Tegelikult ilma telefonita ja arvutita on ka see paranoia. Teatud inimesed kardavad isegi mitte avalikus ruumis kaameraid, vaid ka auto tagurduskaameraid ja muid salvestus variante kasvõi kosmosest. Aga sellega kaasneb ka inimvõimete ülistamine- inimesed kuskil on sinu tegemisi jälginud ja meelde jätnud.... Aga samas loogiliselt ju sellega peab hoopis keegi teine tegelema ja seda on ju praegu raske ohjata juba. Isegi ju meie minister aitas kas nüüd teadmatusest kaasa meie "kutuuri säilimisele" loa tasuta andmete kasutamiseks. Välistades ju samas oleme veel hullemas olukorras? Arvuti puhul ju samalaadne kulla kogumisega, mina nende tuleviku kindluses küll kindel pole. Lihtsalt ei pea ehmuma, kui nendel ei ole väärtust teatud hetkel. Samas JUKU arvutit hoitakse ka igaks juhuks tallel ja mida iganes veel.
BA79 kirjutas:
napoleon, Arusaadav. OT: Täielikult paranoiast ei pääse ka siis kui offline minna ja arvutit üldse mitte kasutada sest siis hakkab inimene kahtlustama, ega teda mingi seadmega füüsiliselt pealt ei kuulata, olgu või distantsilt .
Kas saab kindel olla, et see ShutUP10 ise ei nuhi? Litsentsist loen välja, et lähtekood on suletud.
Kui nuhiks oleks see juba välja tulnud. Lähtekood võib olla suletud, aga võrguliiklust varjata ei saa, isegi kui see on krüpteeritud.
Siis oleks see juba välja tulnud ja hävitanud programmi igasuguse usaldusväärsuse.
See on siis alternatiiv ise PowerShelliga mässamisele:
Selles osas ma nõustun Dogbert'ga, et neid "äppe" on teisigi mille saab eemaldada ainult PowerShelli kasutades, sest add/remove programs alt neid uninstallida ei saa. Asjad nagu xbox jama, widgets jms.
Edge eemaldamiseks peab samuti skripti kasutama.
EU peaks tõsise crack down tegema ja kohustama, et iga viimane kui kaastulev äpp oleks kasutaja poolt lihtsasti uninstallitav. Isegi kui see võib potentsiaalselt midagi katki teha.
Näiteks minul näitab paigaldatuna neid pärast seda kui ma eemaldasin need mida ei vaja. GetHelp ja Xbox ei saa eemaldada.:
Ma pole viitsinud süsteemis eriti midagi kinni keerata või eemaldada. Niikaua, kui arvuti väga ei pidurda või MS kontorist ei hakka häirivaid kirju tulema, pole nagu erilist vajadust kruve rohkem kinni keerata. Paar korda aastas saadab MS mulle mingi kirja suvateemadel, vajadusel saaks vist ka need ära keelata.
OneDrive ja veel mõned MS vidinad lendasid küll pärast clean installi arvutist välja, käisid vist närvidele. Kõiki MS äppe, mida ma ei kasuta, pole veel eemaldanud, äkki läheb kunagi vaja Copilot ei ole nagu ette jäänud ja mind segama hakanud. Privaatsusseaded on muidugi pandud off ja vaid minimaalne diagnostika saatmine lubatud. Mõned väiksemad registrimuudatused on samuti tehtud (topelt kettatähiste keelamine, lokaalse konto autologin jm) ja ongi vist kogu lugu.
..kogu selle hala peale ma mõtlen, et miks nendest sadadest ja sadadest pillidest windowsi hädadega ükski tagasi ei tule..
Sest need pole katki häkitud kõiksugu ägedate kolmanda osapoolte värgindustega.
Kelle süü see on?
Kas see on kasutaja süü, et ta on kinni keeranud x asja?
Või on see pisipehme süü, et ta on meelega ehitanud OS nii, et jälgimise vms kinnikeeramisel läheb midagi muud katki?
Kas see on kasutaja süü, et ta on kinni keeranud x asja?
Ma ei kasutaks väljendit "süü" - kuid seni, kuni kasutajad (eriti need, kes ise saavad aru, et Win11 on objektiivselt kehv) kõik jalgade hääletavad Windows11 suunas endiselt, siis ei muutugi midagi. Ise kasutate, ise annate signaali, et Win11 on kasutatav. Loomulikult jätkab tootja siis sama joont. Kui te koos jätaksitegi Win11 kasutamise ja liiguks alternatiivide suunas, siis ühel hetkel saaks ka Microsoft aru, et kasutajad on jalgadega hääletanud ja ta putkas ulub tuul. Kui aga endiselt ise kasutada, sõpradele paigaldada, vanematele ka - no siis nii on. Win11 ja järglased jäävadki domineerima. Seni, kuni on kogu aeg mugavad vabandused ja põhjendused Win11 peale jäämiseks alles, seni ei muutugi midagi.
