praegune kellaaeg 30.05.2026 10:36:33 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
08.01.2026 12:05:37
|
|
|
Neid ameteid ikka väga palju ei ole, mille töötunni eest saab kätte rohkem kui on sellise "torumehe" töötund  Koristaja töötund on umbes 50 eur, korralik torumees korruta kahega.
Ja miks sul see haridus siis üldse on? 
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
 |
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
08.01.2026 12:11:17
|
|
|
ÕVP ÕpetajateleVäärilinePalk miinus on sulatustsüklid, mis viivad juba toodetud soojuse majast välja. Mis tähendab, et kui külmal ajal on vaja sooja toota, siis tegeletakse hoopis välisosa sulatamisega.
|
|
| Kommentaarid: 145 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
130 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 12:12:53
|
|
|
| Monoblockil on veel külmumiskaitse ka nö miinuseks. Paika pandud tempist alates hakkab niisama vett läbi välisosa ajama. Aga vist odavam seda teha kui vegan vedelik süsteemi osta
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
08.01.2026 12:23:14
|
|
|
| Janis kirjutas: |
Neid ameteid ikka väga palju ei ole, mille töötunni eest saab kätte rohkem kui on sellise "torumehe" töötund Koristaja töötund on umbes 50 eur, korralik torumees korruta kahega.
Ja miks sul see haridus siis üldse on? |
Sest ma õppisin 5a sellel erialal. IT on tasuvam. Kuigi täna on automaatika ka järjest enam teema. Õnneks on mul mõlemad, ja sellline kombo on väga tugev.
| tsitaat: |
| ÕVP ÕpetajateleVäärilinePalk miinus on sulatustsüklid, mis viivad juba toodetud soojuse majast välja. Mis tähendab, et kui külmal ajal on vaja sooja toota, siis tegeletakse hoopis välisosa sulatamisega. |
Jah, õnneks mitte märgatavalt, aga mida rohkem piiri peal soojuspump töötab (generaator 100%), seda tihedamini on vaja teha ka sulatustsükleid, sest paratamatult aurusti pool jäätub kiiremini. Sulatustsüklid on siseneva ja väljuva vee temperatuurigraafikutelt väga hästi näha.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Prillpapa
Kremli troll
liitunud: 04.06.2022
|
|
08.01.2026 12:52:52
|
|
|
Maakütte rajamine tundub sirka 2x kulukam kui õhk-vesi paigaldus, mäletasin vahe oluliselt väiksema olevat 
Maaküte ca 20 000€
https://www.hange.ee/116922/eramu-viimine-maakuttele/
https://www.hange.ee/115205/maakutte-paigaldus/
Õhk-vesi ca 10 000€
https://www.hange.ee/120735/ohk-vesi-soojuspump-paigaldus/
https://www.hange.ee/127447/kuttesusteemi-valjavahetus/
Kui arvutus teha 20 aasta peale, jääks õhk-vesi puhul igal aastal ~500€ kompenseerimaks pakases kehvemat cop-i ja kõrgemat elektrikulu.
AI väidab horisontaalne maakontuur vs puuraugud:
| tsitaat: |
Rajamise kulu (u 200 m² majale) 4000–6000€ vs 12000–16000€
Kokkuvõtteks: Kui soovid asendada tavalise maakontuuri puuraukudega, pead arvestama umbes 8 000 – 10 000 euro suuruse lisainvesteeringuga võrreldes tavalise maaküttega. |
suurem vahe kui oleks ise arvanud, hange.ee leiab ainult kontuuri laotamise hindu ka a'la 2000-3000€ kandis, võimalik et mida hinda sisse arvutada kas koos geoaluste-projektide, teostuste, lubadega või lihtsalt kopamees möllab, kontuuri surveproov, käepigistus, raha vahetab omanikku - tehtud..
Vbl need puuraugud rohkem rikka eesti ehk harjumaa teema, kus kinnisvarahinnast ja sellest tulenevalt küttesüsteemi osa kogu hinnast erinevuse teema..
A'la sama eramu Tallinnas võib maksta nt 450 000€, Võrumaal aga 250 000€, maakütte paigaldus sh valides kulukama puurimisega variandi nt 30 000€, moodustaks see Tallinnas napi 6-7% kogu maja/kinnisvara hinnast, aga Võrumaa maja/kinnisvara hinnast juba 12% ehk pea 2x kallim küttesüsteemi lahenduse valik kogu projektis.
See omakorda seletab miks isegi uusarenduse majad reeglina õhk-vesi peal, sest arendajale on nii soodsam, soodsam kui maaküte või puurimisega maaküte. Kes see maja ostes ikka nüanssidesse süveneb, küte on küte eksju, peaasi et tänapäevane ja mugav.. 
_________________
--- |
|
| Kommentaarid: 20 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
20 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 12:54:48
|
|
|
| Lõpeta palun
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
08.01.2026 13:10:10
|
|
|
| Miks ta peaks lõpetama, olen isegi selliseid pakkumisi saanud. Milles nagu täpsemalt probleem on ? Jälle, et saan odavamalt, sest teen ise ? Kui võtta, et õhk-vesi soojuspump ise maksab juba vahemikus 4-7k, siis paigaldust tänaste hindadega ei ole väga raske 10k juurde saada, sõltuvalt sellest, mis veel vaja teha on.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 13:16:22
|
|
|
Sest need hinnad ei ütle midagi, iga objekt on erinev. 2 puurauku maksis mingi 6k sõbral, teisel läks kogu õhk vesi süsteem 18k. Ei ole suured majad.
