I think I've never I've always wanted to have something that just is reliable. And that's to me, I mean, that comes first. It needs to be something I can trust and work with. And then within that envelope, it needs to perform well and not be crazy bleeding edge.
"Are there issues? Sure. HDR's still a crapshoot (plus ça change) and, as you've no doubt heard, a lot of live-service games have anticheat software that won't play with Linux. But I think both of these issues are gradually ticking toward their solutions, particularly with Valve making its own push into the living room.
So I say make 2026 the year you give Linux a try, if you haven't already. At the very least, you can stick it on a separate boot drive and have a noodle about with it. I suspect you'll find the open (source) water is a lot more hospitable than you might think."
Ühine asi, mida saab kasutada nii windowsis, macis kui ka linuxis on https://simplex.chat
e2e kvantkindel, grupivestlusi ja helistada ja teha videokõnesi.
Saab pilte saata, faile saata. Ja ühendada kohaliku desktopiga. proksi kasutamise võimalus
GNU/Linux on Windows 11 töökindlust täielikult ületanud. Kuna kasutan Linux Mint Cinnamoni, siis on ainuke asi peeglite kasutamine (eestis linuxmint peeglit ei ole). Aga sellega saab ka hakkama.
Täna panin ühele sülearvutile Linux Minti Win10 asemele. Mint üllatas positiivselt. Kuna läheb algajast linuxikasutajale ja tal endal oli ka W10 eestikeelne, siis panin eestikeelse kasutajaliidesega.
Kasutusele võttes tundus Cinnamon'i töölaud, selle menüü ja GUI ülesehitus olema isegi parem, kui Ubuntul.
Mint leidis võrguprinteri üles. Midagi ekstra seadistada polnud vaja, et printer tööle saada.
Endal on plaanis täna sama asja teha ühe vana (tagavara) arvuti peal, aga valin inglise keele. Eile katsetasin mälupulgaga CachyOS, Mint (Cinnamon, Xfce, Mate), Zorin, Ubuntu ja Bazzite distroid. Mint Cinnamon tundus nendest kõige asjalikum
Ei ole Linuxi katsetustega veel nii kaugele jõudnud, aga ChatGPT arvas seda, et Mint ei sobi eriti hästi HDR videote jaoks. Paremini sobivad distrod, mille töölaud põhineb Waylandil (nt Fedora ja Arch).
https://chatgpt.com/share/699abdcd-061c-800c-a2c8-bbb53b0d4d29
Archi wiki on alati hea algus kus ennast tehnilisemate asjadega kurssi viia. https://wiki.archlinux.org/title/HDR _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Proovisin ka Arch ja Fedora distrod ära. Esimese puhul piirdus tutvumine ainult käsureaga, aga Fedora KDE Plasma Desktop 43 tundus päris huvitav. Tekkis mõte panna arvuti kettale kohe 3 distrot (Mint, Fedora ja Zorin), et lõbusam oleks, aga AI soovitas piirduda ikka ühega ja teisi jooksutada virtuaalmasinas, kui eesmärgiks on õppimine. Vastasel juhul võib grub katki minna jm jamad tekkida.
Mint installer (MBR seadega tehtud Ventoy mälupulga peal) konvertis mõlemad kettad GPT/UEFI süsteemi ja tulemuseks oli muidugi see, et arvuti ei bootinud, sest käsitsi tehtud Linuxi partitsioonid olid mõeldud MBR/legacy biose jaoks. Paragoni abil konvertisin kettad MBR ketasteks ja sain käe valgeks ka Linuxi käsureal grubi taastades, igatahes Mint läks lõpuks käima Pärast teen vist uue installikatse, aga eelnevalt konverdin puhtaks tehtud kettad MBR süsteemi (ilmselt diskparti abil) ja vaatan, mis siis juhtub. Loodetavasti saab installer lõpuks aru, mida ma soovin, kui talle puust ette ja punaseks teha.
oi õudu, billions and billions stiilis see kogemus nüüd.
Keerasin enda tööarvutis Recalli ja copiloti kinni...pole veel aega Linuxit tööarvutisse panna. MS365 samas läheb ikka kinni. Vanakooli backup tagasi...