Tomorrow, võib minna nii, võib minna naa. Kindel on see, et kui ise jalgadega ei hääleta, siis midagi ka ei juhtu. Eks igaüks teab ise, kas ta tahab oma elu lõpuni operatsioonisüsteemiga võidelda, kuna ikka ja jälle poeb kusagilt midagi sisse. Vägisi meenutab Stockholmi sündroomi, kus on alati väga palju häid põhjendusi, miks peksva ja mõnitava joodikabikaasa juurde jääda.
Oma kogemusest võin ütelda, et pingevaba arvutikasutus on hindamatu tunne.
No ja näitena palju kirutud lisatooted microsofti all on ju praegu küll tasuta.... Aga need teiste programmidega ei avane . Lihtsalt kasvõi mingi asutus või tuttava saadab sellise dokumendi kasvõi, siis sa jääd elu lõpuni ripnema selle külge, kui tahad mugavust. Ja vaevalt, et ametiasutustes vanainimesele vastu tullakse, kui kimpus programmide üilduvusega. Siis tuleb jälle appi laurx ja paneb jälle selle "vana hea" windoosa koos lisadega peale. _________________ dell somm ding mi poi
Ametiasutused - suvaline lihtne Wordi fail avaneb igalpool ning õnneks on seda riigiga suheldes järjest vähem, et peab PDFi või .doxc'i käsitsi täitma ning edasi-tagasi kabetama.
Tomorrow, võib minna nii, võib minna naa. Kindel on see, et kui ise jalgadega ei hääleta, siis midagi ka ei juhtu. Eks igaüks teab ise, kas ta tahab oma elu lõpuni operatsioonisüsteemiga võidelda, kuna ikka ja jälle poeb kusagilt midagi sisse. Vägisi meenutab Stockholmi sündroomi, kus on alati väga palju häid põhjendusi, miks peksva ja mõnitava joodikabikaasa juurde jääda.
Oma kogemusest võin ütelda, et pingevaba arvutikasutus on hindamatu tunne.
Kui kõik lahkuvad, siis ega Windows sellest paremaks ei muutu. Eesmärk peaks olema siiski parem Windows, mitte, et kolime kõik mujale üle.
von Wu, Faililaiend võib avaneda, aga kahjuks ei salvestata mitte-MS kontoritarkvaraga .docx fail täpselt samasse vormingusse nagu see originaalse nt MS Word 2019'ga salvestatuna .docx vormingus on. Ei kuvata nt LibreOffice .docx faili MS Wordis samal kujul. Ja kui seda faili Wordis üle salvestada, siis kuvatakse teade, et kasutusel on uuema versiooni märgendid, et ei pruugi salvestada nii nagu vana formaat on. .pdf on võib-olla ainus universaalne, milles midagi kaotsi või paigast ära ei lähe. Kõik oma kirjatööd tuli mul lõpuks MS-Wordis ümber teha (k.a lõputöö), sest LibreOffice oma ei kõlvanud ja kogu vormindus lihtsalt läks paigast ära kui seda faili avada ja salvestada MS Wordiga. .docx on MS Word spetsiifiline ja ei sobi kasutamiseks teiste tarkvaradega isegi siis kui see kolmas tarkvara toetab seda.
MS on siiski veel n.ö monopoolses staatuses tava - ja (väike)ärikasutajate osas. Jalgadega hääletavad ainult entusiastid ja need, kes suudavad alternatiivide potentsiaali ära kasutada. Serveri opsüsteemide osas muidugi on toimunud suur nihe Linuxi kasuks, samamoodi nagu profifotograafid kasutavad MacOS'i.
Mul endal on kasutuses Linux ja Win11. Üks teist ei asenda, aga Linuxiga saab hakkama kui tahta seda.
Mul nt pole veel uues arvutis Win pärast uuendusi veel nii ulatuslikult katki läinud, et välja vihastaks ja ma ei tahagi tegelikult loobuda. Kui loobuks siis ainult privaatsuse puutumatuse põhimõttel näiteks siis, kui ainus viis Win'i kasutada on online konto.
Siis olen valmis kasvõi ostma järelturult vanema rondi, millel Win10, võtan neti arvutilt ära ja kasutan offline režiimis. Faile saab üle võrgu liigutada ka Linuxi abil ja offline kasutuseks saab siis lanis neid faile kahe arvuti vahel liigutada.
