praegune kellaaeg 10.01.2026 07:49:55 |
|
Hinnavaatlus
:: Foorum
:: Uudised
:: Ärifoorumid
:: HV F1 ennustusvõistlus
:: Pangalink
:: Telekavad
:: HV toote otsing
|
|
| autor |
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
08.01.2026 14:43:58
|
|
|
| Soojuspumpadel arvestataksegi mingi keskmisega mulle tundub, võetakse aasta keskmine kulu. Suvel on väga soodne ja talvel laseb kirvelt tennidega peamiselt, kokku tuleb ilus keskmine number.
|
|
| Kommentaarid: 207 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
   |
:: |
3 :: |
5 :: |
173 |
|
| tagasi üles |
|
 |
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
08.01.2026 14:59:27
|
|
|
| Janis kirjutas: |
| Soojuspumpadel arvestataksegi mingi keskmisega mulle tundub, võetakse aasta keskmine kulu. Suvel on väga soodne ja talvel laseb kirvelt tennidega peamiselt, kokku tuleb ilus keskmine number. |
"Sest nii on koguaeg tehtud" ja suurema võimsusega soojuspump võtab ju rohkem elektrit ! Aga, kas võtab ? onoff pumbad on ajalooks saamas, inverter reguleerib tootlikkust dünaamiliselt. Jällegi vaja teoreetilist teadmist, mis seal täpemalt jõudlust tagab on see rõhk, kompressori tootlikkus külmaaine liigutamisel või hoopi suurem aurusti tööpind ? Nõrk pump tenniga ei pruugi piisav olla, kui õhust enam midagi suurt ei tule, siis tenn ei ole enamasti sama võimas pumba nimivõimsusega. Tulemus ? 1:1 elektriküte ja jahe tuba.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 15:05:12
|
|
|
Kindel, et tenn sama võimas? Miks need süsteemid siis nii palju ampreid tahavad paberi peal?
Minu süsteemi paagis oli kokku 15kw tenne, pump ise 4.5kw.
Akupaagis mul juba oli 6kw tenn olemas ja see suudab kenasti maja sooja hoida iga ilmaga, varem oli 3,3kw ja see jäi hätta veits talvel.
|
|
| Kommentaarid: 207 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
173 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
08.01.2026 15:56:21
|
|
|
| Janis kirjutas: |
Kindel, et tenn sama võimas? Miks need süsteemid siis nii palju ampreid tahavad paberi peal?
Minu süsteemi paagis oli kokku 15kw tenne, pump ise 4.5kw.
Akupaagis mul juba oli 6kw tenn olemas ja see suudab kenasti maja sooja hoida iga ilmaga, varem oli 3,3kw ja see jäi hätta veits talvel. |
Ei ole jah, 11kw pumbal on 8kw tenn sees.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
08.01.2026 16:04:29
|
|
|
Tegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhul, aga ootan huviga, millal Markos selle välja mõtleb. Seda saab tegelikult ennetada. Või kui kiirkorras vastust tahab, siis 500 EUR tundub ilus number, sest Markose töötunni hind pidi nii kõrge olema, et 500 EUR probleemiks maksta ei tohiks ju olla.
100 EUR eest võin anda vihje.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
elukaz
HV Guru
liitunud: 06.09.2004
|
|
08.01.2026 16:04:41
|
|
|
Põnev 
_________________
Ma ei saa sellest aru, järelikult on see vale. |
|
| Kommentaarid: 191 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
0 :: |
154 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 16:06:27
|
|
|
| Pumbal on tenn sees?
|
|
| Kommentaarid: 207 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
173 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sold OUT
no credit
liitunud: 29.07.2002
|
|
08.01.2026 16:07:11
|
|
|
| ranel kirjutas: |
Tegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhul, aga ootan huviga, millal Markos selle välja mõtleb. Seda saab tegelikult ennetada. Või kui kiirkorras vastust tahab, siis 500 EUR tundub ilus number, sest Markose töötunni hind pidi nii kõrge olema, et 500 EUR probleemiks maksta ei tohiks ju olla.