Nagu ma ka omi projekte teen, identsete parameetritega asi võib ühele mitu tonni rohkem maksta
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sold OUT
Aeg maha 1p
liitunud: 30.07.2002
|
|
08.01.2026 13:20:46
|
|
|
Kui sul on 600 ruudune krunt ja maja seal peal 150 ruutu, siis ei pane sa sinna kontuuri vaid puurid johhaidii
_________________
Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist. |
|
| Kommentaarid: 94 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
1 :: |
81 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
08.01.2026 13:21:18
|
|
|
| Janis kirjutas: |
Sest need hinnad ei ütle midagi, iga objekt on erinev. 2 puurauku maksis mingi 6k sõbral, teisel läks kogu õhk vesi süsteem 18k. Ei ole suured majad.
Nagu ma ka omi projekte teen, identsete parameetritega asi võib ühele mitu tonni rohkem maksta |
Jah, nii on, aga tema väidetes ei ole ju midagi valet. 18k õhk-vesi süsteemi puhul tähendab ilmselt ka kogu sisemise infra ehitamist, mitte ainult soojuspumba integreerimist olemasolevasse süsteemi. Siseosa ehitus on nii õhk-vesi, kui maasoojuspumbal identne.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
miq1988
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.01.2006
|
|
08.01.2026 13:24:28
|
|
|
| Janis kirjutas: |
| Maaküttel ei pea olema kontuuri. Puuritakse auk või mitu, hind nüüd meeletult kallim küll emam pole |
Paar aastat tagasi oli puurimise vs horisontaalse vahe küll päris suur.
_________________
I don't need anger management. I need people to stop pissing me off ! |
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 13:28:15
|
|
|
See on jura et puurauk on mingi luksus. Ma ütleks et soodsam kui hoovi üles kaevamine. Vaadaku juba palju neid pakkujaid on.
| miq1988 kirjutas: |
| Janis kirjutas: |
| Maaküttel ei pea olema kontuuri. Puuritakse auk või mitu, hind nüüd meeletult kallim küll emam pole |
Paar aastat tagasi oli puurimise vs horisontaalse vahe küll päris suur. |
Oleneb täiesti krundist. Vabalt võib sul naabril see oluliselt odavam olla
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
miq1988
Kreisi kasutaja
liitunud: 21.01.2006
|
|
08.01.2026 13:40:33
|
|
|
Oktoobrist sain käima enda maakütte. Mina kiidan heaks.
Mul oli küttesüsteemi vahetus, ahju pealt, ega seal väga polnud mõeldagi vaja, et mida panna.
_________________
I don't need anger management. I need people to stop pissing me off ! |
|
| Kommentaarid: 10 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
10 |
|
| tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
08.01.2026 14:14:15
|
|
|
Puuraugu jaoks on vaja kooskõlastust, neid ei lubata igale poole puurida, saastate keskkonda muidu.
Maakontuur, kui sul on maad, kuhu seda laotada.
Puurkaevukollektor, kui sul maad ei ole.
2016 võetud pakkumine MSP peale oli 10 000.
2025 võetud pakkumine ÕVP peale 9800 (Saanuks 1,7x kallimalt, saanuks ka 30-40% odavamalt)
MSP= maasjoojuspump
ÕVP= õhk-vesi pump
|
|
| Kommentaarid: 145 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
130 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 14:15:15
|
|
|
| Kontuuri jaoks on ka luba vaja
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
08.01.2026 14:16:29
|
|
|
| Markos kirjutas: |
Mul on muideks tööstus ja soojusautomaatika alane haridus, kui taustast rääkida. Kui sulle on kunagi A.Kull soojustehnikat lugenud ja sa oled talle eksameid teinud, siis oled tehtud poiss ka, seal eksimisruumi ei ole.
|
Sry, aga kui sa rõhud 30a tagasi omandatud kraadile aastal 2026.a ja sa selles valdkonnas ei tööta, siis su teadmised on tänapäeval väga palju aegunud. Omal natuke üle 10a. esimese kõrghariduse etapi lõpetamisest automaatika vallas ja aastas 2026.a annab tugevalt tunda, kuidas teadmised aeguvad. Põhitõed muidugi mitte, aga just spetsiifilisem teadmine.
Iseasi on see, kui 30a tagasi õppinud, siis kui palju tegelikult 30a hiljem mäletad õpitust.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
Betamax
HV Guru
liitunud: 29.05.2003
|
|
08.01.2026 14:41:30
|
|
|
| ot: |
Markos ju kogenud hunt Kriimsilm igas valdkonnas. Mäletan, kuidas tüüp järjekindlalt väitis, et termopastat pole protsessoritel mõtet kunagi vahetada, sest see ei muuda midagi  |
|
|
| Kommentaarid: 750 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
563 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
08.01.2026 14:54:17
|
|
|
| ranel kirjutas: |
| Markos kirjutas: |
Mul on muideks tööstus ja soojusautomaatika alane haridus, kui taustast rääkida. Kui sulle on kunagi A.Kull soojustehnikat lugenud ja sa oled talle eksameid teinud, siis oled tehtud poiss ka, seal eksimisruumi ei ole.
|
Sry, aga kui sa rõhud 30a tagasi omandatud kraadile aastal 2026.a ja sa selles valdkonnas ei tööta, siis su teadmised on tänapäeval väga palju aegunud. Omal natuke üle 10a. esimese kõrghariduse etapi lõpetamisest automaatika vallas ja aastas 2026.a annab tugevalt tunda, kuidas teadmised aeguvad. Põhitõed muidugi mitte, aga just spetsiifilisem teadmine.
