti mitte! |
|
67% |
[ 49 ] |
|
| hääli kokku : 73 |
|
| autor |
|
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
30.06.2026 10:30:26
|
|
|
Tanel mis me siis peame tegema? Saastame edasi nii nagu homset ei oleks (sest et vaadake Hiina jne.), ok laseme selle plaani käiku. Mis siis pikemas perspektiivis saama hakkab? Meie oma eluajal istume oma persed mõnusasti laiaks, seda kindlasti.
Mina ei ole ole kuulnud ega näinud ühtegi plaani kuidas hakkama saada kiiremas tempos muutuva kliima muutustega/soojenemisega va selle probleemi eitamine, et seda pole olemas. Mina isiklikult arvan, et see rong juba väljub jaamast kiirenevas tempos ja meie oleme sellest maha jäämas. Huvitav kas Eesti on valmis vastuvõtma kliimapõgenike tulevikus?
---
https://www.err.ee/1610051410/harri-tiido-kas-kliima-lopetab-inimese-olemasolu-toetamise
| tsitaat: |
Rohkem on paraku probleeme valitsustega ja populistlike liikumistega, kes on võitluse kliimapoliitika vastu muutnud üheks oma lipukirjaks.
|
_________________
Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid.
viimati muutis bugbrake 30.06.2026 10:57:39, muudetud 2 korda |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
 
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
|
Mnator
HV Guru
liitunud: 18.10.2007
|
|
30.06.2026 10:48:03
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
Prügi efektiivne põletamine on täiesti normaalne asi, ega prügi vähemaks jää.
Täiesti ideoloogiline maks on nüüd juurde keevitatud. Eks valimistel näeme. |
kahjuks pelgan, et me ei näe midagi
erinevalt sakslastest, kel vähemalt nime poolest on AfD, siis meil midagi ei eksiteeri
"valida" saad vaid tuttavat bandet
|
|
| Kommentaarid: 1 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
1 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
| Kommentaarid: 751 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
564 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
|
Raiku
HV Guru
liitunud: 13.11.2001
|
|
| Kommentaarid: 58 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
45 |
|
| tagasi üles |
|
|
bugbrake
HV kasutaja
liitunud: 10.12.2006
|
|
30.06.2026 11:39:44
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
Prügi efektiivne põletamine on täiesti normaalne asi, ega prügi vähemaks jää.
Täiesti ideoloogiline maks on nüüd juurde keevitatud. Eks valimistel näeme. |
Mis see prügi efektiivne põletamine on, kõik prügi ahju ja tikuga tuli otsa ja ongi probleem kadunud? Nii lihtne ja efektiivne see ongi.
_________________
Alati teadke, et kuulujutte mõtlevad välja vihkajad, levitavad lollid, aga usuvad idioodid. |
|
| Kommentaarid: 6 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
6 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
Tanel
HV Guru
liitunud: 01.10.2001
|
|
30.06.2026 12:57:33
|
|
|
Tabav kommentaar: https://forum.fp.lhv.ee/t/euroopa-liit/29368/1739
| tsitaat: |
Euroopa Liit on keskendunud idealistlikele ja poliitilistele eesmärkidele (nt üliranged rohe-eesmärgid), mõtlemata sellele, kas Euroopa tööstus on pärast seda globaalselt konkurentsivõimeline. Tulemus: me puhastame küll oma õhku, kuid meie tehased pannakse kinni ja reaalne tootmine (koos saastega) kolib riikidesse, mis Euroopa reegleid ei järgi.
Illusioonid põrkuvad vastu karmi füüsilist reaalsust.
Euroopa on muutumas maailma vabaõhumuuseumiks – kohaks, kuhu ameeriklased ja hiinlased tulevad puhkama, imetlema vana arhitektuuri ja sööma head toitu, samal ajal kui reaalne maailma juhtimine, majanduslik võim ja tehnoloogiline lisandväärtus luuakse mujal.
Suured, mugavaks muutunud ja ideologiseeritud süsteemid ei suuda end seestpoolt vabatahtlikult reformida. Nad on liiga rasked, bürokraatlikud ja täis ideologiste, kes teenivad praeguse süsteemi pealt kasumit.
