MTÜ Hoiame Loodust saavutas ajaloolise läbimurde pinnasekahjustuste osas.
* Keskkonnaamet tõdes ausalt, et kuna tegemist on nii suure muudatusega järelevalve töös, siis tuleb hakata inspektoreid ümber õpetama, sest siiani kehtis inspektorite seas arusaam, et see polnud kuritegu, mida saaks vastutusele võtta. Kuid usun, et inspektorid võtavad muudatuse kiiresti omaks, sest kuritegu on kuritegu ja nende töö on tegijad vastutusele võtta.
Keskkonnaamet andis MTÜ Hoiame Loodust teada, et meie ettepanekud võeti vastu ja nad karmistavad oma järelevalvet pinnasekahju tekitajate osas. Kui siiani kehtis süsteem, et võisid metsamullastiku sisuliselt karistamatult segi pöörata, siis nüüd see umbes 30 aastat kestnud ajajärk saab läbi.
Keskkonnaamet tõdes, et süsteemne muutus tuli MTÜ Hoiame Loodust surve alusel. Tõdeti, et meil on eriarvamusi osades teemades, aga MTÜ töö parandab Eestis KeA järelevalve võimekust ja selles osas sooviti meile ainult jõudu tööle. Varasemalt on tunnistanud RMK, et MTÜ Hoiame Loodust survel on nad teinud oma metsanduse süsteemides korrektuure, aga fakt on ka see, et kõik probleemid pole lahendatud. Rõõmu saab tunda, et liikusime jällegi loodushoidlikuma metsamajanduse suunale lähemale.
Kui siiani oli inspektorite tööjuhendis kirjas, et rööpa sügavust ei saa mõõta, kui vesi neis lainetab, siis uues tööjuhendis see takistus eemaldatakse. Lisati, et keskkonnakahjusid hindama ei hakata, kuna see on äärmiselt töömahukas ja ilmselt ulatub lõpuks ainult 100 - 200 euroni, sest pinnase kahjumäärad on sedavõrd väiksed, et see muudab keskkonnakahju määramise mõttetuks ja ebaproportsionaalselt kulukaks, lisaks pole ka piisavalt tööjõuressurssi.
Aga trahv, mis on eraldiseisev osa keskkonnakahju määramisest, saab olema KARM. Eesmärk ongi läbi karmi trahvi motiveerida metsafirmasid kahjusid mitte tegema. Minu senine välitööde kogemus on näidanud, et metsafirmad tunnevad karistamatust ja sedasi on metsaraied vahel lausa nagu sõjaväli. Keskkonnaametile saadetud varasemate avalduste peale öeldi üldjuhul alati, et midagi teha ei saa. Eelmisel aastal võtsin südameasjaks see olukord ära lahendada, mistõttu süsteemselt otsisime meeskonnaga probleemile lahendust, et tõestada KeA-le olukorra tõsidust, sest mittetrahvimine pole andnud muud lahendust, vaid probleem on läinud aastatega suuremaks. Keskkonnaamet võttis meiepoolset survet väga tõsiselt ning tegi omapoolsed hinnangud ja jõuti samale tõdemusele, et nii edasi minna ei saa.
Mõistetavalt selline süsteemne muutus ajab metsafirmad marru, et neil polegi enam vaba voli pinnast hävitada, aga seda õigust pole tegelikkuses neil kunagi olnudki. Mistõttu ongi siinkohal rõõm tõdeda, et me liigume lahenduste suunal ja keskkonnakahju tekitajate elu muutub järjest karmimaks.
Keskkonnaamet tõdes ausalt, et kuna tegemist on nii suure muudatusega järelevalve töös, siis tuleb hakata inspektoreid ümber õpetama, sest siiani kehtis inspektorite seas arusaam, et see polnud kuritegu, mida saaks vastutusele võtta. Kuid usun, et inspektorid võtavad muudatuse kiiresti omaks, sest kuritegu on kuritegu ja nende töö on tegijad vastutusele võtta.