Suur eelis selles vaates on mobiil-ID'l, mis on opsüsteemi- ja brauseriülene. Ainus risk, mis selle kasutamisel esineda võib on see, et kui mobiilivõrk maha kukub või asjasse puutuvatel teenuspakkujate süsteemides nagu pankade IT-süsteemid on mingi tõrge, et ajutiselt ei saa kasutada. Ent kogemus on näidanud, et pankadel on sageli süsteemiülesed tõrked, et sisse ei saa logida ühegi autentimisvahendiga, nii et selles mõttes vahet pole, millist autentimisvahendit kasutada.
viimati muutis BA79 07.11.2025 12:11:54, muudetud 2 korda
..kogu selle hala peale ma mõtlen, et miks nendest sadadest ja sadadest pillidest windowsi hädadega ükski tagasi ei tule..
Sest need pole katki häkitud kõiksugu ägedate kolmanda osapoolte värgindustega.
Kelle süü see on?
Kas see on kasutaja süü, et ta on kinni keeranud x asja?
Või on see pisipehme süü, et ta on meelega ehitanud OS nii, et jälgimise vms kinnikeeramisel läheb midagi muud katki?
On kasutaja süü kui tootja pole selle kinnikeeramist ette näinud ja kasutaja on mingit kolmanda osapoole tööriista kasutanud või ise häkkinud.
Tomorrow kirjutas:
Dirty Harry kirjutas:
Tomorrow, võib minna nii, võib minna naa. Kindel on see, et kui ise jalgadega ei hääleta, siis midagi ka ei juhtu. Eks igaüks teab ise, kas ta tahab oma elu lõpuni operatsioonisüsteemiga võidelda, kuna ikka ja jälle poeb kusagilt midagi sisse. Vägisi meenutab Stockholmi sündroomi, kus on alati väga palju häid põhjendusi, miks peksva ja mõnitava joodikabikaasa juurde jääda.
Oma kogemusest võin ütelda, et pingevaba arvutikasutus on hindamatu tunne.
Kui kõik lahkuvad, siis ega Windows sellest paremaks ei muutu. Eesmärk peaks olema siiski parem Windows, mitte, et kolime kõik mujale üle.
Ikka muutub. Kui kasutajate arv järsult langema peaks hakkama, siis hakkavad mõtlema et mida nad valesti on teinud.
Aga seda ei juhtu. Vähemalt mitte lähemas tulevikus.
napoleon, Tõenäoline on, et kasutajad võivad "online kontopoliitika" rakendamise korral kas jalgadega hääletada või siis minna vanema Win versiooni peale, mida veel saab kasutada lokaalse kontoga.
Kui asi töötab ja sa tuunid seda ning järsku enam ei tööta, siis kelle süü see on? Tootja või sinu? A la tuunid oma auto ära, viskad jupid välja ja siis selgub, et enam ei toimi nii nagu vaja. Krdi, "sisesta tootja nimi siia" käkk.
Betamax, Auto tuunimine on kasutaja vastutusel (samamoodi nagu remontimisel margi- ja mudelipõhise varuosa kasutamisel peab olema hoolas, et ei telliks ega püüaks vana varuosa vahetada uuega, mis tegelikult ei sobi).
Aga kui autokasutaja kasutab auto baasvarustust sellisena nagu see tehasest välja veeres ja auto omanik on teinud korralised hooldused ja remonttööde tegemisel on järgitud tootja poolt ettenähtud hooldusintervalli ja nõudeid, siis on see pigem autotootja maine küsimus, kui kõigest hoolimata esineb autol liiga palju vigu, ja tõrkeid, mida ei saa lugeda tüüpvigadeks.
Opsüsteemi arendaja vaates oleks nii, et kui ostad arvuti ja tood poest koju ja paned käima sellisena nagu see tootja poolt komplekteeritud ja installitud tarkvaraga oli, siis on see opsüsteemi arendaja maine (Vaatamata sellele, et kasutuslitsentsis on jätkuvalt, et tarkvara kasutamine toimub põhimõttel AS IS ehk nagu on), ent niipea kui kasutaja installib kolmanda osapoole tarkvara, siis ei ole see alati opsüsteemi arendaja süü, et tarkvara korralikult ei toimi. Ainult siis muidugi, kui opsüsteem selle kolmanda osapoole tarkvara katki teeb, siis saab osutada ka opsüsteemi arendaja peale, et paigaldatud on nt WHQL läbinud draiverid ja ikka kasutada ei saa, sest uuendus keeras draiverid pekki.
iPhone teemas on palju näiteid sellest kuidas ühe tootja eri mudelite tegelik toimivus uue versiooni iOS'ga on seinast seina. Ühel töötab laitmatult, teine kurdab tekkinud hädade üle. Ja see on kinnine opsüsteem, kasutaja seda muuta ega kohandada ei saa ehk sõltub täielikult tegelikult sellest, kuidas arendajad oma ülesannetega toime tulevad iOS uue versiooni kirjutamisel.