Poliitikud on muudetud toksiliseks ja “mürgitavad” ühiskonda sellega, et nad keelduvad nägemast reaalsust. Nad tembeldavad kõik praktilised mured või kriitika “tagurlikkuseks” või “populismiks”, sest nende karjäär ja heakskiit ei sõltu enam kohalikust valijast, vaid globaalsest süsteemist, kuhu nad tahavad kuuluda. |
_________________
Erakopeerimistasu tõstmise ettepaneku tagasilükkamine
Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV-s ID-kaardiga autentimine |
|
| Kommentaarid: 465 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
7 :: |
362 |
|
| tagasi üles |
|
|
greaper
HV kasutaja
liitunud: 27.06.2005
|
|
01.07.2026 08:26:14
|
|
|
Ideoloogiline kiun ja ving, mitte tabav kommentaar. Ei imesta, et kremlil on nöörid igalpool sees ja populistid õitsevad. kui inimesed päevad läbi sellises keskkonnas "mõttekaaslasi" otsivad, brexit vast ehedam näide, kui populistid (ja ilmselt kakreml) suutsid mingi osa inimesi viia sinnamaani, kus lahkuti "pahast pahast" euroopa liidust, kus need lubatud pudrumäed jms nüüd on? Energia hinnad viis euroopas siiski lakke pigem venemaa gaasi ära langemine ja hunnik pandeemiajärgseid kriise, mis kõik kuidagi kokku jooksid, aga jah ülimugav on kõiges ainult "rohepööret" süüdistada (ideoloogiad noh)
_________________
Psychologists usually attribute belief in conspiracy theories to a number of psychopathological conditions such as paranoia, schizotypy, narcissism, and insecure attachment, or to a form of cognitive bias called "illusory pattern perception". |
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
|
degrass
HV kasutaja
liitunud: 23.12.2004
|
|
01.07.2026 11:28:16
|
|
|
| greaper kirjutas: |
| Ideoloogiline kiun ja ving, mitte tabav kommentaar. Ei imesta, et kremlil on nöörid igalpool sees ja populistid õitsevad. kui inimesed päevad läbi sellises keskkonnas "mõttekaaslasi" otsivad, brexit vast ehedam näide, kui populistid (ja ilmselt kakreml) suutsid mingi osa inimesi viia sinnamaani, kus lahkuti "pahast pahast" euroopa liidust, kus need lubatud pudrumäed jms nüüd on? Energia hinnad viis euroopas siiski lakke pigem venemaa gaasi ära langemine ja hunnik pandeemiajärgseid kriise, mis kõik kuidagi kokku jooksid, aga jah ülimugav on kõiges ainult "rohepööret" süüdistada (ideoloogiad noh) |
Absoluutselt. Euroopa probleemid on palju pikema ajalooga. Täna me lihsalt kogeme protsessi tulemit. Kui ma õieti mäletan, ostab Euroopa jätkuvalt märkimisväärse osa Venemaa gaasist. Energiakandja hind on ainult üks osa probleemist. See rahvusriikide majandusliit, mis võiks nime poolest liikmesriikide majandushuve esindada on reaalsuses kamp kusikuid, kes omavahel jagelevad ega oma globaalsel tasemel mingit sõnaõigust. Enne järgmist KOV valimisi on lihtsam Brüsselit ja rohepööret süüdistada, kui probleemide juurpõhjustega tegeleda.
Need far-right/left erakonnad ei hakka kunagi probleeme lahendama, kuna probleemid ühiskonnas on põhjus, miks nad eksisteerivad.
_________________
All it took was for a lot of seemingly decent people to put the wrong person in power, and then pay for their innocent choice. |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
01.07.2026 12:05:18
|
|
|
| greaper kirjutas: |
| Ideoloogiline kiun ja ving, mitte tabav kommentaar. Ei imesta, et kremlil on nöörid igalpool sees ja populistid õitsevad. kui inimesed päevad läbi sellises keskkonnas "mõttekaaslasi" otsivad, brexit vast ehedam näide, kui populistid (ja ilmselt kakreml) suutsid mingi osa inimesi viia sinnamaani, kus lahkuti "pahast pahast" euroopa liidust, kus need lubatud pudrumäed jms nüüd on? Energia hinnad viis euroopas siiski lakke pigem venemaa gaasi ära langemine ja hunnik pandeemiajärgseid kriise, mis kõik kuidagi kokku jooksid, aga jah ülimugav on kõiges ainult "rohepööret" süüdistada (ideoloogiad noh) |
See pole ju päris korrektne...
Gaas on tulnud turule eelkõige stabiliseerimaks ebakindlat tuule ja päikese tootmist ja seda klassikalise söe asemel kuna viimasele on loodud tõkendid turule pääsuks (poliitilised otsused), sealhulgas ka kogu maagaasi enda heitmete mittemaksustamine (sarnaselt nt söe või teiste fossiilidega), on loonud keskkonna kus gaasil on naljakal kombel tänaseks kriitiline osa ning tema tegelikku saastet ei maksustata samadel alustel nagu teistel fossiilidel. Eks omajagu lobi tegid ka venelased...
Samas on kogu hinnastamise struktuur muutunud ja see ei ole ei gaasi hinna ega erinevate kriiside süü - tänased börsireeglid soosivad taastuvat olukorras kus kohati on turul enamus tootjaid juba taastuvatest (ja need reeglid loodi olukorras kus taastuvatest allikatest tootjaid oli käputäis), see on omakorda loonud vajaduse võrguhalduse struktuurseks muutmiseks mis omakorda viib seotud kulud üles... erinevad maksustamisloogikad on samamoodi küsitavad (olukorras kus ma nt tarbin eranditult taastuvatest allikatest elektrit - miks kehtib jätkuvalt sama aktsiis mille eesmärk on reostust piirata/vähendada?).
Ehk, et väga suur roll tänasel hinnastamisel on poliitikas - on tehtud otsuseid teatud tootmise eelistamiseks, kuid on ignoreeritud tehnilist tegelikkust ja võrguparameetreid. Maksustamisloogika ning ka ülimalt reguleeritud turureeglid on ajast mil taastuvallikatest tootjaid oli käputäis... puudub igasugune motivatsioon neid reegleid ja makse üle vaadata kuna kogu sektor on laias laastus süsteemses finantseerimiskriisis ning keegi ei julge korrektuure teha.