100 EUR eest võin anda vihje. |
80
| Janis kirjutas: |
| Pumbal on tenn sees? |
Pumba sees on teine pump. termopump
_________________
Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist. |
|
| Kommentaarid: 92 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
1 :: |
79 |
|
| tagasi üles |
|
|
renx09
HV Guru
liitunud: 28.09.2004
|
|
08.01.2026 16:24:28
|
|
|
termopuba sees on termokilp
_________________
PSN: gt_ahv
Steam: CrassusPilosus |
|
| Kommentaarid: 315 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
1 :: |
252 |
|
| tagasi üles |
|
|
Sold OUT
no credit
liitunud: 29.07.2002
|
|
08.01.2026 16:27:40
|
|
|
Need aitavad küttesüsteemi termoplahvatusi ära hoida
_________________
Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist. |
|
| Kommentaarid: 92 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
5 :: |
1 :: |
79 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
08.01.2026 16:29:29
|
|
|
| Janis kirjutas: |
| Pumbal on tenn sees? |
Jah, siseosa hüdromoodulis.
| tsitaat: |
| Tegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhulTegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhul |
Jah, termodünaamika esimene seadus on see põhjus.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
08.01.2026 17:40:56
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Janis kirjutas: |
| Pumbal on tenn sees? |
Jah, siseosa hüdromoodulis.
| tsitaat: |
| Tegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhulTegelikult on väga hea lihtne põhjus, miks maja küte lahjaks jääb eriti külmade ilmadega õhk-vee puhul |
Jah, termodünaamika esimene seadus on see põhjus. |
Miks tipukoormuse ajal õhk-vesi pumbad võivad maja külmaks jätta, on üks teine natuke proosalisem põhjus, mis tavaolukorras ei sega. Mina avastasin selle klientide logisid läbi töötades. Kuna Markos automaatiku haridusega ja muidu tark, siis las nuputab. Põhitõed ju selged ja tal spetsiifilisi teadmisi pole vaja. Pm tasuta kiire leevendus.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
rex
HV Guru
liitunud: 09.01.2002
|
|
08.01.2026 17:53:44
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Kui sul on valida, kas keerata korra aastas kahte kraani või ehitada mitme tuhande euro eest mingi nupp, mis neid kraane keerab, soojuspumpa ja gaasikatelt sisse-välja lülitab, siis milline on selle kraani mittekeeramise tegelik maksumus ? |
Ma teeks (omale) ikka puhtalt hobikorras. Rahulik kvaliteetaeg tehnoruumis - sellele võib vabalt peale maksta. Ega valgustuse juhtimine ka ju lõpuni ära tasu - iga kontroller/nutirelee võtab natuke voolu, lisab keerukust ja vähendab su füüsilist aktiivsust.
PS. Küsi- ja hüüumärkide ette tühikute toppimine on ebaefektiivne lisatöö. Eriti kummaline, kui seda teeb progemiskogemusega inimene, kes harjunud, et iga märk loeb ja iga bug tüli tekitab.