Iseasi on see, kui 30a tagasi õppinud, siis kui palju tegelikult 30a hiljem mäletad õpitust. |
Kõik kehtib tänapäeval ka, füüsikaseadused ei ole muutunud ja vajaliku info leidmine ning tõlgendamine ei ole mitte mingi probleem, kui baasteadmiste põhi on olemas ja tugev. Mingite torude väänamine, klappide ja täiturite paigaldus, ning loogika programmeerimine ei ole mingi krdi spetsiifika. Vot, kui sa hakkad aure arvutama, siis on spetsiifika.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 14:57:23
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Mingite torude väänamine, klappide ja täiturite paigaldus, ning loogika programmeerimine ei ole mingi krdi spetsiifika. Vot, kui sa hakkad aure arvutama, siis on spetsiifika. |
Sul on midagi ikka väga sassis, füüsiline töö ongi seal spetsiifika. Tänapäeval teevad kõik muu kaluklaatorid ja isegi ilmselt juturobotid ära.
Toruväänaja teenib rohkem kui auru ajaja.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Etz
HV Guru
liitunud: 27.01.2005
|
|
08.01.2026 14:59:58
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Kõik kehtib tänapäeval ka, füüsikaseadused ei ole muutunud... |
| ot: |
| Vot see on asi, mille peale ma mürki küll ei julgeks võtta, kui ajalugu vaadata... |
_________________
...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen! |
|
| Kommentaarid: 236 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
196 |
|
| tagasi üles |
|
|
Prillpapa
Kremli troll
liitunud: 04.06.2022
|
|
08.01.2026 15:02:14
|
|
|
Osadel erialadel on kutsesüsteem, kus peab kutset iga nt 5 aasta tagant uuendama ja ilma kutseta turul ei tohi tegutseda. Kutse eelduseks erialane haridus, töökogemus, regulaarsed täiendkoolitused. Ainult läbitud haridust ei peeta piisavaks, a'la oled arstiks-kirurgiks õppinud 15 aastat töötasid lihakombinaadis lihunikuna ja tahaks nüüd esmaspäeval uuel töökohal kohe südameopilaua taha hüpata, sest arstidiplom on, läbivalt nuga lihas ka välgutanud, inimkeha ja meditsiinipõhimõtted ei ole ka muutunud.. mis probleem on..
_________________
--- |
|
| Kommentaarid: 20 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
20 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 15:06:15
|
|
|
| Prillpapa kirjutas: |
| Osadel erialadel on kutsesüsteem, kus peab kutset iga nt 5 aasta tagant uuendama ja ilma kutseta turul ei tohi tegutseda. Kutse eelduseks erialane haridus, töökogemus, regulaarsed täiendkoolitused. Ainult läbitud haridust ei peeta piisavaks, a'la oled arstiks-kirurgiks õppinud 15 aastat töötasid lihakombinaadis lihunikuna ja tahaks nüüd esmaspäeval uuel töökohal kohe südameopilaua taha hüpata, sest arstidiplom on, läbivalt nuga lihas ka välgutanud, inimkeha ja meditsiinipõhimõtted ei ole ka muutunud.. mis probleem on.. |
Sel alal võid seda paberit nö rentida kellegilt. Täpselt nagu elektritöödega, enamusel pole mingit paberit aga kõik paberid saab ikka aetud. Üks mul siin ootab ka, et millal oma paberi kätte saan, et siis nii asju ajada.... a ma ei viitsigi seda lõpuni viia, sest tunnihinne on juba ilma paberita selline mis paberiga vennal 
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
08.01.2026 15:22:37
|
|
|
| tsitaat: |
| Täpselt nagu elektritöödega, enamusel pole mingit paberit aga kõik paberid saab ikka aetud. |
Jah ja suur osa on parajad käpardid ka. Ma ikka kullipilguga vaatan neid "elektrikke", kes paberitega meeste eest töid teevad. Vinguvad ja vaidlevad ka, näha, et neile on õpetatud vaid seda, kuidas peab tegema, aga miks on puudu. Sama asi on "ehitajatega", kui sa küsid, aga miks sa nii teed, siis vastatakse, et aga nii on ju koguaeg tehtud. Mis haridusse puutub, siis piloodieksamid on väga hea näide selle kihta, kuidas sa pead aru saama, kuidas asjad on, sest enamasti on sul testides kaks idioodlikku vastust, aga lõppeks kaual kaks ülejäänut, mis eeldavad teadmisi, millel need küsimused põhinevad, et see fifty fifty ära lahendada.
| tsitaat: |
| Sul on midagi ikka väga sassis, füüsiline töö ongi seal spetsiifika. |
Ja, mis seal peale töövõtete nii spetsiifilist on ? Asi algab õigesti projekteerimisest ja see eeldab arusaamisest, kudas asjad töötavad. Muidu pärast avastad, et ei töötagi nii nagu arvasid, et peaks töötama. Teoreetiline teadmine peab ikka ka väga paigas olema, kui tahad otsast lõpuni teha. Tavaline toruväänaja teeb lihtsalt nii nagu on koguaeg tehtud.
| tsitaat: |
| Mäletan, kuidas tüüp järjekindlalt väitis, et termopastat pole protsessoritel mõtet kunagi vahetada, sest see ei muuda midagi icon_lol.gif |
Kui sa ise ehitad arvuti siis jah, tööstuslikult toodetud arvutitel on termopasta või pad disainitud töötama kogu arvuti eluea, kui sa just radiaatorit või ventilaatorit mingil põhjusel ei eemalda. Kui cpu tempiga probleeme ei ole, siis niisama pole mõtet seda lahti kiskuda, siis saadki oma kiireltkuivavate 3 partei pastadega mässama hakata nonstop.
viimati muutis Markos 08.01.2026 15:36:21, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 15:29:43
|
|
|
Ega siis projekteerija paigaldaja kõrval ei istu oma teoreetiliste teadmistega.
