praegune kellaaeg 06.03.2026 19:19:13
|
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| Kas pooldad valitsuse energiapoliitikat ja kõrgeid energia hindasid? |
| Jah, tingimusteta! |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem jah |
|
8% |
[ 6 ] |
| Pigem ei |
|
16% |
[ 12 ] |
| Kindlasti mitte! |
|
66% |
[ 48 ] |
|
| hääli kokku : 72 |
|
| autor |
|
Tanel
HV Guru

liitunud: 30.09.2001

|
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
06.03.2026 09:37:59
|
|
|
greaper, esiteks see "üle 50%" on BS väide (nüüd viitad ühele webilehele aga sellega on kah niimoodi, et nende vaates on alla nominaalvõimsuse opereerimine 100% rike... no ei ole aga noh, las olla, narratiivi jaoks sobib).
Juhitav võimsus on hädavajalik elektrivõrgu ja inertsi poolelt, ideaalis on vaja piisavas koguses elektromehaanilist inertsi (ehk pöörlevaid-tiirlevaid genekaid) - sobib nii gaasiturbiin (sh ka auruturbiin) kui vee jõul toimetav. Akupangad, pv ja tuul ei suuda võrgus inertsi iseseisvalt meie regioonis tagada ning seetõttu on meil ühelt poolt müstiline sagedus- ja stabiilsusreservi turg mis ikkagi jõuab koguhinna hulka ja need jaamad vajavad kah ehitamist/hooldamist/jms. Täna on selleks balti turul eranditult soojuselektrijaamad (ja nüüd tuleb keegi räägib akudest ja sagedusturust jms - tegemist on lisavõimsustega, need üksi inertsi ei taga, annavad vaid aega, et soojusjaam võimsuse üles ajaks ning pole vaja segmente välja keerata).
Reinsalu on reinsalu ja poolt teemat ei jaga aga samasugused on enamus teisi "populariseerijaid" - siiani ei suuda mitte keegi rääkida ei strateegiast ega reaalsetest võimalustest kuidas tagada võrgu toimine homme ja 10ne aasta pärast. Räägitakse sisuliselt eranditult tootmissaldodest ja elektri hinnast (isegi mitte kogukulust vaid börsihinnast) ignoreerides "pisiasja", et kõik see on täiesti ebaoluline kui võrgus sagedus lappama läheb kuna tootmine-tarbimine on tasakaalust väljas...
Kuna kusagil on veel paar teemat jagavat töötajat on meil tulemas gaasijaamad (ja needki keerati pe*se kuna poliitik tuli vahele - "vaja Narva linna aidata"), sest need on lihtsalt odavamad ja keegi nagunii ei mõtle pikemas kui valimistsükli perspektiivis.
EDIT:
Tanel, see pilt on ebaoluline, see ei näita hetkevajadusi. Tuulega annaks kenasti koguvajaduse katta aga sageduse hoidmiseks sellest üksi ei piisa, ei piisa ka hunniku keemilise salvestuse ehitamisest, pole veel näiteid kuidas sünteetiline inerts suudaks võrku pikaajaliselt stabiliseerida (lühiajaliselt küll, pikk - ikka tuleb kusagilt suur hooratas ja kineetiline energia appi )
_________________ Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001

|
06.03.2026 09:38:10
|
|
|
Eks meil ka kasvab nende hiina huvigruppide osakaal, kes tahaks rohkem Xi akusid panna...kenad tiblade käsilased.
Põlevkivi kasutust ei saa vähemalt keegi meil mõjutada kui CO2 kukele saadetakse ja varem või hiljem see ju juhtub. Algselt pakuti ju, et fix tasu 20-30€, aga Saksamaa, Taani ja teised väiksed käpikud polnud nõus.
Jaama töökindlus püsitööl ju kasvab vs sisemaa tuule 15-20% töökindlus ja merel 25-30%.
Väga nunnu on katta see 70% nüüd tiblagaasiga Ok mitte 70%, aga julgelt 10% sellest osast ja see kasvab kuna gaasigeneraatorite osakaal aina suureneb.
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 30.09.2001