|
|
| Kommentaarid: 247 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
226 |
|
| tagasi üles |
|
|
Janis
HV Guru
liitunud: 30.11.2005
|
|
08.01.2026 17:55:58
|
|
|
| See eeldab ka spetsiifilisi oskuseid, see oma aja värk on lihtsalt vabandus
|
|
| Kommentaarid: 207 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
3 :: |
5 :: |
173 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
08.01.2026 18:42:37
|
|
|
| tsitaat: |
| Miks tipukoormuse ajal õhk-vesi pumbad võivad maja külmaks jätta, on üks teine natuke proosalisem põhjus, mis tavaolukorras ei sega. Mina avastasin selle klientide logisid läbi töötades. Kuna Markos automaatiku haridusega ja muidu tark, siis las nuputab. Põhitõed ju selged ja tal spetsiifilisi teadmisi pole vaja. |
Proosa las jääda kirjanduse juurde. Vaatame siis asja lähemalt, me ei vaja selleks logisi. Kuidas soojuspump töötab. Külmainet aetakse ringis läbi aurusti ja kondensaatori, aurusti on väljaspool, seal, kust energiat võetakse, aurustumine võtab keskkonnast soojust, rõhk madal. Kondensaator asub sise poolel, seal, kus soojust ära antakse, kondenseerumine annab soojust keskkonda, rõhk kõrge. Nii see asi käib ringiratast, võimsus on määratud ära kompressori läbilaskevõimega, mida rohkem külmainet ajaühikus suudetakse sealt läbi ajada, seda rohkem soojust ka väljast sisse transporditakse, lihtne, nagu rong. Kondensaator juures on soojusvaheti, mille kaudu antakse transporditud soojus üle süsteemi kütteveele, jällegi väga lihtne protsess. Mida rohkem on küttesüsteemis vett, seda rohkem on vaja ka sinna enegiat anda, et selle temperatuur tõuseks ja jõuaks soovitud vahemikku. Kui soojuspump ei jõua piisavalts soojust ette anda, siis vesi jahtub sellisele temperatuurile, mille tagab pumba poolt genereeritud soojushulk. Nagu keedupott, mida suurem see on, seda aeglasemalt see soojeneb ja teeküünlaga on pmst võimatu keema ajada. Kuna aurustiosa temperatuur läheb väga madalaks, siis õhuniiskus kondenseerub ja tekib jää, sellest on vaja vabandea, sest see takistab soojuse ülekannet välisõhust. Selleks on sulatustsükkel. mis tähendab, et pump vahetab hetkeks suunda, aurusti ja kondensaator vahetavad pooled neljateeventiili abiga. Sulatuseks võetakse seega energiat seespoolt, sellel ajal pump sooja ei tooda, hoopis võtab seda, ja sisemised torud muutuvad külmaks. Mida rohkem soojuspump peab maksimumi peal töötama, seda kiiremini tekib ka jää, sestap on vaja sulatustsükleid tihedamalt ja see vähendab pumba jõudlust, mis niigi on juba piiri peal. Võimsama pumba generaator võib töötada aeglasemalt ja vahepeal teha pause, mis tähendab, et jäätumine ei ole nii intensiivne ja sulatustsüklid on märksa harvemad. Sulatustsüklit võib kompenseerida aux küttega, aga see oleneb juba konkreetse pumba juhtloogikast, kas seda tehakse ja mis tingimustel. Millist küttevee temperatuuri soojuspump hoidma peab, on määratud küttegraafikuga, mis arvestab välistemperatuuri, et tagada sobiv balanss toodetava vee ja hoone soojuskao vahel. Liiga kõrgeks seatud setpoint võib ületada pumba võimekuse või toota tarbetult kuuma vett ilma, et seda tegelikult vajataks, ning sellega vähendada pumba efektiivsust. Liiga madalaks seatud setpoint räägib iseenda eest, vesi on liiga külm, ega suuda kompenseerida hoone soojuskadu, ega hoida soovitud ruumitemperatuuri. Siin ei ole mingeid võluvitsu olemas, et nüüd keeran mingit parameetrit ja kohe kõik töötab hoopis teistmoodi. Sa võid toppida igasugu akupaake ja värke kuipalju tahes, energia jäävuse seadus kehtib ikka.