Arutelu all oli ka lindude pesitsusrahu Riigikohtu otsuse valguses ja siingi andis MTÜ Hoiame Loodust oma esmase sisendi, et millisena meie seda näeme, et see oleks loodust hoidev ja tagaks lindudele pesitsusrahu. Igal juhul eesmärk on looduses tegutsemine nii, et see oleks seaduslik ja loodust mitte hävitav. Sest kui me hävitame ära oma enese keskkonna, siis kukub kokku ka ümbritsev majandus selle ümber.
MTÜ Hoiame Loodust tegutseb süsteemselt ja mõnikord lausa oma võimeid ületades, aga probleemide lahendamisel oleme edukad. Meie edu võti on Eestimaa elanike toetus ja väga motiveeritud meeskond. Kui andsin meeskonna liikmetele teada meie tööedust, siis see andis väga palju jõudu ja usku juurde, et saame isegi nii 30 aastat kestnud süsteemidest läbi murda. Põhimõtteliselt saavutasime Keskkonnaametiga lahenduse, mis tundus võimatuna veel eelmisel aastal.
Sellest Keskkonnaameti otsusest võidab kolm osapoolt - loodus, metsaomanikud ja Eestimaa ühiskond, sest mida hoitum on loodus, seda parem on meie tulevik. Nüüd tuleb panustada rõhku sellele, et metsafirmadele jõuaks tajutaval määral kohale, et pinnase hävitamine on keelatud ja karmilt karistatav ning, et inspektorid võimalikult kiiresti uue süsteemi alusel tööle asuksid!
Meie töövõit kindlasti tekitab metsafirmades pahameeletormi, aga kuritegevusele pole Eesti metsanduses ruumi. Mida kiiremini see metsafirmadele kohale jõuab, seda rahulikumas õhkkonnas saame liikuda toimivale loodushoiule ja metsandusele lähemale.
Seekord pean ütlema, et Keskkonnaamet ületas ennast ja andis sellele probleemile valguskiire tunneli lõppu. Kas linnurahuga läheb sama edukalt, seda saame aja jooksul teada, kindlasti hoiame KeA-ga kontakti. Aga kuriteod tuleb võtta vastutusele ja lindude tahtlik tapmine on kuritegu.
MTÜ Hoiame Loodust soov ja tahe on, et riigiasutused tegutseks ja töötaksid seaduse alusel. Paraku näeme oma töös, et tihti riigiasutustes töötavad isikud tegutsevad kellegi huvidest lähtudes ja eiratakse seadusi ning siis kohus loob vajaminevat korda. Kõige keerulisem olukord on Kliimaministeeriumiga, sest seal toimuv on täielik katastroof - täpselt nagu meie valitsusega. Vahel on tunne, et nad pole kuulnudki ei Põhiseadusest ega muust seadusruumist, aga siingi me käed rüpes ei istu, tegutseme ja otsime lahendusi edasi.
Me vajaks riigiasutustes väga tõsist suhtumise muutust. Vastutuse puudumine on minu hinnangul üks väga tõsine koht, mis annab riigiametnikele ja poliitikutele taju, et nad võivad teha, mis pähe torkab. Kuidas seda muuta? Eks iga muutus algab meie enese tajust ja tahtest.
MTÜ Hoiame Loodust jätkab kindlasti tööd. Et selliseid võite looduse jaoks tuleks veelgi.
Aitäh kõigile toetajatele!
Mati Sepp
MTÜ Hoiame Loodust
53936991
mati@hoiameloodust.ee
Täname kõiki lugejaid ja toetajaid. Tegutseme koos edasi ja hoiame loodust!
MTÜ Hoiame Loodust
SEB EE951010220298842222
SWED EE622200221082508590
NB! Kui soovid annetusel tulumaksu tagasi, siis lisa selgitusse oma isikukood.
Fotod: varasemast juhtumist 2025 a.