|
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 30.09.2001

|
06.03.2026 10:11:30
|
|
|
Facebookist üks vastavateemaline postitus. Kuna see ilmestab olukorda hästi, jätan selle siia:
| tsitaat: |
Ma olen täiesti kindel, et kliimaminister ütles selles saates (Esimene stuudio) ühe mõistliku lause – baasteadmised tuleks selgeks teha.
Et hea lugeja mõistaks mastaapi, nimetame meid põhiliselt mõjutavaks võrgupiirkonnaks Põhjamaid ja Balti riike. Paraku on Leedul head võimalused ka kaubelda Poola ja Saksamaaga. Kokkuvõttes on meid otseselt mõjutava ala suuruseks umbes 75 GW talvist tarbimist. Eesti maht sellest on umbes 1,5 GW.
Te mõistate suurusjärgu erinevust.
Me teame, et päev-ette turul määrab hinna kõige kallim turule pääsev pakkuja. Piirangud tulevad turuosaliste omavaheliste ühenduste tekitatud kitsaskohtadest. Olgu öeldud, et Soomega ühendab Eestit täna merekaablite kaudu kokku 1 GW ning mööda maad õhuliinid Lätti umbes 1 GW. Kui tuleb neljas ühendus Lätiga, saame juurde veel 1 GW.
Väide, et turualale lisandunud 0,8 GW tuuletootmist (800 MW) oleks jaganud pooleks jaanuarikuu börsihinna, on parimal juhul küüniline vale. Eriti arvestades, et 0,8 GW kilunäoga tuugeneid annaks maksimaalse kuu keskmisena tunnis umbes 0,3 GW. Samas on tuuleenergia olemus kõikuv – paljudel tundidel on tootmine nullilähedane just siis, kui süsteem seda kõige rohkem vajab.
Kas plaanitud 600 MW tuumajaam suudab viia alla meie energiahinna? Võrdleme siis uuesti: 75 GW vs 0,6 GW – samal turul. Üksik jaam sellises süsteemis ei määra turuhinda, välja arvatud juhul, kui ta tõrjub turult välja kallima marginaalpakkuja just nendel tundidel, mil hind kujuneb. Seetõttu on üsna ebatõenäoline, et see üksinda meie hinnataset määravalt muudaks.
Kliimaminister väitis korduvalt, et gaasijaam maksab kolm korda vähem kui samasugune põlevkivijaam, ning imestas, kuidas algklassidest ei jäänud meelde, et sellist valikut saab teha vaid üht viisi.
Minule meenus samuti algklass, kus õpetati hulkasid – mäletate: kolmnurksed käisid ühte hulka ja nelinurksed teise. Ilmselt minister oli selle teadmise jagamise ajal külmapühi pidamas.
Energeetikavõõrale inimesele ehk aitaks siin üks võrdlus. Murutraktor ja päristraktor võivad olla sama võimsusega, kuid ostes murutraktori võib juhtuda, et sügisel pole kartuleid salve panna ja talvel hakkab nälg näpistama. Need pole võrreldavad asjad – küll on numbrid ja osa nimest sarnased, aga - baasteadmised tuleks ikka selgeks teha.
Lisaks tuleb mõista mõju meie riigi majandusele. Põlevkivist saab tööd ja leiba terve tööstusharu ning kütuse raha jääb Eestisse.
Gaasijaam on küll investeeringuna odavam, kuid selle tootmiskulu sõltub otseselt imporditava kütuse hinnast. Gaasi puhul saab tööd torumeeste trust, energia eest makstav hind aga liigub täna välispartneritele ja homme…
Ma olen Kristjan Järvaniga nõus: kui Ukraina sõda on lõppenud, suured on leppinud ja meie lääneliitlased käivad jälle tähistamas „suure isamaasõja lõppu“, siis ilmselt kirjutatakse gaasimolekulide valem jälle pärgamendile vere sisse kastetud sulega ja kirillitsas.
Me ei ehita lahendust kümneks aastaks – pigem neljakümneks.
Lisaks ei saa jätta mainimata asjaolu, et veidi kuumema eskalatsiooni korral võivad ka LNG-laevad jääda kodusadamatesse. Minister küll ütles, et ükski sõda pole tõstnud kütuse hinda jäädavalt, kuid ilmselt neli talve ilma gaasita annaks meile teadmise, et kolmekordne kapitalikulu vahe tasuks end ära.