| tsitaat: |
| Ma teeks (omale) ikka puhtalt hobikorras. Rahulik kvaliteetaeg tehnoruumis - sellele võib vabalt peale maksta. Ega valgustuse juhtimine ka ju lõpuni ära tasu - iga kontroller/nutirelee võtab natuke voolu, lisab keerukust ja vähendab su füüsilist aktiivsust. |
Mul on kogu maja arvuti juhtimisel, kõik, mis on mõistlik, see osa küttesüsteemist on ebamõistlik. Ma keeran ka osasi asju tagasi vaikselt, sest haldus on kurnavam, kui saadav kasu. Niiet mul on siin aastateks hobitamist olnud küllaga. Arvestage sellega, mida rohkem on süsteemis komponente, seda tõenäolisemalt võib see pse minna, rikke tõenäosus kasvab mitte lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt ja, kui sina oled ainuke, kes selle asja ehitanud on ja suudab seda hallata ja debugida, siis küsige endalt, kas sinu pere saab ka hakkama, kui sa näiteks haiglas koomas oled, või ähvardab neid surnuks külmumise oht ? Tegemist on täiesti tavapärase riskihaldusega, risk, intsidendi toimumise tõenäosus ja saadav potentsiaalne kasu.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
08.01.2026 22:25:48
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Sul on midagi ikka väga sassis, füüsiline töö ongi seal spetsiifika. |
Ja, mis seal peale töövõtete nii spetsiifilist on ? Asi algab õigesti projekteerimisest ja see eeldab arusaamisest, kudas asjad töötavad. Muidu pärast avastad, et ei töötagi nii nagu arvasid, et peaks töötama. Teoreetiline teadmine peab ikka ka väga paigas olema, kui tahad otsast lõpuni teha. Tavaline toruväänaja teeb lihtsalt nii nagu on koguaeg tehtud.
|
Pole hullemat käkikeerjajat, kui projekteerija. Keegi ei tee projekti järgi ja kui ka riigi jälgimise all projekti järgimis tnõutakse, siis ei tööta küte, vesi, vent, autmaatika jne. ootuspäraselt.
See on nii kogu aeg olnud.
| Markos kirjutas: |
Mul on kogu maja arvuti juhtimisel, kõik, mis on mõistlik, see osa küttesüsteemist on ebamõistlik. Ma keeran ka osasi asju tagasi vaikselt, sest haldus on kurnavam, kui saadav kasu. Niiet mul on siin aastateks hobitamist olnud küllaga. Arvestage sellega, mida rohkem on süsteemis komponente, seda tõenäolisemalt võib see pse minna, rikke tõenäosus kasvab mitte lineaarselt, vaid eksponentsiaalselt ja, kui sina oled ainuke, kes selle asja ehitanud on ja suudab seda hallata ja debugida, siis küsige endalt, kas sinu pere saab ka hakkama, kui sa näiteks haiglas koomas oled, või ähvardab neid surnuks külmumise oht ? Tegemist on täiesti tavapärase riskihaldusega, risk, intsidendi toimumise tõenäosus ja saadav potentsiaalne kasu. |
No vot.alles paar posti tagasi mainisid, e automaatika on kasumlik ja tulus tegevus.
Tegelikult mainis siin ka et pole see asi nii lihtne midagi. Automaatika on väga lai ja selleks, et mingis ettevõtte spetsiifikas kodus olla, pead ikka kogu aeg õppima ja täiendamama, sest kunagine kooliharidus on ammu aegunud.
|
|
| Kommentaarid: 144 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
129 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
09.01.2026 10:03:11
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| tsitaat: |
| Miks tipukoormuse ajal õhk-vesi pumbad võivad maja külmaks jätta, on üks teine natuke proosalisem põhjus, mis tavaolukorras ei sega. Mina avastasin selle klientide logisid läbi töötades. Kuna Markos automaatiku haridusega ja muidu tark, siis las nuputab. Põhitõed ju selged ja tal spetsiifilisi teadmisi pole vaja. |