_________________
Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
01.07.2026 13:02:25
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
| Kogu selle sorteeritud prügi majandamine, kilplaslik mujale vedamine ja ümbertöötlemine on tegelikult kokkuvõttes oluliselt saastavam kui siin Eestis see prügi efektiivselt põletada. |
Väidetavalt oled majandusmõtlemisega inimene, seega peaksid aru saama, et ei suuda tekkida toimivat tööstusharu kuni ei ole piisavalt tooret saada. Pakendimajandus ja jäätmekäitlus on just selle taga kinni, et liiga suur kogus toormest läheb prügimäele (või ahju) segamaterjalina ja seega ei saa tekkida massiefekti ümertöötlemises ja taaskasutatud materjali hindades.
Kui ei taha toetada jäätmete käitlust, siis peaksid toetama jäätmete tekkimise vähendamist aga see oleks ju jälle regulatsioon ja seda sa ka selgelt ei toeta. Ehk mis siis oleks lahendus? Või ainus variant ongi lihtsalt põlema panna? Ühekordne materjali kasutus seega kõige parem lähenemine?
| ref kirjutas: |
| greaper kirjutas: |
| Ideoloogiline kiun ja ving, mitte tabav kommentaar. Ei imesta, et kremlil on nöörid igalpool sees ja populistid õitsevad. kui inimesed päevad läbi sellises keskkonnas "mõttekaaslasi" otsivad, brexit vast ehedam näide, kui populistid (ja ilmselt kakreml) suutsid mingi osa inimesi viia sinnamaani, kus lahkuti "pahast pahast" euroopa liidust, kus need lubatud pudrumäed jms nüüd on? Energia hinnad viis euroopas siiski lakke pigem venemaa gaasi ära langemine ja hunnik pandeemiajärgseid kriise, mis kõik kuidagi kokku jooksid, aga jah ülimugav on kõiges ainult "rohepööret" süüdistada (ideoloogiad noh) |
See pole ju päris korrektne...
Gaas on tulnud turule eelkõige stabiliseerimaks ebakindlat tuule ja päikese tootmist ja seda klassikalise söe asemel kuna viimasele on loodud tõkendid turule pääsuks (poliitilised otsused), sealhulgas ka kogu maagaasi enda heitmete mittemaksustamine (sarnaselt nt söe või teiste fossiilidega), on loonud keskkonna kus gaasil on naljakal kombel tänaseks kriitiline osa ning tema tegelikku saastet ei maksustata samadel alustel nagu teistel fossiilidel. Eks omajagu lobi tegid ka venelased...
Samas on kogu hinnastamise struktuur muutunud ja see ei ole ei gaasi hinna ega erinevate kriiside süü - tänased börsireeglid soosivad taastuvat olukorras kus kohati on turul enamus tootjaid juba taastuvatest (ja need reeglid loodi olukorras kus taastuvatest allikatest tootjaid oli käputäis), see on omakorda loonud vajaduse võrguhalduse struktuurseks muutmiseks mis omakorda viib seotud kulud üles... erinevad maksustamisloogikad on samamoodi küsitavad (olukorras kus ma nt tarbin eranditult taastuvatest allikatest elektrit - miks kehtib jätkuvalt sama aktsiis mille eesmärk on reostust piirata/vähendada?).
Ehk, et väga suur roll tänasel hinnastamisel on poliitikas - on tehtud otsuseid teatud tootmise eelistamiseks, kuid on ignoreeritud tehnilist tegelikkust ja võrguparameetreid. Maksustamisloogika ning ka ülimalt reguleeritud turureeglid on ajast mil taastuvallikatest tootjaid oli käputäis... puudub igasugune motivatsioon neid reegleid ja makse üle vaadata kuna kogu sektor on laias laastus süsteemses finantseerimiskriisis ning keegi ei julge korrektuure teha. |
Ei ole ka sinu vaade päris korrektne vaid vägagi eksitav.
Stabiliseerimisest tingitud gaasi kasutuse kasv on ju põhjendamata isiklik arvamus. Lähtudes CO2 tasudest, küttematerjali kättesaadavusest ja hinnast ning turundajate lobbyst on palju tugevam seos gaasi kasutusega just mujal, kui tuulikute/päikese elektritootmise kasv. Eriti, sest gaasi kasutuse kasv hakkas pikalt (üle kümnendi) enne seda, kui tuule ja päikese tootmisvõimsused mingitki asjalikku kasvu hakkasid tegema Euroopas.
Heitmete maksustamine kehtib kõigile fossiilsetele allikatele, nii põlevkivile, söele kui ka maagaasile. See, et metaani lekkeid ei maksustata on jah suur auk ja loodetavasti sellega tegeletaks millalgi aga ei tundu, et sa seda silmas pead. Maksustamise erisusi aga ei ole elektri tootmise mõttes.
Börsireelgid soosivad soodsaid tootmisallikaid. Sorry, et taastuvad kõige soodsamad on. Kas peaksid reeglid eelistama kalleid allikaid?
Btw, ole hea too välja millisele aktsiisile sa viitad, mis elektriga seondub ja just tootmise reostuse piiramiseks on kehtestatud?
Ehk siis selgelt oma ideoloogiast lähtuv tagant-järgi õigustamine, mitte reaalsetest oludest lähtuv vaade.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
greaper
HV kasutaja
liitunud: 27.06.2005
|
|
01.07.2026 13:11:27
|
|
|
Kas mitte gaas kvoodi mõttes soodsam pole just sellepärast, et temast vabaneb ca 5x vähem co2-te kui näiteks põlevkivist? Kvoodi hind on ikka sama, mis põlevkivil, lihtsalt kulu on oluliselt väiksem.
