[ip0808]

Tere, küsiksin nõu seoses uue Telia liitumisega. Nimelt tuleb uude just ehitatud majja Telia koduinternet ja TV, tehnoruumi tuleb enefiti kiire interneti kaabel. Ruuter läheb tehnoruumi, saan aru et see sama kaabel läheb siis seal ruuterisse? Ning lisaks tuleb tehnoruumi ka ont seade-seega, vaja on kahte vaba pistikupesa, eks? Siis siit järgmine mure, elutuppa teleka kõrvale tuleb Telia androidi toega digiboks. Saan aru, et selle boksi külge ei pea ruuterist netikaablit ühendama? Et saab ka WiFiga ühendada selle ära? Ja siis igaks juhuks ka selline küsimus, et kas teleka juures on netikaabli pesa vajadus seinas? Hetkel on teleka taga 3 tavalist pistikupesa, kas peaks muutma midagi ja lisama ka ühe pesa, millel on netikaabli auk, või ei ole see üldse vajalik? Lihtsalt digiboks seinakontakti ja HDMIga teleka külge? Ehk mõni targem annab mulle nõu enne tehniku tulekut, et pärast mingeid üllatusi ei tuleks.

[taavi]

valguskaabel tuleb tuppa ja läheb ONT-i
ontist läheb võrgukaabel ruuterisse
mõlemad vajavad toidet

see, kas telekas vajab võrgukaablit sõltub sellest, kas ruuteri wifi levib tehnoruumist telkani. tüüpiliselt ei levi. tavaliselt hakatakse siis mingite mesh wifidega või muude ajuvabadustega tegelema. telia tahab kindlasti sulle seda kuumaksu eest müüa.

tldr: kui uut maja ehitad, siis vea kaableid igale poole, tunduvalt lihtsam, kui seda pärast teha. võrku ja elektrit.

[A.S.]

[indrpo]

ideaalne oleks kui ONT jääks optikaga tehnoruumi aga sealt kulgeks vähemalt Cat5e elutuppa kas TV juurde või mõnda teise nurka kuhu saaks ruuteri ühendada. Digiboks võib olla wifiga aga oletame, et kuskile tuleb mingi mänguarvuti või konsool mis võiks olla kaabliga. Kuigi tänase ruuteri wifi läbilase heas levialas on ka 1Gbit/s
Sõltub palju vahemaa tehnoruumist elutoani on, kui selleks on vaid üks sein, siis saab ka tehnoruumis oleva ruuteri wifiga seal hakkama, samas on ju ka teisi tube kuhu wifi võiks levida.
Eks tehnikuga kohapeal saab hakkama, kui toitepesadki vähemalt ette valmistatud.

[Etz]

[Sold OUT]

ruuter olgu tehnoruumis, sinna otsa switch, tubadesse AP'd PoE toitega ja sealt saab välja võtta ka kaabli telekale-digiboxile millele iganes, pane kasvõi lisa switch sinna teleka kappi. Mis fantaasia see on, et ruuter veetakse elutuppa teleka alla vilkuma. tehnoruumist nagunii liiguvad kaablid mööda maja laiali, mis mõte sellel ont>patch>ruuter elutuppa>sealt kaabel tagasi tehnoruumi>switch>kaablid tubadesse edasi huijaaritamisel on?

[NAIRI2]

Telekas > digiboks > ONT kindlasti kaabel.

[indrpo]

Kuna kirjas oli, et teleri juures on seinas ainult elektripesad, siis jäi lausa mulje, et toad on üldse kaabeldamata. Ei saa aru ka kas maja on valmis või sees tööd käivad alles.
Seega pole muud kui hakkate tehnikuga kohapeal projekteerima.

[Sold OUT]

kas tuleb uus telekas, siis pole digiboxi ehk vajagi, saad äpiga või pane mingi pulk, chromecast-streamer, firestick, xiaomi jms kõik pakuvad midagi.

[kaabakas]

Kui uus maja ehitati ilma netikaabelduseta, siis on loll lugu ja mida sa ikka teed. Esimese asjana sisse kolides naljalt seinu avama ei hakka.
Kui veel ehitatakse, siis ehk jõuab paigaldada ka. Tänapäeval ma ei lepiks vähemaga kui igas toas kahes perspektiivsemas seinas kaks pesa, ja wifi jaoks lakke ka nii et maja ära katab, see viimane tahab veidi süvenemist.
Ainult ruuteri wifiga sa maja ära ei kata niikuinii, nii et ruuter tehnoruumi, ja wifipurgid sinna kuhu vaja.

[Etz]

kaabakas, kui ehitati netikaabelduseta ja ühekordne, on pööning ja AP'd lakke.
Endal see projekt seisab alles ees, tänapäeval kui ise ei projekteeri ja ei ehita, kipub tavaline olema.

[Janis]

Ühekordsel saab suht ilusti kaablid seintesse lasta pööningult.

[Norbert]

[Janis]

Ee, ei ole? Miks sa sellist asja küsid?

Kui väga kahju viimistlusest siis keevitaja või põletiga katusele juhtmeid vedama Mõnel kindlasti odavam kui seintega.