Nojah – koalitsioonipoliitikud praalisid veel sellega, et investeerida tuleks rohkem kui kaks miljardit, ja see kosmiline summa tuleks energiaärimeeste taskust. Aga olgu öeldud, et nende taskus on selline hundikurgu moodi kanal, mis on hubina ühendatud meie kõigi taskutega – läbi elektrihinna, võrgutasude ja toetuste. Sarnaselt pühitsetud kullaga: ükskõik kuidas seda kulutada, vaesemaks ei jää nad sendigi võrra, sest meie taskust libiseb kuld protsentidega nende taskusse tagasi.
Eriti tuleb siin tähele panna, et juttu oli juhitavatest tootmistest, mis tänase ministri selgituse kohaselt polegi tootmiseks ette nähtud.
Veel tahaksin välja tuua Lauri Laatsi näite sagedusturul osalenud akusalvestist, mis oli nii „hea“, et tasus ära aastaga.
Kui te kujutate ette, et riigi poolt puutumatuks tunnistatud jõustruktuuri juht ostab omale uue relva ja padrunid ning tagasiteel kontorisse põikab juveelikauplusest läbi ja palub klientide rahakotid enda taskusse tühjaks teha – kaua siis selle relva tasateenimine aega võtab?
Me ei tohi unustada, et igasugune salvesti, päev ette turu mõttes, salvestab vaid juba kord toodetud elektrienergiat – seejuures kadudega. Ilmselgelt muudab salvesti pääs turule energia hinna selgelt kallimaks. See mitte ei langeta hinda vaid tekitab kallid platood.
Kahju jääb paraku nende kanda, kes raha loovutasid.
5. märts on kurb päev.
Ilmselt on koalitsioon kokku leppinud, et ühed peavad saama rikkamaks ja teised tublisti vaesemaks.
Kahtlemata teavad saates olnud koalitsioonipoliitikud, mida tähendab garantii. Kui puuduks risk, ei sooviks pangad seda ju kunagi.
Rahal on hind.
Maksumaksja rahal on paraku hind vaid maksumaksja enda jaoks.
Jah, juttu oli ka CO₂ kvoodi hinnast. See on oluline ja sellega peab tegelema. Paraku olen ma vaid energeetik ega tunne rahvusvaheliste kokkulepete dünaamikat – seetõttu jätan selle kellelegi targemale kommenteerida.
Mis on lahendused:
- tugev toetus kvoodi minimaliseerimise huvigrupile panustamine;
- energiabörsi hinnastamismudeli ja reeglite muutmisse;
- Eesti SEJ amortiseerunud plokkide ülesehitamine plokkhaaval;
- Põhjala ja Balti riikide ülene üleminek tuumaenergiale ning põlevkivi hoidmine reservplaanina;
- ebaadekvaatsete poliitikute pagendamine Kurrunurruvuti saarele ja Pipi isa vangla ülalpidamiskulu maksmine;
- karvakasvu soodustavate preparaatide leiutamine, et kannataks talvel õues elada.
Mis ei ole lahendus:
- homne koalitsiooni kokkulepitud hääletus;
- hulgaliselt juhusliku tootmisvõimega energiatootmise rajamine;
- nende tõttu süsteemile vajalike kompensatsioonisüsteemide rajamine ( lühisvool, primaarreserv, FFR, MFR);
- nende tõttu alternatiivse juhitavate reservjaamade ehitamine;
- ebapädeva väärtuspõhise selgituse uskumine ja sellele ideoloogiast lähtudes mõtte seestamine. |
_________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
06.03.2026 10:13:55
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
| tsitaat: |
Tuulega annaks kenasti koguvajaduse katta
|
tuulevaikse ilmaga?
Seda ma tean, et sagedust ei hoia, jutt ongi hetkel tuulevaiksest ilmast - tuugenitest pole siis suurt kasu. |
Jah, meretuult üledimensioneerides annab vägagi ebaefektiivselt koguvajaduse katta... lihtsalt siis tekitame teise probleemi - kuhu kogu see ülearune ning ebavajalik toodang tuulisel päeval panna (meelega ja teadlikult ignoreerin seda, sest tänane reaalne suundumus on sinna)
Akusse piiramatult ei mahu ja ka visioonid vesiniku kasutuse osas ei sobi - tööstuslik tootmine eeldab stabiilset energiavoogu mitte ebaühtlast sisse-välja plõksimist (nt jube keeruline on toodetud vesinikku veeldada kui vahepeal nö. rublinik välja keerata).
_________________ Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Tanel
HV Guru