_________________
Psychologists usually attribute belief in conspiracy theories to a number of psychopathological conditions such as paranoia, schizotypy, narcissism, and insecure attachment, or to a form of cognitive bias called "illusory pattern perception". |
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
01.07.2026 13:39:24
|
|
|
https://www.err.ee/1610066434/eelnou-kannustab-inimesi-vahem-toitu-ara-viskama-ja-kiirmoodi-valtima
| tsitaat: |
Tootjad peavad tootjavastutuse nõuete täitmiseks looma tootjate ühenduse, mille kaudu korraldatakse jäätmeks muutunud tekstiilide ja jalatsite kogumine, vedu, sorteerimine ja edasine käitlemine.
...
Seejuures puudutab kohustus ka neid Euroopa Liidu turul tegutsejaid, kelle asukoht on väljaspool Euroopat ehk näiteks Aasias.
...
Küsimusele, mida kokku kogutud tekstiilijäätmetega peale hakatakse, vastas Rebane, et nende ringlussevõtu võimekus ei teki enne, kui ettevõtetel on kindlus, et puhast ja ümbertöötluseks sobivat materjali on piisavalt. Seega käivad kogumissüsteemi loomine ja käitlusvõimekuse arendamine käsikäes, üks ei saa tekkida teiseta.
...
Kui tekstiilijäätmed visatakse segaolmejäätmete hulka, ei saa neid enam korduskasutada, kui neid aga liigiti koguda, loob see Rebase sõnul piisava ja stabiilse materjalivoo, mille najal saavad ettevõtted investeerida uutesse sorteerimis- ja ringlussevõtulahendustesse.
...
Rebane märkis, et tekstiilijäätmete probleemi lahendamisega tegeleb praegu kogu Euroopa Liit, mitte ainult Eesti. Kuigi Eestis puudub praegu ulatuslik tekstiilijäätmete ringlussevõtu tööstus, on see tema kinnitusel Euroopas olemas ja valmimas on uued tehnoloogiad ja rajatised, mis võimaldavad tulevikus üha suurema osa tekstiilijäätmetest materjalina ringlusse võtta. |
Ja veel mõned uudisnupud, mis siia ei ole jõudnud....
Kllimamuutuste mõjud on tuntavalt Euroopas kohal: https://www.err.ee/1610064112/kliimateadlased-euroopat-rasiv-kuumalaine-poleks-ilma-kliimamuutuseta-voimalik
| tsitaat: |
| "Ilma kliimamuutusteta polnuks selline sündmus juunis võimalik," lisas Keeping. "Sellised kolmepäevased öised keskmised temperatuurid poleks ilma kliimamuutusteta ühelgi aastaajal võimalikud. Samuti on selliste kolmepäevaste päevaste maksimumtemperatuuride esinemise tõenäosus alates 1976. aastast suurenenud üle 500 korra." |
Ja neid mõjusid võime veel mitmeid näha varsti:
https://novaator.err.ee/1610041468/kliimamuutused-voivad-tuua-pohja-euroopasse-senisest-suuremad-raheterad
https://novaator.err.ee/1610039965/kliimakriis-voib-kiirendada-antibiootikumiresistentsuse-levikut
https://novaator.err.ee/1610038336/kliimamuutused-vahendavad-jarvede-voimet-lammastikku-eraldada
Ja ei saa märkimata jätta, et neil on kokku ikkagi märgatav negatiivne mõju majandusele:
https://www.err.ee/1610065936/euroopa-kuumalaine-voib-tosta-vilja-hinda
| tsitaat: |
| Kuidas me seda mõju näeksime? Kaks peamist viisi: läbi kõrgemate energiahindade, mis tähendab, et inimesed tarbiksid rohkem energiat Kesk-Euroopas ja toidu säilitamine muutub samuti kallimaks. Teiselt poolt toidutoore ise, mis põldudel võib jääda vähesemaks |
https://www.euronews.com/2025/07/02/france-and-switzerland-shut-down-nuclear-power-plants-amid-scorching-heatwave
| tsitaat: |
| Due to a scorching heatwave which has spread across Europe in recent days, a number of nuclear power plants in Switzerland and France have been forced to either reduce activity or shut down completely as extreme temperatures have prevented sites from relying on water from local rivers. |
Aga killuke häid mõtteid ka lõppu: https://www.err.ee/1610063971/elering-vahendab-jargmisest-aastast-tasakaalustamistasu
| tsitaat: |
| Elering teatas reedel, et 2027. aasta algusest langeb tasakaalustamisvõimsuse kulu seniselt 3,73 eurolt 2,97 eurole megavatt-tunni kohta, mis tähendab ligikaudu 20-protsendilist vähenemist. |
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
|
01.07.2026 13:53:29
|
|
|
| etk kirjutas: |
Ei ole ka sinu vaade päris korrektne vaid vägagi eksitav.
Stabiliseerimisest tingitud gaasi kasutuse kasv on ju põhjendamata isiklik arvamus. Lähtudes CO2 tasudest, küttematerjali kättesaadavusest ja hinnast ning turundajate lobbyst on palju tugevam seos gaasi kasutusega just mujal, kui tuulikute/päikese elektritootmise kasv. Eriti, sest gaasi kasutuse kasv hakkas pikalt (üle kümnendi) enne seda, kui tuule ja päikese tootmisvõimsused mingitki asjalikku kasvu hakkasid tegema Euroopas.