Ja ikka väga palju projekte tehakse pm copy paste
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
08.01.2026 15:42:48
|
|
|
| Janis kirjutas: |
Ega siis projekteerija paigaldaja kõrval ei istu oma teoreetiliste teadmistega.
Ja ikka väga palju projekte tehakse pm copy paste |
Jah tehakse ja siis ongi probleemid, et soojuspump on liiga nõrk. Kui ma soojuspumba paigaldajale rääkisin teemat, siis tema hakkas jahuma aasta keskmisest temperatuurist 5-6 kraadi, et selle järgi siin me arvutame. Ma saatsin ta ptsi selle arvutusega. See on sama, et keskmine inimene sõidab päevas 50km ja iga elektripunn sobib.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 15:43:58
|
|
|
| Soojuspumpadel arvestataksegi mingi keskmisega mulle tundub, võetakse aasta keskmine kulu. Suvel on väga soodne ja talvel laseb kirvelt tennidega peamiselt, kokku tuleb ilus keskmine number.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
08.01.2026 15:59:27
|
|
|
| Janis kirjutas: |
| Soojuspumpadel arvestataksegi mingi keskmisega mulle tundub, võetakse aasta keskmine kulu. Suvel on väga soodne ja talvel laseb kirvelt tennidega peamiselt, kokku tuleb ilus keskmine number. |
"Sest nii on koguaeg tehtud" ja suurema võimsusega soojuspump võtab ju rohkem elektrit ! Aga, kas võtab ? onoff pumbad on ajalooks saamas, inverter reguleerib tootlikkust dünaamiliselt. Jällegi vaja teoreetilist teadmist, mis seal täpemalt jõudlust tagab on see rõhk, kompressori tootlikkus külmaaine liigutamisel või hoopi suurem aurusti tööpind ? Nõrk pump tenniga ei pruugi piisav olla, kui õhust enam midagi suurt ei tule, siis tenn ei ole enamasti sama võimas pumba nimivõimsusega. Tulemus ? 1:1 elektriküte ja jahe tuba.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 16:05:12
|
|
|
Kindel, et tenn sama võimas? Miks need süsteemid siis nii palju ampreid tahavad paberi peal?
Minu süsteemi paagis oli kokku 15kw tenne, pump ise 4.5kw.
Akupaagis mul juba oli 6kw tenn olemas ja see suudab kenasti maja sooja hoida iga ilmaga, varem oli 3,3kw ja see jäi hätta veits talvel.
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
08.01.2026 16:56:21
|
|
|
| Janis kirjutas: |
Kindel, et tenn sama võimas? Miks need süsteemid siis nii palju ampreid tahavad paberi peal?
Minu süsteemi paagis oli kokku 15kw tenne, pump ise 4.5kw.
Akupaagis mul juba oli 6kw tenn olemas ja see suudab kenasti maja sooja hoida iga ilmaga, varem oli 3,3kw ja see jäi hätta veits talvel. |
Ei ole jah, 11kw pumbal on 8kw tenn sees.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
08.01.2026 17:04:29
|
|
|
Tegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhul, aga ootan huviga, millal Markos selle välja mõtleb. Seda saab tegelikult ennetada. Või kui kiirkorras vastust tahab, siis 500 EUR tundub ilus number, sest Markose töötunni hind pidi nii kõrge olema, et 500 EUR probleemiks maksta ei tohiks ju olla.
100 EUR eest võin anda vihje.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
08.01.2026 17:04:41
|
|
|
Põnev 
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 17:06:27
|
|
|
| Pumbal on tenn sees?
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sold OUT
Aeg maha 1p
liitunud: 30.07.2002
|
|
08.01.2026 17:07:11
|
|
|
| ranel kirjutas: |
Tegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhul, aga ootan huviga, millal Markos selle välja mõtleb. Seda saab tegelikult ennetada. Või kui kiirkorras vastust tahab, siis 500 EUR tundub ilus number, sest Markose töötunni hind pidi nii kõrge olema, et 500 EUR probleemiks maksta ei tohiks ju olla.
100 EUR eest võin anda vihje. |
80
| Janis kirjutas: |
| Pumbal on tenn sees? |
Pumba sees on teine pump. termopump
_________________
Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist. |
|
| Kommentaarid: 94 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
1 :: |
81 |
|
| tagasi üles |
|
|
renx09
HV Guru
liitunud: 28.09.2004
|
|
08.01.2026 17:24:28
|
|
|
termopuba sees on termokilp
_________________
!! |
|
| Kommentaarid: 315 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
252 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sold OUT
Aeg maha 1p
liitunud: 30.07.2002
|
|
08.01.2026 17:27:40
|
|
|
Need aitavad küttesüsteemi termoplahvatusi ära hoida
_________________
Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist. |
|
| Kommentaarid: 94 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
1 :: |
81 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
08.01.2026 17:29:29
|
|
|
| Janis kirjutas: |
| Pumbal on tenn sees? |
Jah, siseosa hüdromoodulis.
| tsitaat: |
| Tegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhulTegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhul |
Jah, termodünaamika esimene seadus on see põhjus.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
08.01.2026 18:40:56
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Janis kirjutas: |
| Pumbal on tenn sees? |
Jah, siseosa hüdromoodulis.
