[napoleon]

Kas Li-ion/LiPo akut on mõistlik laadida selle 60-100W võimsusega mis lubatakse? Või on targem lahjem laadija võtta kui laadimisega pole kiiret kuhugi(näiteks paned õhtul laadima ja enne hommikut nagunii seadet ei puutu)?

[avrn]

Ma olen aru saanud, et aeglasem laadimine on akule tervislikum.

[elukaz]

Kuni soojaks ei lähe võib rahus max vooluga laadida. Et seda jälgima ei peaks siis jah, tigulaadija parem.

[netcat]

[Janis]

[netcat]

[napoleon]

[Markos]

[napoleon]

Kas 18650 elemendil hakkab loomuliku kulumise käigus vähenema lisaks mahtuvusele ka maksimaalne vool mis sealt kätte õnnestub saada?

[Markos]

[kjaups]

Nii targemad. Ma kunagi 4 aastat tagasi jaurasin sellega ja jooksin arvesti taha kinni ja jäi asi lahenduseta.

Ühistul elektrileping ja ainus tunnipõhine arvesti peakilbis.
Korterid tarbivad ja maksavad vastavalt öö/päev tarbitud kw/h osakaalule. Arvesti väidetavalt suudab eristada öö ja päev ning seda käime ka vaatamas ja kortosse ladumas. Manuaali, et mis ajal see elukas päeva ja ööd loeb, seda ei tea, kuid mõni kord on olnud pea 50/50 või lausa öösse oleme ka rohkem tarbinud, väidetavalt, kuigi see suhteliselt võimatu.

Lisaks kõigele sellele, kuna leping on ühine ühistu peale, siis taome ka iga kuu 12€ ampritasu. Samas elektrilevi hinnakiri on korteripõhine kuni 16A kuus 5+€ käibemaksuga.

Nüüd, kuna võeti vastu seadus, et arvestid peavad olema 15 minuti põhised (hetkel korter peksab nö kuu keskmist), siis tahaks ka antud arvestit saada + lüüa lahti end üldisest lutist ja tuua alla ka kaks korda suurem ampri tasu.

Saan aru, et ühistu koosolek oleks "in order", kuid kui kiirelt ja kas elektrilevi oleks nõus sellist asja läbi laskma, et kõik korterid lähevad üldisest massist välja ja nad jääksid korteri põhiseks kulutajaks?

Ühistus ka hübriidid, kes käivad üldelektri all ja seda kuu maas arveldatakse tasa jne ehk ei ole läbipaistev, kas saad nüüd õiglase laksu, maksad rohkem või vähem, kuid ampritasu vast maksame juba eoses kinni...

[Janis]

Milles asi on täpsemalt?

[jägaja]

Kui ühistul elektrileping, siis ongi ainult üks ja ühine mõõtepunkt, mis sõlmib teenusemüüjaga lepingu, kas bärs või fix ja see kehtib seega ka kõigi korterite kohta, kes selle üldarvesti taga tarbijad on.
See ei ole mingil juhul võimalik, et iga korteriomanik veel teeb mingeid börsi- või fix hinnaga paketi omale, kuna temal ei ole ju elektrimüüjaga lepingut ega arvestusvõimalust kulu põhjal.

Siis peaks igal tarbijal olema oma isiklik arvesti ja otse tehtud leping elektrimüüjaga. Kuid kuna ühistu tarbib ka ühiselektrit, siis ei saa sellest nn. peaarvestist ka kuidagi lahti, selle ühisosa peavad kõik kortriomanikud ühiselt kinni maksma.
Üldse on see ühisosa paras puder, ühel korteriomanikul suurt võimalust ennast lahku lüüa ei ole.

[630]

[ref]

kjaups, https://elektrilevi.ee/et/liitumised/uhisostult-uksikostule

Sisuliselt - ühistu peab välja ehitama sobiva mõõtekeskuse (mõnes uusarenduses on see isegi juba olemas, ei tea mis sul seal täpselt on aga põhimõtteliselt võib see samm juba olla tehtud või vajada minimaalset investeeringut), esitama taotluse ja sealt edasi on laias laastus mõne nädala küsimus, et Elektrilevi partner kohale tuleb ja mõõtjad paika kruvib.

[jägaja]

Oo, ma ei olnudki teadlik, et seda võimalust pakutakse.
Aga, ühistu ühisosa arvesti näidu eest tuleb siiski maksma jääda, terpikojad, keldrid jmt ühisosa elektritarbimised.

[napoleon]

Aga ühistu ampreid võib kõvasti vähendada, ühistu tarbimine pole ju väga suur kui korterid lahku lüüakse.

[-Koppel-]

Mis sealt lõppkokkuvõttes see võit tuleb kui igaüks ise oma lepingu teeb? Süsteem läheb keerulisemaks, vajab lisainvesteeringut aga saadava kasu osas jään ma skeptiliseks.
Päriselt sa ei hakka ju korteris vaatama, et kas järgmise tunni elekter on odavam ja ajastan enda toiduvalmistamist hilisemaks. Elektrikütet ju ka ei ole korterites, et seda vastavalt börsihinnale sisse-välja klõpsutada.

Kui korterite elektriarved on 50€ ümber, siis ma küll ei näe, et seal oleks palju ruumi optimiseerimiseks.

[napoleon]

-Koppel-, seal võib see teema olla, et kui ühistu ostab börsihinnaga ja pole tehnilist võimekust korteritele börsihinna järgi arve esitada, siis kindlasti leidub mõni <piix> kes ühistut sahkerdamises süüdistab

[jägaja]

[napoleon]

Vot ei teagi. Korteril ju ka peakaitse on. Kui sooviksin seda mingil põhjusel suurendada, siis ei teagi kas peaks rääkima ühistu või Elektrileviga.

[jägaja]

[somnambuul]

Ot, kas mingi siuke süstem on ka olemas, et korteril pole voolumõõtjat ja ühistu jagab arvet kuidagi korterite vahel? Mul on kõigis kolmes kohas korteril voolumõõtja ja võrguleping elektrileviga ja elektrit ostan kellelt tahan. Ampreid jagub korterile 2.5 kuni 10ni, korteri peakaitsmed on 20 ja 32 amprit.

[ref]

Ühistu eraldi ostul on liitumislepingus jagatud peakaitse, tihti on see mingi 3-4A per korter, kui sedagi. Korteris (ridakad ei lähe alati selle alla) sa eraldi ampreid osta ei saagi, liitumispunkt jms mudru tuleb teemaks.

[napoleon]