Heitmete maksustamine kehtib kõigile fossiilsetele allikatele, nii põlevkivile, söele kui ka maagaasile. See, et metaani lekkeid ei maksustata on jah suur auk ja loodetavasti sellega tegeletaks millalgi aga ei tundu, et sa seda silmas pead. Maksustamise erisusi aga ei ole elektri tootmise mõttes.
Börsireelgid soosivad soodsaid tootmisallikaid. Sorry, et taastuvad kõige soodsamad on. Kas peaksid reeglid eelistama kalleid allikaid?
Btw, ole hea too välja millisele aktsiisile sa viitad, mis elektriga seondub ja just tootmise reostuse piiramiseks on kehtestatud?
Ehk siis selgelt oma ideoloogiast lähtuv tagant-järgi õigustamine, mitte reaalsetest oludest lähtuv vaade. |
Metaani oht keskkonnale on võrreldav veeauruga (kliimasoojenemise vaatenurgast) ja jah, konkreetselt see muudab tänase tegeliku saaste maagaasil ~500g kWh juurest 700g+ juurde (LPG muudab asja naljakal kombel tegelikkuses keskkonnale paremaks aga tänaste reeglite juures on LPG kallim ETS-is). Aga see ei huvita ju tegelikult ühtki poliitikut...
NordPooli osas nt - pakkumiste süsteem on optimeeritud maksimaalselt 24h tunni peale, eelkõige soovitakse pakkumisi 15min sloti kaupa, keskkonna poolelt on kõige optimaalsem baasvajaduse katmine ning lisad siis odavama tootja poolt kuna soojusjaama efektiivsus (ja seega ka saaste) on otseses seoses soojustsükliga. Plokipakkumised peaks seda leevendama aga kuna "turg" on 24h ette siis tegelik leevendus on optimeeritud gaasiturbiinidele (sellest tuli ka osaline motivatsioon neid juurde ehitada ning sakslaste valelobil baseerunud otsus tuumajaamad kinni panna aitas sellele lihtsalt kaasa, süsi saanuks palju kiiremini turult kui seda BSi poleks olnud). Lisaks kehtivad pea, et kõigile taastuvallikatest tootjatele erinevad toetusmehhanismid seega on tootja enda motivatsioon turule pääseda ükskõik millise hinna juures vägagi oluline (suur osa/enamus toetusi sõltub tegelikust tootmisest, seega nulli või negatiivset hinda pakkudes garanteeritakse endale sissetulek teistest allikatest).
Jah, mustvalgel on börs "perfektne" aga ta ei opereeri isoleeritult vaid kooskõlas kõigi poliitiliste otsuste ja toetustega, seega NordPool (näiteks) soodustab jätkuvalt lühiajalist / hetkelist tootmist pikaajalise stabiilse väljundi vastu. Reaalselt pole ühtki teaduslikku argumenti, miks ei võiks olla võimalik teha plokipakkumisi näiteks terve nädala peale, järgmise päeva skaala on valitud eelkõige seetõttu, et ilmaennustus 3+ päeva lõikes muudab tuule ja päikese tõenäosusliku võimsuse väga ebausaldusväärseks.
Mis puutub "taastuvad on kõige soodsamad" - see kehtib ainult toetuste kontekstis, turutingimustel rajatud päikesejaama tegelik hind jääb kuhugi 30 ja 70 euro MWh vahemikku (Lazard https://www.lazard.com/research-insights/levelized-cost-of-energyplus-lcoeplus/) aga seda ekvaatorile lähemal olevatel laiustel. Meie laiusel on räige sesoonne mõõde mis tähendab, et ~3 kuud aastast seisab tootmine jõude (mõningage mööndustega), kuid võrk vajab hoolet 12 kuud aastast. Lazard ei arvesta oma uuringutes ka kõiki võrgu kulusid (mis mingi määrani on õige - ka meil ei maksa tootja põhivõrgu arenduste eest, see tuleb otse tarbjalt ning on subsideeritud läbi teiste tootjate samamoodi). Päikesetootja saab teha madalama pakkumise eelkõige seetõttu, et talle on kas tagatud hinnavahe või on rajamiskulud juba, mingi piirini, läbi erinevate toetusmehhanismide hüvitatud.
Klassikalise söejaama tegelik kulu jääb kuhugi 35 ja 120 euro vahele (+ ETS ja kohalik maksukomponent mis on riigiti erinev; Lazard). Ehk, et tegelikul kulul on ühtne hinnapiirkond olemas, ometigi pakkumissüsteemi tõttu (24h maksimaalselt) ei ole nt päikese ületootmisperioodil gaasil/söel/põlevkivil turule asja.
Lisaks ei ole taastuvtootjate pakkumused samal tasemel nt soojuselektrijaama pakkumusega - esimene eeldab eraldi vajalikus mahus intertsi ostmist teiselt turult ajal kui fossiilse kütusega tootja tagab stabiilsuse juba tootmisseadmes. Ehk, et fundamentaalselt ei kaubelda sama toote-/teenusega.
(Põhi-)Võrguehituse suunamine puhtalt taastuvale on kah poliitiline otsus (paar lehte tagasi on konkreetsed Eesti näited toodud - valdav osa 330kV võrgust, traadid ja alajaamad, läheb taastuvtootjatele ühenduste loomiseks mitte olemasoleva renoveerimiseks...)