| tsitaat: |
| Tegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhulTegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhul |
Jah, termodünaamika esimene seadus on see põhjus. |
Miks tipukoormuse ajal õhk-vesi pumbad võivad maja külmaks jätta, on üks teine natuke proosalisem põhjus, mis tavaolukorras ei sega. Mina avastasin selle klientide logisid läbi töötades. Kuna Markos automaatiku haridusega ja muidu tark, siis las nuputab. Põhitõed ju selged ja tal spetsiifilisi teadmisi pole vaja. Pm tasuta kiire leevendus.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
rex
HV Guru
liitunud: 09.01.2002
|
|
08.01.2026 18:53:44
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Kui sul on valida, kas keerata korra aastas kahte kraani või ehitada mitme tuhande euro eest mingi nupp, mis neid kraane keerab, soojuspumpa ja gaasikatelt sisse-välja lülitab, siis milline on selle kraani mittekeeramise tegelik maksumus ? |
Ma teeks (omale) ikka puhtalt hobikorras. Rahulik kvaliteetaeg tehnoruumis - sellele võib vabalt peale maksta. Ega valgustuse juhtimine ka ju lõpuni ära tasu - iga kontroller/nutirelee võtab natuke voolu, lisab keerukust ja vähendab su füüsilist aktiivsust.
PS. Küsi- ja hüüumärkide ette tühikute toppimine on ebaefektiivne lisatöö. Eriti kummaline, kui seda teeb progemiskogemusega inimene, kes harjunud, et iga märk loeb ja iga bug tüli tekitab.
|
|
| Kommentaarid: 248 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
227 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 18:55:58
|
|
|
| See eeldab ka spetsiifilisi oskuseid, see oma aja värk on lihtsalt vabandus
|
|
| Kommentaarid: 209 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
175 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
08.01.2026 19:42:37
|
|
|
| tsitaat: |
| Miks tipukoormuse ajal õhk-vesi pumbad võivad maja külmaks jätta, on üks teine natuke proosalisem põhjus, mis tavaolukorras ei sega. Mina avastasin selle klientide logisid läbi töötades. Kuna Markos automaatiku haridusega ja muidu tark, siis las nuputab. Põhitõed ju selged ja tal spetsiifilisi teadmisi pole vaja. |
Proosa las jääda kirjanduse juurde. Vaatame siis asja lähemalt, me ei vaja selleks logisi. Kuidas soojuspump töötab. Külmainet aetakse ringis läbi aurusti ja kondensaatori, aurusti on väljaspool, seal, kust energiat võetakse, aurustumine võtab keskkonnast soojust, rõhk madal. Kondensaator asub sise poolel, seal, kus soojust ära antakse, kondenseerumine annab soojust keskkonda, rõhk kõrge. Nii see asi käib ringiratast, võimsus on määratud ära kompressori läbilaskevõimega, mida rohkem külmainet ajaühikus suudetakse sealt läbi ajada, seda rohkem soojust ka väljast sisse transporditakse, lihtne, nagu rong. Kondensaator juures on soojusvaheti, mille kaudu antakse transporditud soojus üle süsteemi kütteveele, jällegi väga lihtne protsess. Mida rohkem on küttesüsteemis vett, seda rohkem on vaja ka sinna enegiat anda, et selle temperatuur tõuseks ja jõuaks soovitud vahemikku. Kui soojuspump ei jõua piisavalts soojust ette anda, siis vesi jahtub sellisele temperatuurile, mille tagab pumba poolt genereeritud soojushulk. Nagu keedupott, mida suurem see on, seda aeglasemalt see soojeneb ja teeküünlaga on pmst võimatu keema ajada. Kuna aurustiosa temperatuur läheb väga madalaks, siis õhuniiskus kondenseerub ja tekib jää, sellest on vaja vabandea, sest see takistab soojuse ülekannet välisõhust. Selleks on sulatustsükkel. mis tähendab, et pump vahetab hetkeks suunda, aurusti ja kondensaator vahetavad pooled neljateeventiili abiga. Sulatuseks võetakse seega energiat seespoolt, sellel ajal pump sooja ei tooda, hoopis võtab seda, ja sisemised torud muutuvad külmaks. Mida rohkem soojuspump peab maksimumi peal töötama, seda kiiremini tekib ka jää, sestap on vaja sulatustsükleid tihedamalt ja see vähendab pumba jõudlust, mis niigi on juba piiri peal. Võimsama pumba generaator võib töötada aeglasemalt ja vahepeal teha pause, mis tähendab, et jäätumine ei ole nii intensiivne ja sulatustsüklid on märksa harvemad. Sulatustsüklit võib kompenseerida aux küttega, aga see oleneb juba konkreetse pumba juhtloogikast, kas seda tehakse ja mis tingimustel. Millist küttevee temperatuuri soojuspump hoidma peab, on määratud küttegraafikuga, mis arvestab välistemperatuuri, et tagada sobiv balanss toodetava vee ja hoone soojuskao vahel. Liiga kõrgeks seatud setpoint võib ületada pumba võimekuse või toota tarbetult kuuma vett ilma, et seda tegelikult vajataks, ning sellega vähendada pumba efektiivsust. Liiga madalaks seatud setpoint räägib iseenda eest, vesi on liiga külm, ega suuda kompenseerida hoone soojuskadu, ega hoida soovitud ruumitemperatuuri. Siin ei ole mingeid võluvitsu olemas, et nüüd keeran mingit parameetrit ja kohe kõik töötab hoopis teistmoodi. Sa võid toppida igasugu akupaake ja värke kuipalju tahes, energia jäävuse seadus kehtib ikka.
