[Markos]

[degreal]

[Tanel]

Ilmselt küll. Mul kõik ICE-d hakkavad suht kohe puhuma.
Õnneks pole viimastel aastatel külmas käivitamisi, kuna autod garaažides

[Magic]

elektrilisega hakkab ju päris kiiresti sooja puhuma

[Tanel]

Sellest Markos rääkiski, et see ohtlik esiklaasile.

[salatoimik]

Mõni on kuuldavasti tagumise klaasi ka elektrilise soojendusega pilbasteks lasknud. Ei midagi uut siin maailmas.

[new1]

Samas nõukaajal mossede klaasidele jms tassisid mõned kraanist vms kuuma/keevat vett ja kallasid klaasile, katki minekust nagu polnud kuulda.

[Janis]

Ei ole mina ka kuulnud, et kellelgi kunagi oleks nii klaas katki läinud, pealt näinud sellist tegevust aga päris palju.
See soojapuhuri värk on ikka puhas luulu selle kõrval. Klaasini ei jõua elusees selline karm kuumus läbi kanalite, et nüüd kõik ette peaksid vaatama hakkama.

[Oisu.]

Siksi kilega esiklaas oli tegija.
Siis hakati tootma karastatud esiklaasi.
Nende esiklaaside tugevust demoti klaasi maha panekul munakividele ja astuti peale

[Magic]

[Markos]

Põhjus miks klaas võib puruneda peitub sisepingetes, mis eksisteerib kõikides klaasides mingil määral aga see ei ole kunagi ühesugune, sõltub ka klaasi kujust jne. Seega ei saa öelda tegelikult kumbagi, et klaas ei purune või ta kindlalt puruneb. Tõenäosus igastahes on olemas ja nagu praktika näitab, siis seda eksisteerib ja piisavalt. Eks igaüks hindab oma riske ise ja käitub vastavalt. Kasko tõenäoliselt maksab klaasivahetuse kinni.

[renx09]

Schrödingeri klaas

[Prillpapa]

Minust on ka sellised klaasipurunemised mööda läinud, ei tea ka kedagi kellel sedasi oleks juhtunud..
Ise uhan esiklaasisoojenduse sisse ja salongi soojendus ka uhab klaasile, vaikselt soojenedes.
Nendest kliimaseadme automaatikast mis peaks esiklaasi "puhastama" ei ole üldse aru saanud. Nt Kia-l lülitab see konditsioneeri taha ja ventilaatori kõrgematele pööretele - ehk nagu hakkaks klaasi hoopis jahutama. Ise kahtlustan, et see automaatika rohkem kondensi ärapuhumiseks salongipoolselt klaasipinnalt ja jääs klaasist ei tea see automaatrežiim midagi..

Kuna enamus autosid müüakse soojemas kliimas ja samuti enamik autotootjaid asub soojemas kliimas, võib see külmemate regioonide teema üldse olla nõks kõrvalisem teema tootjate ja nende inseneride jaoks. Kunagi soomlaste talvetestid nuhtlesid pidevatl prantsuse autosid, kuidas konnaõgijad vaatamata pikkade aastate kriitikale külmas kliimas endiselt disainis ei arvesta talviste oludega. Seal oli nüansse alates sellest kuhu varuratas on paigutatud, kus külmas kliimas on seda jäässe paakunud põhja alt keeruline kätte saada, kuni selleni, kuidas osad nupud ja kasutusliides ei ole kindaga kasutatav.

Kas see klaasi "sisepingetest" purunemine ei või olla lihtsalt praakklaas, kus nagu iga muu jubina ja detailiga tootjad möönavad, kuidas alati teatud % ka kontrolli läbinud toodetest võib osutuda tehaseveaga olevaks ja selle tarbeks on garantii. Loogika järgi võiks ka klaasi nähtamatud sisepinged olla tootmisprotsessi viga, kus puruneda võivad teatud partii klaase või teatud tingimuste kombinatsioonis.
Lisaks ei julgeks väita, et kõik sõidukite klaasid on tehnoloogiliselt, materjalilt, keemialt, kihtidelt identsed - ka tootjati ja tehnoloogiati võib erinevusi sisse tulla, mis võib mõjutada ka neid "sisepingeid"

Tegelikult kunagi ühe mineviku sõiduki klaasi alaserva on ka mõra tekkinud, panin selle oma süüks, sest olin ei tea kuskohast-kellelt õppinud (vaevalt seda ise leiutasin ) jääs kojamehi puhastama neid vastu klaasi koputades või ehk isegi neid kõrgemalt plaksuga vastu klaasi lastes panin mõra selle süüks ja edaspidi küsitavast kojamehe puhastusmeedet vältinud.

[Markos]

Well well, läheme edasi. Kunagi oli koolis selline asi nagu materjaliõpetus, väga kasulik muide. Autoklaasid on enamaasti kahte tüüpi, karastatud klaas (küljeklaasid, tagaklaas), mis on järskudele temperatuurimuutustele vastupidavamad, esiklaas aga on lõõmutatud ja lamineeritud klaas. Kuigi lõõmutamine tegelikult vähendab sisepingeid, ei ole see siiski antud juhul piisav, need tekivad ikkagi erinevate kihtide, kumeruste jms asjade koosmõjul ja lõõmutatud klaas on ikkagi karastatud klaasist nõrgem, mis puudutab termoshokki. Karastatud klaasi ei saa kasutada esiklaasina turvanõuete tõttu, purunemisel muutuks see kohselt läbipaistmatuks (kui kile vahele jätta), aga, kui kilet pole, siis laguneks kogu klaas hetkega "hernesteks" nagu külje või tagaklaasid. Nõukaaegsetel masinatel kasutati ka esiklaasina karastatud klaasi, ma ei tea, kas sõiduautodel, aga veokitel küll, olen ise sellise asja läbi elanud, kus GAZ53 sai kivi esiaknasse ja see siis maha varises, tuul lõi veel neid herneid vastu vahtimist ka. Vabalt võib neil juttudel, et siis sai kuuma vett akendele kallatud, olla täiesti loogiline põhendus, need klaasid olid karastatud.

[Tanel]

Lõõmutamine on terase kuumutamine, kas see käib ka klaasi kohta?

[Markos]

[Sold OUT]

[Markos]

Jahutab ikka, kogu see niiskuse eemaldamine õhust baseerub kondenseerumisel ja kondenseerumine saab toimuda vaid õhust jahedamale pinnale.