Elektriaktsiisi peamine eesmärk on riigieelarve täitmise kõrval suunata energiatarbimist keskkonnasõbralikumaks, piisavalt energiat säästma ja tagada tarbimise maksustamine (vt nt https://stud.sisekaitse.ee/Elling/tootemaksud/aktsiiside_ldiseloomustus.html - ametnikke koolitatakse tuues keskkonnakaitset näiteks). Aga ju eelarve täitmine on olulisem 
Aga kõik need asjad on korduvalt esile toodud - parkide rajamine on toetatud läbi erinevate meetmete, sissetulekud garanteeritud, võrguehitused, vaatamata lubadustele, ei tule ikka veel tootja poolelt, börs ei lähtu füüsikast (ei luba efektiivsust ja seeläbi keskkonnamõju vähendamist; hoopis vastupidi - soodustab tühja kütmist stabiliseerimisreservi jaoks - see on ausalt öeldes ajuvaba), võrgu inerts pole mõõde elektrienergia pakkumistes (ehk, et kedagi ei huvita kuidas "elektrimolekul" tarbjani jõuab)...
Pidevalt käiakse ringiratast ignoreerides peamisi probleeme - meil on seis p***es, kusagil 2030a kandis ei ole võimalik garanteerida elektrienergiaga varustamist talvekuudel aga täna ei huvita see mitte kedagi, sest aasta lõikes suudame ju päikesest ja tuulest piisavalt toota, või midagi samas stiilis argumenteerides. Ükski salvestus ei ole vajalikus mahus rajatav aja jooksul mis on jäänud ja ainus jäänud alternatiiv on gaas (isegi see keerati poliitikute poolt p***e) mis tähendab kas otse või kaudselt selle ostmist venemaalt. Aga ju see on kah OK pikas perspektiivis?
_________________
Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
|
etk
HV kasutaja
liitunud: 10.10.2006
|
|
01.07.2026 14:59:11
|
|
|
| ref kirjutas: |
| etk kirjutas: |
Ei ole ka sinu vaade päris korrektne vaid vägagi eksitav.
Stabiliseerimisest tingitud gaasi kasutuse kasv on ju põhjendamata isiklik arvamus. Lähtudes CO2 tasudest, küttematerjali kättesaadavusest ja hinnast ning turundajate lobbyst on palju tugevam seos gaasi kasutusega just mujal, kui tuulikute/päikese elektritootmise kasv. Eriti, sest gaasi kasutuse kasv hakkas pikalt (üle kümnendi) enne seda, kui tuule ja päikese tootmisvõimsused mingitki asjalikku kasvu hakkasid tegema Euroopas.
Heitmete maksustamine kehtib kõigile fossiilsetele allikatele, nii põlevkivile, söele kui ka maagaasile. See, et metaani lekkeid ei maksustata on jah suur auk ja loodetavasti sellega tegeletaks millalgi aga ei tundu, et sa seda silmas pead. Maksustamise erisusi aga ei ole elektri tootmise mõttes.
Börsireelgid soosivad soodsaid tootmisallikaid. Sorry, et taastuvad kõige soodsamad on. Kas peaksid reeglid eelistama kalleid allikaid?
Btw, ole hea too välja millisele aktsiisile sa viitad, mis elektriga seondub ja just tootmise reostuse piiramiseks on kehtestatud?
Ehk siis selgelt oma ideoloogiast lähtuv tagant-järgi õigustamine, mitte reaalsetest oludest lähtuv vaade. |
Metaani oht keskkonnale on võrreldav veeauruga (kliimasoojenemise vaatenurgast) ja jah, konkreetselt see muudab tänase tegeliku saaste maagaasil ~500g kWh juurest 700g+ juurde (LPG muudab asja naljakal kombel tegelikkuses keskkonnale paremaks aga tänaste reeglite juures on LPG kallim ETS-is). Aga see ei huvita ju tegelikult ühtki poliitikut...
NordPooli osas nt - pakkumiste süsteem on optimeeritud maksimaalselt 24h tunni peale, eelkõige soovitakse pakkumisi 15min sloti kaupa, keskkonna poolelt on kõige optimaalsem baasvajaduse katmine ning lisad siis odavama tootja poolt kuna soojusjaama efektiivsus (ja seega ka saaste) on otseses seoses soojustsükliga. Plokipakkumised peaks seda leevendama aga kuna "turg" on 24h ette siis tegelik leevendus on optimeeritud gaasiturbiinidele (sellest tuli ka osaline motivatsioon neid juurde ehitada ning sakslaste valelobil baseerunud otsus tuumajaamad kinni panna aitas sellele lihtsalt kaasa, süsi saanuks palju kiiremini turult kui seda BSi poleks olnud). Lisaks kehtivad pea, et kõigile taastuvallikatest tootjatele erinevad toetusmehhanismid seega on tootja enda motivatsioon turule pääseda ükskõik millise hinna juures vägagi oluline (suur osa/enamus toetusi sõltub tegelikust tootmisest, seega nulli või negatiivset hinda pakkudes garanteeritakse endale sissetulek teistest allikatest).
Jah, mustvalgel on börs "perfektne" aga ta ei opereeri isoleeritult vaid kooskõlas kõigi poliitiliste otsuste ja toetustega, seega NordPool (näiteks) soodustab jätkuvalt lühiajalist / hetkelist tootmist pikaajalise stabiilse väljundi vastu. Reaalselt pole ühtki teaduslikku argumenti, miks ei võiks olla võimalik teha plokipakkumisi näiteks terve nädala peale, järgmise päeva skaala on valitud eelkõige seetõttu, et ilmaennustus 3+ päeva lõikes muudab tuule ja päikese tõenäosusliku võimsuse väga ebausaldusväärseks.