liitunud: 30.09.2001

|
06.03.2026 10:27:35
|
|
|
Probleem ongi ju selles, et kui Läänemere piirkonnas tuulevaikus, siis on suure tõenäosusega vaikus ka naaberriikides (ehk puudujääk).
Ja vastupidi (nagu märkisid), kui tuul puhub, pole seda kuhugi panna. Ja ülekandeliinide pikendamine pole ka odav (kaod + kulu).
_________________ Hinnavaatlus.ee - leia parim hind!
HV valuutakalkulaator |
|
| Kommentaarid: 463 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
5 :: |
7 :: |
360 |
|
| tagasi üles |
|
 |
anubis
HV Guru

liitunud: 07.06.2002
|
06.03.2026 10:29:00
|
|
|
| Tanel kirjutas: |
| tsitaat: |
Tuulega annaks kenasti koguvajaduse katta
|
tuulevaikse ilmaga?
Seda ma tean, et sagedust ei hoia, jutt ongi hetkel tuulevaiksest ilmast - tuugenitest pole siis suurt kasu. |
Too välja andmed sellekohta mitmel päeval aastal on avamerel kolmes erinevas lokatsioonis kuhu tuuleparki planeeritakse tuulekiirus 100m kõrgusel samal ajal alla 5m/s.
Aitäh.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
 |
greaper
HV kasutaja

liitunud: 27.06.2005
|
06.03.2026 11:59:03
|
|
|
| tsitaat: |
greaper, esiteks see "üle 50%" on BS väide (nüüd viitad ühele webilehele aga sellega on kah niimoodi, et nende vaates on alla nominaalvõimsuse opereerimine 100% rike... no ei ole aga noh, las olla, narratiivi jaoks sobib).
|
Ei ma ei aja mingit viidet, ega narratiivi taga, lähtun samast loogikast, mis tuuliku vastased, tuult pole, elektrit pole, auvere on rikkis, elektrit pole. Auvere on ebamõistlikult palju rikkis , mitu korda ta juba sellel aastal on rivist väljas olnud? Ehk siis tegemist on paberil juhitava, kuid päriselus juhusliku tootmisega. https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2022/09/27/auvere-needus-eesti-kalleim-elektrijaam-on-igal-kolmandal-paeval-remondis ja midagi pole eriti paremaks läinud
Tanel,
| tsitaat: |
greaper, üks pilt sulle 21. jaanuarist, tuulevaiksest päevast. Mis on tuugenite ja mis põlevkivienergia osakaal?
|
Ja kui auvere on rikkis, siis ka elektrit pole, so whats your point? Ehitame rämeda hunniku selliseid auvere laadseid? Maksame rämedalt peale ja istume ikka ilma elektrita? Tuumajaam oleks õige lahendus ja veel õigem oleks see lahednada koostöös läti ja leeduga (nagu viimased ka pakkusid, kuid millest me keeldusime).
_________________ Psychologists usually attribute belief in conspiracy theories to a number of psychopathological conditions such as paranoia, schizotypy, narcissism, and insecure attachment, or to a form of cognitive bias called "illusory pattern perception". |
|
| Kommentaarid: 25 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
24 |
|
| tagasi üles |
|
 |
anubis
HV Guru