Proosa las jääda kirjanduse juurde. Vaatame siis asja lähemalt, me ei vaja selleks logisi. Kuidas soojuspump töötab. Külmainet aetakse ringis läbi aurusti ja kondensaatori, aurusti on väljaspool, seal, kust energiat võetakse, aurustumine võtab keskkonnast soojust, rõhk madal. Kondensaator asub sise poolel, seal, kus soojust ära antakse, kondenseerumine annab soojust keskkonda, rõhk kõrge. Nii see asi käib ringiratast, võimsus on määratud ära kompressori läbilaskevõimega, mida rohkem külmainet ajaühikus suudetakse sealt läbi ajada, seda rohkem soojust ka väljast sisse transporditakse, lihtne, nagu rong. Kondensaator juures on soojusvaheti, mille kaudu antakse transporditud soojus üle süsteemi kütteveele, jällegi väga lihtne protsess. Mida rohkem on küttesüsteemis vett, seda rohkem on vaja ka sinna enegiat anda, et selle temperatuur tõuseks ja jõuaks soovitud vahemikku. Kui soojuspump ei jõua piisavalts soojust ette anda, siis vesi jahtub sellisele temperatuurile, mille tagab pumba poolt genereeritud soojushulk. Nagu keedupott, mida suurem see on, seda aeglasemalt see soojeneb ja teeküünlaga on pmst võimatu keema ajada. Kuna aurustiosa temperatuur läheb väga madalaks, siis õhuniiskus kondenseerub ja tekib jää, sellest on vaja vabandea, sest see takistab soojuse ülekannet välisõhust. Selleks on sulatustsükkel. mis tähendab, et pump vahetab hetkeks suunda, aurusti ja kondensaator vahetavad pooled neljateeventiili abiga. Sulatuseks võetakse seega energiat seespoolt, sellel ajal pump sooja ei tooda, hoopis võtab seda, ja sisemised torud muutuvad külmaks. Mida rohkem soojuspump peab maksimumi peal töötama, seda kiiremini tekib ka jää, sestap on vaja sulatustsükleid tihedamalt ja see vähendab pumba jõudlust, mis niigi on juba piiri peal. Võimsama pumba generaator võib töötada aeglasemalt ja vahepeal teha pause, mis tähendab, et jäätumine ei ole nii intensiivne ja sulatustsüklid on märksa harvemad. Sulatustsüklit võib kompenseerida aux küttega, aga see oleneb juba konkreetse pumba juhtloogikast, kas seda tehakse ja mis tingimustel. Millist küttevee temperatuuri soojuspump hoidma peab, on määratud küttegraafikuga, mis arvestab välistemperatuuri, et tagada sobiv balanss toodetava vee ja hoone soojuskao vahel. Liiga kõrgeks seatud setpoint võib ületada pumba võimekuse või toota tarbetult kuuma vett ilma, et seda tegelikult vajataks, ning sellega vähendada pumba efektiivsust. Liiga madalaks seatud setpoint räägib iseenda eest, vesi on liiga külm, ega suuda kompenseerida hoone soojuskadu, ega hoida soovitud ruumitemperatuuri. Siin ei ole mingeid võluvitsu olemas, et nüüd keeran mingit parameetrit ja kohe kõik töötab hoopis teistmoodi. Sa võid toppida igasugu akupaake ja värke kuipalju tahes, energia jäävuse seadus kehtib ikka.
|
Umbes 5% soojusenergiat ööpäeva lõikes saab tiputarbimise ajal selle trikiga rohkem kütesse+väike pisike hüve veel juurde seoses selle eeposega, mis kirjutasid. Automaatik suudaks selle välja mõelda.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121
viimati muutis ranel 09.01.2026 10:05:54, muudetud 1 kord |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
Markos
HV veteran
liitunud: 09.04.2002
|
|
09.01.2026 10:49:21
|
|
|
| tsitaat: |
No vot.alles paar posti tagasi mainisid, e automaatika on kasumlik ja tulus tegevus.
Tegelikult mainis siin ka et pole see asi nii lihtne midagi. Automaatika on väga lai ja selleks, et mingis ettevõtte spetsiifikas kodus olla, pead ikka kogu aeg õppima ja täiendamama, sest kunagine kooliharidus on ammu aegunud. |
Automaatika osatähtsus täna on tänu robotiseerumisele pidevas tõusutrendis, ei anna võrreldagi 30a taguse ajaga. See on muidugi tõsine üllatus, et iga ettevõte või süsteem omab spetsiifikat, ei oleks uskunudki  Kooliharidus ei annagi sulle väga spetsiifilisi teadmisi, ta annab sulle platvormi. Konkreetse soojuspumba teed endale ikka ise selgeks, aga see on ainult võimalik juhul, kui sa tead mismoodi see printsiibis töötab, kui see on sinu jaoks lihtsalt valge kast, millel nupud küljes, siis sa ei suuda minna kaugemale, kui tavakasutaja.