Mis puutub "taastuvad on kõige soodsamad" - see kehtib ainult toetuste kontekstis, turutingimustel rajatud päikesejaama tegelik hind jääb kuhugi 30 ja 70 euro MWh vahemikku (Lazard https://www.lazard.com/research-insights/levelized-cost-of-energyplus-lcoeplus/) aga seda ekvaatorile lähemal olevatel laiustel. Meie laiusel on räige sesoonne mõõde mis tähendab, et ~3 kuud aastast seisab tootmine jõude (mõningage mööndustega), kuid võrk vajab hoolet 12 kuud aastast. Lazard ei arvesta oma uuringutes ka kõiki võrgu kulusid (mis mingi määrani on õige - ka meil ei maksa tootja põhivõrgu arenduste eest, see tuleb otse tarbjalt ning on subsideeritud läbi teiste tootjate samamoodi). Päikesetootja saab teha madalama pakkumise eelkõige seetõttu, et talle on kas tagatud hinnavahe või on rajamiskulud juba, mingi piirini, läbi erinevate toetusmehhanismide hüvitatud.
Klassikalise söejaama tegelik kulu jääb kuhugi 35 ja 120 euro vahele (+ ETS ja kohalik maksukomponent mis on riigiti erinev; Lazard). Ehk, et tegelikul kulul on ühtne hinnapiirkond olemas, ometigi pakkumissüsteemi tõttu (24h maksimaalselt) ei ole nt päikese ületootmisperioodil gaasil/söel/põlevkivil turule asja.
Lisaks ei ole taastuvtootjate pakkumused samal tasemel nt soojuselektrijaama pakkumusega - esimene eeldab eraldi vajalikus mahus intertsi ostmist teiselt turult ajal kui fossiilse kütusega tootja tagab stabiilsuse juba tootmisseadmes. Ehk, et fundamentaalselt ei kaubelda sama toote-/teenusega.
(Põhi-)Võrguehituse suunamine puhtalt taastuvale on kah poliitiline otsus (paar lehte tagasi on konkreetsed Eesti näited toodud - valdav osa 330kV võrgust, traadid ja alajaamad, läheb taastuvtootjatele ühenduste loomiseks mitte olemasoleva renoveerimiseks...)
Elektriaktsiisi peamine eesmärk on riigieelarve täitmise kõrval suunata energiatarbimist keskkonnasõbralikumaks, piisavalt energiat säästma ja tagada tarbimise maksustamine (vt nt https://stud.sisekaitse.ee/Elling/tootemaksud/aktsiiside_ldiseloomustus.html - ametnikke koolitatakse tuues keskkonnakaitset näiteks). Aga ju eelarve täitmine on olulisem
Aga kõik need asjad on korduvalt esile toodud - parkide rajamine on toetatud läbi erinevate meetmete, sissetulekud garanteeritud, võrguehitused, vaatamata lubadustele, ei tule ikka veel tootja poolelt, börs ei lähtu füüsikast (ei luba efektiivsust ja seeläbi keskkonnamõju vähendamist; hoopis vastupidi - soodustab tühja kütmist stabiliseerimisreservi jaoks - see on ausalt öeldes ajuvaba), võrgu inerts pole mõõde elektrienergia pakkumistes (ehk, et kedagi ei huvita kuidas "elektrimolekul" tarbjani jõuab)...
Pidevalt käiakse ringiratast ignoreerides peamisi probleeme - meil on seis p***es, kusagil 2030a kandis ei ole võimalik garanteerida elektrienergiaga varustamist talvekuudel aga täna ei huvita see mitte kedagi, sest aasta lõikes suudame ju päikesest ja tuulest piisavalt toota, või midagi samas stiilis argumenteerides. Ükski salvestus ei ole vajalikus mahus rajatav aja jooksul mis on jäänud ja ainus jäänud alternatiiv on gaas (isegi see keerati poliitikute poolt p***e) mis tähendab kas otse või kaudselt selle ostmist venemaalt. Aga ju see on kah OK pikas perspektiivis? |
Ja demagoogia jätkub....
Miks peaks börs lähtuma tootja tootmisviisist? Kui süsi on konkurentsivõimeline vaid baaskoormusena, siis miks peaks börs just teda eelistama oma reeglitega? Eriti kuna need "väiksemad keskkonna heited" on ikkagi sadu kordi suuremad, kui tuuma/taastuva puhul? Täielik ideoloogiline demagoogia.
24H aken ei ole ju ilmastikust tulenev vaid börsi olemusest sest tegu ei ole ainult tootjate vaatega vaid börs on tootjate ja tarbijate kokku viimise mehhanism. Tarbimisest tuleneb see 24h aken rohkem kui mingistki ilmaennustusest.
Kui sa hindasid võtad ja viitad juba allikale, siis kasuta sama allika hindasid mõlemal juhul. Su enda lingilt võttes on söe hind mitte 30-120 vaid alates 71$ ehk hinna alguspunkt on kõrgemal, kui päikese hinna ülemine ots. (Muuseas, see raport on US keskne, mitte ekvaatori keskne ehk see demagoogia, et need hinnad päikesepaneelidel kehtiks vaid ekvaatoril on järjekordne väärinfo sul). Keskkonnatasudega hinnastus seal ka välja toodud, misjuhul söe hind algaks 108$ juurest. Kuigi see hinnastus ~2x väiksem, kui Euroopas hetkel.