[Sold OUT]

Nüüd aga asju ostukorvi panema:

Ruuter, switch, kontroller, paar AP'd tuppa ja vähemalt üks õue hoovi poole ja ongi 600-1200 eurot läinud

[Etz]

[Sold OUT]

[Janis]

Amazonist maksuvabalt

[Etz]

[commer]

Igasse tuppa tõmba netikaabel, elu pärast lihtsam

[BA79]

Enda poolt n.ö "tagantjärele tarkus" aga ega nõukogude ajal ehitatud hoone puhul teist varianti polegi, kui pinnapealne kaabeldus. Kui uue majaga selline seis, et kaabeldamist sisse ei projekteeritud, siis põhimõtteliselt sama seis.
Kaableid seina sisse süvistada pole minu arvates mõtet. Midagi juhtub, siis pärast tervet kaablit välja vahetada keerulisem. Seega- karbikutesse seina peale, et esteetilisem välja näeks. Kui vaja kaablit vahetada sest on vigane siis karbikust saab seda paremini kätte. Muidugi on inimese enda maitse, mõnele meeldib, kui oleks kaablid ära peidetud, kasvõi kipsseina taha, aga siis peab arvestama sellega, et ainuüksi ethernet pesa äraväsimise või vigastumise korral on seda viga raske parandada. Uuesti otsastamiseks tuleb natuke kaablist koorida ja otsastada, aga see osa kaablist on juba seina taga ja nii lihtsalt seda ilma seina maha võtmata kätte ei saa. Samuti on riskantne, kui tulevikus on soov midagi seina külge paigaldada/kruvida. On suur oht, et siis puurib/kruvib kaabli läbi, aga kui see on peamine kaabel, kust net majja tuleb, siis on terve elamine ilma internetita niikaua kuni viga pole kõrvaldatud. Ma olen proovinud kaabliotsijaga kaableid tuvastada, aga noh osad neist näitavad aiateibaid ja seega 100% välistada ikka ei saa, et kruvib kaablist läbi.
Kuhu, kui palju vedada sõltub internetti ühendatavate seadmete arvust ja asukohast majas. Kaabliga saab ca enam kui 97% lubatud kiirusest. Kui side "lõpptarbijad" ehk võrku ühendatavad seadmed on WiFi otsas siis sõltub WiFi levist ja signaalitugevusest see, kui hea kvaliteediga su lõppkiirus on (Sissetulev kiirus läheb alati jagamisele kõikide samal ajal ühendatud ja internetti kasutatavate seadmete vahel). Üldiselt omast kogemusest võib öelda, et ainult WiFi peale ka ei tasu lootma jääda. Sõltuvalt asukohast ja majaehitusel kasutatud materjalidsest võib signaal olla pärsitud. Endal peamised tarbijad kõik nüüd kaabliga "võrgutatud". Üks nüanss veel, millele soovitan mõelda: tavaruuteril on 4 LAN pesa. Kui sul on tarbijaid rohkem kui 4 mis kaabliga ühendatakse siis osta soovitatavalt vähemalt 8 pordine switch (Eelistatult Gigabit) ruuteri ja lõppseadmete vahele. Mul endal on 8 pordine ühes toas ja 5 pordine teises toas eri korrustel. Hetkel pordipuudust ei ole, aga tulevikus ostan 16 pordise switchi. Kui ostad switchi juurde siis ei teki sul probleeme sellega, kui tulevikus võrgutatavaid seadmeid juurde tuleb aga füüsiliselt on kõik pordid hõivatud. Kui ruuterit ei saa niiviisi paigaldada, et Wifi leviks kõikjal rahuldatavalt siis tuleb leviala laiendaja(d) osta. Vahel piisab eramus ühest, teisel juhul vaja 2. Pääsupunkt võiks olla etherneti peal, siis kuni pääsupunktini tuleb nagu torust laseb ja sealt edasi juhtmevabalt vastavalt sellele,kuidas pääsupunkt ja sülearvuti omavahel kokku lepivad, millist profiili (sidestandardit) kasutada. Osadel seadmetel on WiFi moodul nõrgema saatjaga, kui teisel, seepärast võib juhtuda nii, et teatud oludes siiski max kiirust ei saa isegi, kui on pääsupunktiga otsenähtavus.

Kui üle maja kaableid vedada ei soovi siis pead lootma selle peale et juhtmevabad pääsupunktid ära kataksid. Vastasel juhul hakkad sülearvutiga mööda tube ringi rändama et head ühendust saada. Kui kasutuses on mänguriarvuti, siis see kindlasti võrgukaabliga netti. WiFi võib olla piisavalt ebastabiilne, et lag (viivitus) tuleb sisse aga see mõjutab sujuvat mängimist ja mängukogemust.

[Janis]

Paned üle powerline siis kaabliga kui vaja. Kui õigesti ühendatud, saab täitsa asjalikke kiiruseid kätte. Ideaalne pole aga vähemalt stabiilsem kui wifi.

[BA79]

Üle elektrivõrgu olla komplikatsioone. Ise pole kogenud, aga foorumis on sellest kirjutatud.
https://digi.geenius.ee/test/ule-elektrivorgu-internetti-jagav-adapter-on-paras-lotomang-mul-ei-hakanudki-toole/ Paras loto.

[Janis]

Eks neid seadmeid ole igasuguseid ja tuleb lihtsalt õigesti ühendada. Võib jah juhtuda, et igasse tuppa sellega ei saagi midagi tekitada.

[BA79]

Elektrivõrgus on rohkem häireid sees, sest põhimõtteliselt on elektromagnetväljas see võrgusignaal. Seepärast on ethernet kaabel, eelistatult varjega, alati parem valik, kui miski muu.
Endal on CAT5E FTP kaabliga võrgumajandus ära tehtud ja otsastatud ka varjestatud modulaarpistikutega.