liitunud: 07.06.2002
|
06.03.2026 16:10:22
|
|
|
| anubis kirjutas: |
| Tanel kirjutas: |
| tsitaat: |
Tuulega annaks kenasti koguvajaduse katta
|
tuulevaikse ilmaga?
Seda ma tean, et sagedust ei hoia, jutt ongi hetkel tuulevaiksest ilmast - tuugenitest pole siis suurt kasu. |
Too välja andmed sellekohta mitmel päeval aastal on avamerel kolmes erinevas lokatsioonis kuhu tuuleparki planeeritakse tuulekiirus 100m kõrgusel samal ajal alla 5m/s.
Aitäh. |
Lisan ühe hea viitekogu lingi. Seal küll jah, toodud 10 ja 50m keskmine välja, 2x kõrgemal on pilt veel parem.
https://energiatalgud.ee/Tuuleenergia_ressurss
10m
Spoiler 
50m
Spoiler 
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Magic
HV Guru

liitunud: 28.12.2001

|
06.03.2026 16:26:18
|
|
|
Ka totaalsele uhuule peaks täna selge olema, et keskmiste arvudega pole midagi teha.
Teadlased on ju ära näitanud, mis see reaalne kasutegur tuleb...ja see on olematu.
Kui vaja siis tuult pole, sommide näide.
Kui vaja odavalt saada ostad hoopis kallilt Poolast ja müüd sinna 10X odavamalt Ignitise näide. Uhuu pole või?
Meil on varustuskindlus maavarana olemas, on ka sakslastel, poolakatel. Ammu aeg see CO2 idiootsus pikalt saata.
Tahavad rohelist, siis tuumajaam.
|
|
| Kommentaarid: 234 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
200 |
|
| tagasi üles |
|
 |
anubis
HV Guru