| tsitaat: |
| Ma teeks (omale) ikka puhtalt hobikorras. Rahulik kvaliteetaeg tehnoruumis - sellele võib vabalt peale maksta. Ega valgustuse juhtimine ka ju lõpuni ära tasu - iga kontroller/nutirelee võtab natuke voolu, lisab keerukust ja vähendab su füüsilist aktiivsust. |
Mul on kogu maja arvuti juhtimisel, kõik, mis on mõistlik, see osa küttesüsteemist on ebamõistlik. Ma keeran ka osasi asju tagasi vaikselt, sest haldus on kurnavam, kui saadav kasu. Niiet mul on siin aastateks hobitamist olnud küllaga. Arvestage sellega, mida rohkem on süsteemis komponente, seda tõenäolisemalt võib see pse minna, rikke tõenäosus kasvab mitte lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt ja, kui sina oled ainuke, kes selle asja ehitanud on ja suudab seda hallata ja debugida, siis küsige endalt, kas sinu pere saab ka hakkama, kui sa näiteks haiglas koomas oled, või ähvardab neid surnuks külmumise oht ? Tegemist on täiesti tavapärase riskihaldusega, risk, intsidendi toimumise tõenäosus ja saadav potentsiaalne kasu.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
08.01.2026 23:25:48
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Sul on midagi ikka väga sassis, füüsiline töö ongi seal spetsiifika. |
Ja, mis seal peale töövõtete nii spetsiifilist on ? Asi algab õigesti projekteerimisest ja see eeldab arusaamisest, kudas asjad töötavad. Muidu pärast avastad, et ei töötagi nii nagu arvasid, et peaks töötama. Teoreetiline teadmine peab ikka ka väga paigas olema, kui tahad otsast lõpuni teha. Tavaline toruväänaja teeb lihtsalt nii nagu on koguaeg tehtud.
|
Pole hullemat käkikeerjajat, kui projekteerija. Keegi ei tee projekti järgi ja kui ka riigi jälgimise all projekti järgimis tnõutakse, siis ei tööta küte, vesi, vent, autmaatika jne. ootuspäraselt.
See on nii kogu aeg olnud.
| Markos kirjutas: |
Mul on kogu maja arvuti juhtimisel, kõik, mis on mõistlik, see osa küttesüsteemist on ebamõistlik. Ma keeran ka osasi asju tagasi vaikselt, sest haldus on kurnavam, kui saadav kasu. Niiet mul on siin aastateks hobitamist olnud küllaga. Arvestage sellega, mida rohkem on süsteemis komponente, seda tõenäolisemalt võib see pse minna, rikke tõenäosus kasvab mitte lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt ja, kui sina oled ainuke, kes selle asja ehitanud on ja suudab seda hallata ja debugida, siis küsige endalt, kas sinu pere saab ka hakkama, kui sa näiteks haiglas koomas oled, või ähvardab neid surnuks külmumise oht ? Tegemist on täiesti tavapärase riskihaldusega, risk, intsidendi toimumise tõenäosus ja saadav potentsiaalne kasu. |
No vot.alles paar posti tagasi mainisid, e automaatika on kasumlik ja tulus tegevus.
Tegelikult mainis siin ka et pole see asi nii lihtne midagi. Automaatika on väga lai ja selleks, et mingis ettevõtte spetsiifikas kodus olla, pead ikka kogu aeg õppima ja täiendamama, sest kunagine kooliharidus on ammu aegunud.
|
|
| Kommentaarid: 145 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
130 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
09.01.2026 11:03:11
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Miks tipukoormuse ajal õhk-vesi pumbad võivad maja külmaks jätta, on üks teine natuke proosalisem põhjus, mis tavaolukorras ei sega. Mina avastasin selle klientide logisid läbi töötades. Kuna Markos automaatiku haridusega ja muidu tark, siis las nuputab. Põhitõed ju selged ja tal spetsiifilisi teadmisi pole vaja. |
Proosa las jääda kirjanduse juurde. Vaatame siis asja lähemalt, me ei vaja selleks logisi. Kuidas soojuspump töötab. Külmainet aetakse ringis läbi aurusti ja kondensaatori, aurusti on väljaspool, seal, kust energiat võetakse, aurustumine võtab keskkonnast soojust, rõhk madal. Kondensaator asub sise poolel, seal, kus soojust ära antakse, kondenseerumine annab soojust keskkonda, rõhk kõrge. Nii see asi käib ringiratast, võimsus on määratud ära kompressori läbilaskevõimega, mida rohkem külmainet ajaühikus suudetakse sealt läbi ajada, seda rohkem soojust ka väljast sisse transporditakse, lihtne, nagu rong. Kondensaator juures on soojusvaheti, mille kaudu antakse transporditud soojus üle süsteemi kütteveele, jällegi väga lihtne protsess. Mida rohkem on küttesüsteemis vett, seda rohkem on vaja ka sinna enegiat anda, et selle temperatuur tõuseks ja jõuaks soovitud vahemikku. Kui soojuspump ei jõua piisavalts soojust ette anda, siis vesi jahtub sellisele temperatuurile, mille tagab pumba poolt genereeritud soojushulk. Nagu keedupott, mida suurem see on, seda aeglasemalt see soojeneb ja teeküünlaga on pmst võimatu keema ajada. Kuna aurustiosa temperatuur läheb väga madalaks, siis õhuniiskus kondenseerub ja tekib jää, sellest on vaja vabandea, sest see takistab soojuse ülekannet välisõhust. Selleks on sulatustsükkel. mis tähendab, et pump vahetab hetkeks suunda, aurusti ja kondensaator vahetavad pooled neljateeventiili abiga. Sulatuseks võetakse seega energiat seespoolt, sellel ajal pump sooja ei tooda, hoopis võtab seda, ja sisemised torud muutuvad külmaks. Mida rohkem soojuspump peab maksimumi peal töötama, seda kiiremini tekib ka jää, sestap on vaja sulatustsükleid tihedamalt ja see vähendab pumba jõudlust, mis niigi on juba piiri peal. Võimsama pumba generaator võib töötada aeglasemalt ja vahepeal teha pause, mis tähendab, et jäätumine ei ole nii intensiivne ja sulatustsüklid on märksa harvemad. Sulatustsüklit võib kompenseerida aux küttega, aga see oleneb juba konkreetse pumba juhtloogikast, kas seda tehakse ja mis tingimustel. Millist küttevee temperatuuri soojuspump hoidma peab, on määratud küttegraafikuga, mis arvestab välistemperatuuri, et tagada sobiv balanss toodetava vee ja hoone soojuskao vahel. Liiga kõrgeks seatud setpoint võib ületada pumba võimekuse või toota tarbetult kuuma vett ilma, et seda tegelikult vajataks, ning sellega vähendada pumba efektiivsust. Liiga madalaks seatud setpoint räägib iseenda eest, vesi on liiga külm, ega suuda kompenseerida hoone soojuskadu, ega hoida soovitud ruumitemperatuuri. Siin ei ole mingeid võluvitsu olemas, et nüüd keeran mingit parameetrit ja kohe kõik töötab hoopis teistmoodi. Sa võid toppida igasugu akupaake ja värke kuipalju tahes, energia jäävuse seadus kehtib ikka.