| tsitaat: |
| Umbes 5% soojusenergiat ööpäeva lõikes saab tiputarbimise ajal selle trikiga rohkem kütesse+väike pisike hüve veel juurde seoses selle eeposega, mis kirjutasid. |
Ei saa ja defineeri "tipp". Energia jäävuse seadus ei luba energial tekkida mingist imetabasest kohast iseeneslikult juurde. Avaldused stiilis "sul on seal midagi täiesti psses" ja "mul on üks trikk, millega saad 5% juurde" ei ole paraku s*ttagi väärt. Kui sa oled nii kõva mees, siis käi oma lahendus välja, võtame selle pulkadeks, vajadusel valideerime ja katsetame. Ilma selleta on tegemist lihtsalt tühjade sõnadega, mille taga ei ole mitte midagi. Ja ma EI otsi siin lahendust eksole.
|
|
| Kommentaarid: 14 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
2 :: |
12 |
|
| tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
09.01.2026 11:38:56
|
|
|
| Markos kirjutas: |
| Janis kirjutas: |
Kindel, et tenn sama võimas? Miks need süsteemid siis nii palju ampreid tahavad paberi peal?
Minu süsteemi paagis oli kokku 15kw tenne, pump ise 4.5kw.
Akupaagis mul juba oli 6kw tenn olemas ja see suudab kenasti maja sooja hoida iga ilmaga, varem oli 3,3kw ja see jäi hätta veits talvel. |
Ei ole jah, 11kw pumbal on 8kw tenn sees. |
Seda ütleb sulle nii mõnigi soojuspumba müüja, et elektritenn peab katma maja arvutusliku soojavajaduse, kui pump ei suuda kütta või on rikkis. Aga seda ei ütle sulle kõik müüjad. Sest nende müüdavates soojuspumpades ongi väikese võimsusega elektritenn, millega pole võimalik sinu maja arvutuslikku soojusvajadust katta. Aga pumpa tahavad nad siiski müüa. Pump on aga pigem lõuna euroopa kliimasse mõeldud.
Kui seda ei ole tagatud, siis on projekteerija süüdi, et valesti arvutas soojusvajadust, soojuspumba pakkuja süüdi, kes projekti eiras jne.
Ligilähedaselt võiks teoretiseerida järgnevalt.
Maja arvutuslik soojusvajadus on 7kW.
Kuna klassikalise soojupumba võimsus väheneb seoses temperatuuri langemisega, siis dimensioneeritaksegi soojuspump selliselt, et suudaks soojusväljastuse tagada ka näiteks -15, -20C juures. Elektritenn võetakse mingil hetkel appi. Tavalisest 11kW soojuspumbast jääb -15C peal alles 7kW võimsust.
Kui aga valituks osutub soojuspump, mille soojusväljastus ei lange miinuskraadidega nii väga, ka sellised on olemas, siis valitaksegi 11kW võimsuse asemel hoopis 8kW soojuspump, sest tehnoloogiliselt pädevam soojuspump suudab ka -20C juures ikka veel toota soojust 6.8kW jagu
Selle dimensioneerimisega on ka see keeruline lugu, et pump peaks võimalikult effektiivseks toimimiseks olema üsna täpselt arvutatud küttevajaduse järgi. Liiga võimsal pumbal tööreziimiga hädad ja lahja pump lihtsalt kütab elektritenniga liiga palju lisa. Ökonoomsust ei saavutata.
Eelnev on teoreetiline kirjeldus, mida mulle erinevad soojuspumpade müüjad ja paigaldajad on rääkinud.