liitunud: 07.06.2002
|
06.03.2026 16:33:58
|
|
|
Alla 50%?
https://kasauvereonkatki.ee/#dashboard
18.05.2026 01:00 - 08.08.2026 01:00 on Auvere nullis ja see on planeeritud. Kui miskit juhtub siis tuleb veel juurde.
Aga vastus on, et Läänemerel on 100m kõrgusel päevasid, kus tuul on alla 5m/s, 10-15 päeva aastas. Ja need ei ole tervel Läänemerel korraga. Statistiliselt on need päevad enmasti juunis, mis ei ole väga probleemne meile, selles kontekstis.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2950630125000249
Miks sa uhhuutad? Mingi sügavam probleem mis ei lase olla ja tahab väljendamist? Joo vett, äkki.
|
|
| Kommentaarid: 337 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
2 :: |
0 :: |
283 |
|
| tagasi üles |
|
 |
ref
Kreisi kasutaja
liitunud: 10.08.2003
|
06.03.2026 17:40:49
|
|
|
| greaper kirjutas: |
| tsitaat: |
| greaper, esiteks see "üle 50%" on BS väide (nüüd viitad ühele webilehele aga sellega on kah niimoodi, et nende vaates on alla nominaalvõimsuse opereerimine 100% rike... no ei ole aga noh, las olla, narratiivi jaoks sobib). |
Ei ma ei aja mingit viidet, ega narratiivi taga, lähtun samast loogikast, mis tuuliku vastased, tuult pole, elektrit pole, auvere on rikkis, elektrit pole. Auvere on ebamõistlikult palju rikkis , mitu korda ta juba sellel aastal on rivist väljas olnud? Ehk siis tegemist on paberil juhitava, kuid päriselus juhusliku tootmisega. https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2022/09/27/auvere-needus-eesti-kalleim-elektrijaam-on-igal-kolmandal-paeval-remondis ja midagi pole eriti paremaks läinud |
Fine, kui niipidi tahad konteksti tekitada siis päikese saadavus on alla 5% ja tuulel kusagil 15%. Selles kontekstis on too alla 50% kuramuse kõva näitaja Aga see on arusaadavalt ju BS iga nurga alt.
Viidatud Äripäeva artikli järgi - 2022a oma, 7a hiljem, offline oleku aeg 633 (planeeritud hoolded) + 785 (rikked) -> (633+785)/(365*7) * 100.0 = 55% offline. Aga 633 päeva on planeeritud - hooldused mis on iga tootmisüksuse (sh. tuule-päikese juures) vajalikud. Rikkelisi katkestusi oli 2022-aastaks 30% ajast.
Auvere jääb alati hambusse kuna see on tõesti ebaõnnestunud lahendus kus kohalikke eksperte konkreetselt ignoreeriti - pärismaalased ju ei tea, väljast tuldi arengumaad õpetama.
2003-2005 renoveeriti kõik keevkihi katlad Narvas, tuhaeraldus viidi vee pealt pneumaatikale, soojusvahetid ehitati täielikult ümber. ~2014-2015 ehitati katelde käivitused täielikult ümber lubamaks kiiremat sisse-välja lülitamist; gaasi kasututs (katla käivitamiseks) hakati mõõtma ja hindama; lisati filtrid ning mõõdikud heitmete jaoks.
Auvere on 270MW, Eesti 700MW, Narva 185MW (katel töös kuna poliitikud ja Narva linn nõuab), ehk, et kuhugi ~1.1GW kanti. Ütleme siis, et Auvere on täiesti maha kantud, ikkagi on ~700MW jubedat ebakindlat tootmist turul...
Kui vaadata laiemalt Eestit ennast - Narva jaamad (miinus Auvere) ~700MW; Iru + Enefit 280 on kokku ~40MW; pisikesed kombijaamad (Paide, Väo) ~10MW; VKG ja muude pisikeste peamiselt tööstusele suunatud tootjate koguvõimsus on kuhugi ~200MW kanti. Balti turg laiemalt - Riia TEC-2 on ~800MW..
Kui üldse võrgu stabiilsust baltikumis vaadata siis võimsused/tootmised mis suudavad sagedust hoida kui s*tt ventikas:
Riia TEC-2 - 800MW (gaasiturbiin, kõige kiiremini reageeriv)
Enefiti Eesti ja Auvere - ~1000MW (olgu, 700MW sest Auvere on ju katki)
Leedukate Kruonis - 900MW eeldusel, et paak täis pumbatud ega pole tühi...
+ Kiisa 250MW kriisireservi.
Kokku ~1700-3000MW eeldusel, et keegi neist juba turul tootmas pole (toodab kui muid pole saadaval) ja pumpla täis.
Estlink 1 ja 2 on 1000MW ja NordBalt 700MW; LitPol 500MW. Täna ühe lingi ära kukkumine on hallatav - piisavalt kiirelt reageerivat inertsi olemas, kahe lingi ära kukkumine vajab õnne (nagu eelmine kord juhtus), kolme peal on garanteeritud segmentide väljalülitamine.
2030 seis:
Enefiti jaamad on turult maas, Riia halvimal juhul kah ja meil on ca 250-1150MW saadaval. Lubatakse 300MW gaasi juurde. Ehitus võtab 3 - 5 aastat, täna on 2026.
4-5 aasta lõikes tekib seis kus Estlik 1 maha kukkumise järel lükatakse tarbjaid välja. Ja meie poliitikud ja aktivistid halavad olemasoleva tootmise üle ning suruvad rohkem võrku destabiliseerivat tootmist, sorry aga kus on siin mingisugunegi loogika?!
_________________ Elektri hind koos tasudega |
|
| Kommentaarid: 17 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
0 :: |
0 :: |
15 |
|
| tagasi üles |
|
 |
|
| lisa lemmikuks |
|
|
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|