|
Umbes 5% soojusenergiat ööpäeva lõikes saab tiputarbimise ajal selle trikiga rohkem kütesse+väike pisike hüve veel juurde seoses selle eeposega, mis kirjutasid. Automaatik suudaks selle välja mõelda.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121
viimati muutis ranel 09.01.2026 11:05:54, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
09.01.2026 11:49:21
|
|
|
| tsitaat: |
No vot.alles paar posti tagasi mainisid, e automaatika on kasumlik ja tulus tegevus.
Tegelikult mainis siin ka et pole see asi nii lihtne midagi. Automaatika on väga lai ja selleks, et mingis ettevõtte spetsiifikas kodus olla, pead ikka kogu aeg õppima ja täiendamama, sest kunagine kooliharidus on ammu aegunud. |
Automaatika osatähtsus täna on tänu robotiseerumisele pidevas tõusutrendis, ei anna võrreldagi 30a taguse ajaga. See on muidugi tõsine üllatus, et iga ettevõte või süsteem omab spetsiifikat, ei oleks uskunudki  Kooliharidus ei annagi sulle väga spetsiifilisi teadmisi, ta annab sulle platvormi. Konkreetse soojuspumba teed endale ikka ise selgeks, aga see on ainult võimalik juhul, kui sa tead mismoodi see printsiibis töötab, kui see on sinu jaoks lihtsalt valge kast, millel nupud küljes, siis sa ei suuda minna kaugemale, kui tavakasutaja.
| tsitaat: |
| Umbes 5% soojusenergiat ööpäeva lõikes saab tiputarbimise ajal selle trikiga rohkem kütesse+väike pisike hüve veel juurde seoses selle eeposega, mis kirjutasid. |
Ei saa ja defineeri "tipp". Energia jäävuse seadus ei luba energial tekkida mingist imetabasest kohast iseeneslikult juurde. Avaldused stiilis "sul on seal midagi täiesti psses" ja "mul on üks trikk, millega saad 5% juurde" ei ole paraku s*ttagi väärt. Kui sa oled nii kõva mees, siis käi oma lahendus välja, võtame selle pulkadeks, vajadusel valideerime ja katsetame. Ilma selleta on tegemist lihtsalt tühjade sõnadega, mille taga ei ole mitte midagi. Ja ma EI otsi siin lahendust eksole.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
09.01.2026 12:38:56
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Janis kirjutas: |
Kindel, et tenn sama võimas? Miks need süsteemid siis nii palju ampreid tahavad paberi peal?
Minu süsteemi paagis oli kokku 15kw tenne, pump ise 4.5kw.
Akupaagis mul juba oli 6kw tenn olemas ja see suudab kenasti maja sooja hoida iga ilmaga, varem oli 3,3kw ja see jäi hätta veits talvel. |
Ei ole jah, 11kw pumbal on 8kw tenn sees. |
Seda ütleb sulle nii mõnigi soojuspumba müüja, et elektritenn peab katma maja arvutusliku soojavajaduse, kui pump ei suuda kütta või on rikkis. Aga seda ei ütle sulle kõik müüjad. Sest nende müüdavates soojuspumpades ongi väikese võimsusega elektritenn, millega pole võimalik sinu maja arvutuslikku soojusvajadust katta. Aga pumpa tahavad nad siiski müüa. Pump on aga pigem lõuna euroopa kliimasse mõeldud.
Kui seda ei ole tagatud, siis on projekteerija süüdi, et valesti arvutas soojusvajadust, soojuspumba pakkuja süüdi, kes projekti eiras jne.
Ligilähedaselt võiks teoretiseerida järgnevalt.
Maja arvutuslik soojusvajadus on 7kW.
Kuna klassikalise soojupumba võimsus väheneb seoses temperatuuri langemisega, siis dimensioneeritaksegi soojuspump selliselt, et suudaks soojusväljastuse tagada ka näiteks -15, -20C juures. Elektritenn võetakse mingil hetkel appi. Tavalisest 11kW soojuspumbast jääb -15C peal alles 7kW võimsust.