PS. Olles eri pumbamüüjatega suhelnud, siis neil on sageli üksteisele vasturääkivad arusaamad pumba dimensioneerimisest lähtuvalt maja soojusvajadusest, mida kliendile üritatakse pähe määrida. Kliendil on eri müügimeeste jutte kuulates pagana raske orienteeruda soojuspumba valikul.
|
|
| Kommentaarid: 144 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
129 |
|
| tagasi üles |
|
|
ranel
HV Guru
liitunud: 28.02.2005
|
|
09.01.2026 16:36:00
|
|
|
| Markos kirjutas: |
Ei saa ja defineeri "tipp". Energia jäävuse seadus ei luba energial tekkida mingist imetabasest kohast iseeneslikult juurde. Avaldused stiilis "sul on seal midagi täiesti psses" ja "mul on üks trikk, millega saad 5% juurde" ei ole paraku s*ttagi väärt. Kui sa oled nii kõva mees, siis käi oma lahendus välja, võtame selle pulkadeks, vajadusel valideerime ja katsetame. Ilma selleta on tegemist lihtsalt tühjade sõnadega, mille taga ei ole mitte midagi. Ja ma EI otsi siin lahendust eksole. |
Mina selliseid sõnu kasutanud pole, et stiilis "sul on seal midagi täiesti psses". Minu sõnad olid, et sul on midagi väga valesti, kui üle 33c toota ei jõua. Nagu hiljem tuli välja, siis on sul aladimensioneeritud seade ehk siis see ongi sul väga valesti. Üldse selline p*ersse ja pt*si saatmine pole minu kõneviis, vaid need on su enda väljendid siin teemas.
Ütlesin enne konkreetselt, et kui tahad seda lahendust, siis hind sulle 500 EUR. Kui mõni teine siin sõna võtnud tahab seda trikki teada, siis võib mulle otse kirjutada ja saab tasuta, aga Markosele seda edasi öelda ei tohi.  kuna mehel on egotripp, siis see on paraku selle hind.
Lennupiloodi osas muideks. Minu automaatikaga õppekava sisaldas sõne otseses mõttes samu õppeaineid, mis päris pilootidel olid Tartu Ülikoolis (Lennuakadeemias õppijad saavad õppeained Lennuakadeemias, Tartu Ülikoolis ja Eesti Maaülikoolis. Kusagil mujal käidi veel). Sõna otseses mõttes sai koos eksamiteks õpitud, kuna toanaaber ühiselamus õppis Lennuakadeemias.
Ainus erinevus oli see, et minul oli miiniumlävend aine läbimiseks hinne E, siis lennundusel seotud inimestel oli C või B. Seda osa ma täpselt enam ei mäleta.
Üks tähelepanek veel. Mul peale kooli lõpetamist tekkis vastupidine tunne. Just tekkis mõistmine, kui palju asju on, mida ei oska ja vajaks põhjalikku süvenemist, et endale selgeks teha. Mitte ei tekkinud kõike teadja tunne. Tulles soojuspumpade juurde tagasi, ainuüksi nt Atlantic puhul vaatab mulle vastu ~300 lehekülge ühe mudeli põhist materjali, mis sisaldab paigaldust, kasutustusjuhendeid ning vea otsimist. Kui igapäevaelt sellega ei tegele, siis pole mõeldav, et kõike seda materjali hoomaks niisama muude asjade kõrvalt.
_________________
Mobiilne rehvivahetus Lõuna-Eestis ja rehvide tellimine üle Eesti. www.rsrehvid.ee 55 684 121 |
|
| Kommentaarid: 186 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
0 :: |
0 :: |
165 |
|
| tagasi üles |
|
|
jägaja
HV Guru
liitunud: 06.08.2004
|
|
09.01.2026 16:54:14
|
|
|
ranel, just nii see on. mida rohkem sa teada saad, seda enam mõistad, kui vähe sa tead. 
|
|
| Kommentaarid: 144 loe/lisa |
Kasutajad arvavad: |
|
:: |
1 :: |
0 :: |
129 |
|
| tagasi üles |
|
|
|
| lisa lemmikuks |
|
 |
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse
sa ei või vastata selle foorumi teemadele
sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis
sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis
sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis
sa ei saa lisada manuseid selles foorumis
sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
|
|
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
|
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