Ning sujuvalt oma tüüpilise "päike ei paista ju talvel" demagoogiaga jätad välja tuule tootmise, mis on hinnastatud 37-86 maismaal või söega võrreldavalt merel. Akudega variant ka kajastatud, et tagada stabiilne elektripakkumus turule, mis on 44-123$. Arvestades, et raport on üle aasta vana ja akude hinnad koguaeg langevad, siis kaldub seegi pigem sinna 44$ poole otsa, mitte sinna 123$ poole otsa.
Niiet jätkuvalt, sorry, et taastuvelekter on soodsam. Isegi kui need maailma põlema panemise soosijate poolt kirutud keskkonna tasud välja jätta.
(Tuumast ei hakka vast rääkimagi, kuna see algab alles 141$ hinnast olles seega kõige kallim variant. Mis teha, ehitamine on lihtsalt nii väga kallis).
Ning jõuame nüüd suurima demagoogiani, mida teoreetiliselt peaksid ju väga hästi teadma, kui koguaeg börsi reeglitele viitad: mida tohib ja mida ei tohi hinnas kajastada. Ehitamiskulusid ei tohi hinnas kajastada, ainult opereerimiskulusid. Ja sealt ka kahjuks kõik toetuste vajadused ilmnevad.
Kõrvaline demagoogiale viide jällegi on toetusmehhanismid, sest enim levinud toetuste vorm Euroopas on olnud CFD tüüpi, millel on hinnapõrandad, millest allapoole ei toetata midagi. Meil siin on olnud perioode, mil toetati ilma hinnapõrandata aga enamus neist on kohe-kohe aegumas, sest need kehtisid lihtsalt nii ammu.
Ikka ja jälle kerkib ka inertsi demagoogia välja. Jutuks ju hea küll aga põrkub väga kiirelt sellega, et inertsi saavad pakkuda ka muud lahendused, kui ainult fossiilsed. Kõige soodsam ja lähedasem "vanakooli" armastajatele oleks hüdro, olgu siis salvestus või jõetamm vms. Aga ka uuemad inverterid on võimelised võrgu stabiilsust tagama. Kõige olulisem tähelepanek siin oleks, et turumajanduse (ja ka tehnilise arengu) vaatest on spetsiifilise eesmärgi jaoks loodud lahendused enamasti efektiivsemad, kui nö kõrvalproduktidena tekkivad nähtused.
Midagi ei suudeta ära teha jah, sest on teatud ludiidid poliitikas ja ühiskonnas, kes sõdivad kõigele vastu ja midagi ei luba teha või siis omade jopede jaoks panevad püsti Auvere suguse rahaaugu ajal, mil oli juba kaugelt selge, et see ei saa kunagi töötada oma täis potensiaalil. Isegi paregu, mil tal on veel eelis, sest ei ole piisavas koguses taastuvat tootmist kõrvale rajatud on tema kasutegur võrreldav tuulega, suutes (siin palju armastatult kasutatud metoodikat tuulikutelt üle tuues) vaid ~40% oma aasta potentsiaalist toota (vs tuulikute ~30%) ja see % langeb iga aastaga.
Gaas jääb kahjuks vaheetapiks sellises pikaajalises protsessis nagu on elektritootmise nihkumine ühelt kütuseallikalt teisele. Selle eelis on kütuse allika mitmekülgsus. Vene gaas on tõenäoline aga sama tõenäoline on ka muu maailma gaas või ka kodumaine biogaas, mille tootmismahte aina kasvatatakse või ka vesinik, mida EU ikka veel püüab elustada.
Kõige kurvem kogu selle sinu demagoogia juures on asjaolu, et sa oled teemast väga hästi teadlik ja seega paistab see ideoloogiline olukorra kirjeldamise väänamine ja demagoogia ääretult valusalt silma. Taneli sugune, kes vaid väga pinnapealselt teab ja kaasa koogutab kõigele, mis sees sooja tunde tekitab saab kergemini andeks anda aga kellelegi, kes süsteemide sisemusi paremini teab on raskem säärast käitumist andestada.
|
|
| Kommentaarid: 44 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
42 |
|
| tagasi üles |
|
|
bladerunner
HV Guru
liitunud: 17.01.2002
|
|
01.07.2026 15:27:42
|
|
|
| tsitaat: |
| Keskmise ehk 250-kilovatt-tunnise tarbimismahuga eratarbija igakuisel elektriarvel on tasakaalustamisvõimsuse kulu tänavu umbes 1,2 eurot kuus koos käibemaksuga. |
Ehk keskmine tarbija võidab üüratud 24 SENTI?  Suuremat sorti kütja hoiab TERVE EURO KOKKU. Talvel isegi KAKS EUROT.
_________________
Experience is what you get when you don't get what you want. |
|
| Kommentaarid: 169 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
01.07.2026 15:29:22
|
|
|
| No geniaalne ikka see keskmine näide siin. Kui loll peab olema et seda tõsiselt võtta ja selle järgi midagi järeldada? Sellise tarbimisega pole absull vahet mis see hind on, on üldse aimu mis on mingid normaalsed tavalised tarbimised inimestel?
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
sakinaga
HV Guru
liitunud: 30.08.2006
|
|
01.07.2026 16:08:23
|
|
|
Kui mõni sent hinnale lisandub, siis on küll maailmalõppu ennustatud
_________________
Tsensuur HinnaVaatluse foorumis |
|
| Kommentaarid: 164 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
1 :: |
155 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