Kui aga valituks osutub soojuspump, mille soojusväljastus ei lange miinuskraadidega nii väga, ka sellised on olemas, siis valitaksegi 11kW võimsuse asemel hoopis 8kW soojuspump, sest tehnoloogiliselt pädevam soojuspump suudab ka -20C juures ikka veel toota soojust 6.8kW jagu
Selle dimensioneerimisega on ka see keeruline lugu, et pump peaks võimalikult effektiivseks toimimiseks olema üsna täpselt arvutatud küttevajaduse järgi. Liiga võimsal pumbal tööreziimiga hädad ja lahja pump lihtsalt kütab elektritenniga liiga palju lisa. Ökonoomsust ei saavutata.
Eelnev on teoreetiline kirjeldus, mida mulle erinevad soojuspumpade müüjad ja paigaldajad on rääkinud.
PS. Olles eri pumbamüüjatega suhelnud, siis neil on sageli üksteisele vasturääkivad arusaamad pumba dimensioneerimisest lähtuvalt maja soojusvajadusest, mida kliendile üritatakse pähe määrida. Kliendil on eri müügimeeste jutte kuulates pagana raske orienteeruda soojuspumba valikul.
|
|
| Kommentaarid: 145 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
130 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
09.01.2026 17:36:00
|
|
|
| Markos kirjutas: |
Ei saa ja defineeri "tipp". Energia jäävuse seadus ei luba energial tekkida mingist imetabasest kohast iseeneslikult juurde. Avaldused stiilis "sul on seal midagi täiesti psses" ja "mul on üks trikk, millega saad 5% juurde" ei ole paraku s*ttagi väärt. Kui sa oled nii kõva mees, siis käi oma lahendus välja, võtame selle pulkadeks, vajadusel valideerime ja katsetame. Ilma selleta on tegemist lihtsalt tühjade sõnadega, mille taga ei ole mitte midagi. Ja ma EI otsi siin lahendust eksole. |
Mina selliseid sõnu kasutanud pole, et stiilis "sul on seal midagi täiesti psses". Minu sõnad olid, et sul on midagi väga valesti, kui üle 33c toota ei jõua. Nagu hiljem tuli välja, siis on sul aladimensioneeritud seade ehk siis see ongi sul väga valesti. Üldse selline p*ersse ja pt*si saatmine pole minu kõneviis, vaid need on su enda väljendid siin teemas.
Ütlesin enne konkreetselt, et kui tahad seda lahendust, siis hind sulle 500 EUR. Kui mõni teine siin sõna võtnud tahab seda trikki teada, siis võib mulle otse kirjutada ja saab tasuta, aga Markosele seda edasi öelda ei tohi. kuna mehel on egotripp, siis see on paraku selle hind.
Lennupiloodi osas muideks. Minu automaatikaga õppekava sisaldas sõne otseses mõttes samu õppeaineid, mis päris pilootidel olid Tartu Ülikoolis (Lennuakadeemias õppijad saavad õppeained Lennuakadeemias, Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis. Kusagil mujal käidi veel). Sõna otseses mõttes sai koos eksamiteks õpitud, kuna toanaaber ühiselamus õppis Lennuakadeemias.
Ainus erinevus oli see, et minul oli miiniumlävend aine läbimiseks hinne E, siis lennundusel seotud inimestel oli C või B. Seda osa ma täpselt enam ei mäleta.
Üks tähelepanek veel. Mul peale kooli lõpetamist tekkis vastupidine tunne. Just tekkis mõistmine, kui palju asju on, mida ei oska ja vajaks põhjalikku süvenemist, et endale selgeks teha. Mitte ei tekkinud kõike teadja tunne. Tulles soojuspumpade juurde tagasi, ainuüksi nt Atlantic puhul vaatab mulle vastu ~300 lehekülge ühe mudeli põhist materjali, mis sisaldab paigaldust, kasutustusjuhendeid ning vea otsimist. Kui igapäevaelt sellega ei tegele, siis pole mõeldav, et kõike seda materjali hoomaks niisama muude asjade kõrvalt.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
09.01.2026 17:54:14
|
|
|
ranel, just nii see on. mida rohkem sa teada saad, seda enam mõistad, kui vähe sa tead. 
|
|
| Kommentaarid: 145 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
130 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 10.04.2002
|
|
10.01.2026 12:47:01
|
|
|
| tsitaat: |
| ulles soojuspumpade juurde tagasi, ainuüksi nt Atlantic puhul vaatab mulle vastu ~300 lehekülge ühe mudeli põhist materjali, mis sisaldab paigaldust, kasutustusjuhendeid ning vea otsimist. |
Ja mis sa arvad, et mul ei ole seda manuali või ? Ammu olemas ja läbi töötatud ja rakendatud ka. Kui börssi külge ehitasin, siis sai ikka väga põhjalikult kõik läbi vaatatud/katsetatud. Läksin pumba peale tagasi, väljas -7, väljundis 41 kraadi, tuba soe, säästsin vist 500 euri konsulti pealt.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
10.01.2026 13:47:20
|
|
|
| Ja palju sa kaotasd 300lk manuaali läbitöötamise pealt?
|
|
| Kommentaarid: 145 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
130 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
10.01.2026 15:32:57
|
|
|
Iga kord kui soojaks läheb säästad 500.- 
Ma olen täheldanud et külmaga ei teki eriti jääd välisosale, kui sulatustsükkel algab pole midagi sulatada. On see mingi talveõhu omaduste teema või lihtsalt pump ei suuda enam kastepunktist alla jahutada? Tavaline õhk-õhk, sooja puhub ikka samamoodi ja voolu ka rohkem ei võta. Ei klapi nagu pilt kokku.
Teadmamehed särage
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 196 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
158 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sold OUT
Aeg maha 1p
liitunud: 30.07.2002
|
|
10.01.2026 15:39:58
|
|
|
Külmaga ei tekigi
_________________
Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist. |
|
| Kommentaarid: 94 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
1 :: |
81 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