Kõik sealsed asjad on proovitud (va Hyprland). Ainuke variant on terve töölaud pidevasse HDR režiimi panna, isegi siis kui HDR sisu ei kuvata. Siis video HDR toimib. Aga siis on kõik muud värvid imelikud (menüüd, veebilehed jne). Aga nii pole veel toimima saanud, et monitori HDR režiim aktiveeruks automaatselt kohe kui HDR sisu full screenile mängima panna. Nii nagu igas teleris või Windowsis.
Uusim mesa ja Wayland. VLC ja mpv proovitud. No luck.
tl;dw - sellise keskmise, natuke atsakama kasutaja/mänguri jaoks on 2026. aastal linux tööalaual endiselt detailidega, vajab kaasa-aitamist, sitavõitu.
HPN, Põhimõtteliselt see ei aita, kui tegevusi "kontrollitakse" samal tasemel nagu Hiinas. Lokaalselt on võimalik küll kohandatud süsteemi ehitada
(seadistada nii, et LAN-ist välja ei lähe midagi) aga välisliiklus läheb monitooringu alla ehk identifitseerimisest pole pääsu. YT-s isegi hirmutatakse rahvast juba sellega, et VPN teenust pakkuvatele ettevõtetele tahetakse panna logimise kohustus peale. Isiklikult väga seda ei usu, sest ka needamad seadusandjad ja muud VIPid ka kasutavad seda teenust kui tahavad säilitada anonüümsust.
Mis päriselt aitab, on offline eluviisi harrastamine ehk siis arvutikasutamisest loobumine (Kuigi tänapäeva ühiskonnas suhteliselt raske).
Idee poolest saaks paberi peal bürokraatia peale tagasi minna, aga kas ühiskond selleks valmis on, väga kahtlen.
Valitsuste jaoks pole vahet, kas "verifitseerimine" toimub OS tasandil, läbi netiteenuspakkuja või muul võimalikul viisil. Peaasi, et andmeid logitakse.
Kui õigesti aru saan, on küsimus ilmselt selles:
Kuid ma ei mõista mismoodi saab opsüsteemi arendaja kontrollida vanust? Lihtsalt kuupäeva ja sünniaasta valiku tegemine ei ole piisav selleks et kontrollida vanust
kes on nutikas, see oskab ka valetada selle kohta. Vanuse tuvastamine analoogselt krüptoplatvormide KYC protsessile, et annad kogu info, teed 3D selfie
ja esitad ka elukohta tõendava dokumendina mõne teenuspakkuja arve/lepingu, kus aadress kirjas+ GPS/IP põhine asukohatuvastus? Sellise süsteemi rakendamine on kallis,
kui seda peab rakendama miljonite kasutajate tuvastamiseks, mis muudab tasuta distrode levitamise mõttetuks. Arendaja peab tegema kulutusi, kuid ise selle rakendamise eest ei saa midagi. Lisaks delikaatsete isikuandmete lekkimise risk (IT- ja andmeturbega seotud riskid peab sel juhul maandama samuti arendaja oma kuludega).
Elik loogiline on siis tasu eest distro levitamine, mis aga oleks täielik pretsedent linuximaailma ajaloos.
Seaduse mõistes juriidilisel tasandil samuti tegemist lollusega. Arvutikasutaja, kes ostab poest arvuti, puhtalt juba ostu-müügi lepinguga (arve) saab ära tõestada, et ta on täisealine. Milleks siis tavainimeste elu keerulisemaks teha.
Kui see on alaealiste kaitseks mõeldud meede, siis tegelikult peaks hoopis olema nii, et lapsevanemaid tuleb kohustada arvutit vanemlikku kontrolli võimaldavate
tarkvaraliste lahendustega varustada. Seda kohustust ei ole lihtsalt õiglane vabale kommuunile kanda anda, sest see nõuab rahalist katet. Kokkuvõtvalt sellised seadused pigem vist on mõeldud Hiina stiilis kõikide järele nuhkimiseks lastekaitse sildi all. Tehniliselt võttes düstoopiline jälgimismaania alias "tere tulemast Matrixisse, Inimpatarei".
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
Pärast teen vist uue installikatse, aga eelnevalt konverdin puhtaks tehtud kettad MBR süsteemi (ilmselt diskparti abil) ja vaatan, mis siis juhtub. Loodetavasti saab installer lõpuks aru, mida ma soovin, kui talle puust ette ja punaseks teha.