Betamax, Auto tuunimine on kasutaja vastutusel (samamoodi nagu remontimisel margi- ja mudelipõhise varuosa kasutamisel peab olema hoolas, et ei telliks ega püüaks vana varuosa vahetada uuega, mis tegelikult ei sobi).
Aga kui autokasutaja kasutab auto baasvarustust sellisena nagu see tehasest välja veeres ja auto omanik on teinud korralised hooldused ja remonttööde tegemisel on järgitud tootja poolt ettenähtud hooldusintervalli ja nõudeid, siis on see pigem autotootja maine küsimus, kui kõigest hoolimata esineb autol liiga palju vigu, ja tõrkeid, mida ei saa lugeda tüüpvigadeks.
Opsüsteemi arendaja vaates oleks nii, et kui ostad arvuti ja tood poest koju ja paned käima sellisena nagu see tootja poolt komplekteeritud ja installitud tarkvaraga oli, siis on see opsüsteemi arendaja maine (Vaatamata sellele, et kasutuslitsentsis on jätkuvalt, et tarkvara kasutamine toimub põhimõttel AS IS ehk nagu on), ent niipea kui kasutaja installib kolmanda osapoole tarkvara, siis ei ole see alati opsüsteemi arendaja süü, et tarkvara korralikult ei toimi. Ainult siis muidugi, kui opsüsteem selle kolmanda osapoole tarkvara katki teeb, siis saab osutada ka opsüsteemi arendaja peale, et paigaldatud on nt WHQL läbinud draiverid ja ikka kasutada ei saa, sest uuendus keeras draiverid pekki.
iPhone teemas on palju näiteid sellest kuidas ühe tootja eri mudelite tegelik toimivus uue versiooni iOS'ga on seinast seina. Ühel töötab laitmatult, teine kurdab tekkinud hädade üle. Ja see on kinnine opsüsteem, kasutaja seda muuta ega kohandada ei saa ehk sõltub täielikult tegelikult sellest, kuidas arendajad oma ülesannetega toime tulevad iOS uue versiooni kirjutamisel.
Ehk siis selle pika ja segase jutu peale endiselt sama - kui ise toimiva opsüsteemi ära käkid, siis touch luck. Vaata peeglisse.
Eile näppisin natuke rohkem Copiloti, aga enda arust nagu kuhugi sisse ei loginud ja vestlusi ei alustanud. Täna arvutit käima pannes käivitus ka Copilot ja see oli ennast kuidagi MS kontoga sisse loginud. Väheke agressiivne lüke, aga olgu pealegi. Automaatkäivituse sai õnneks seadetest välja lükata. Varem pole Copiloti eriti näppinud, sest mul on installitud ChatGPT äpp. Kunagi hiljem vaatan, mida ta veel suudab, esialgu piirdus vestlus ühe küsimusega - https://copilot.microsoft.com/shares/WjJYhUWyCVzGc7vbcD8gA
..kogu selle hala peale ma mõtlen, et miks nendest sadadest ja sadadest pillidest windowsi hädadega ükski tagasi ei tule..
Sest need pole katki häkitud kõiksugu ägedate kolmanda osapoolte värgindustega.
Kelle süü see on?
Kas see on kasutaja süü, et ta on kinni keeranud x asja?
Või on see pisipehme süü, et ta on meelega ehitanud OS nii, et jälgimise vms kinnikeeramisel läheb midagi muud katki?
On kasutaja süü kui tootja pole selle kinnikeeramist ette näinud ja kasutaja on mingit kolmanda osapoole tööriista kasutanud või ise häkkinud.
Allpool vastan sellele.
napoleon kirjutas:
Tomorrow kirjutas:
Dirty Harry kirjutas:
Tomorrow, võib minna nii, võib minna naa. Kindel on see, et kui ise jalgadega ei hääleta, siis midagi ka ei juhtu. Eks igaüks teab ise, kas ta tahab oma elu lõpuni operatsioonisüsteemiga võidelda, kuna ikka ja jälle poeb kusagilt midagi sisse. Vägisi meenutab Stockholmi sündroomi, kus on alati väga palju häid põhjendusi, miks peksva ja mõnitava joodikabikaasa juurde jääda.
Oma kogemusest võin ütelda, et pingevaba arvutikasutus on hindamatu tunne.
Kui kõik lahkuvad, siis ega Windows sellest paremaks ei muutu. Eesmärk peaks olema siiski parem Windows, mitte, et kolime kõik mujale üle.
Ikka muutub. Kui kasutajate arv järsult langema peaks hakkama, siis hakkavad mõtlema et mida nad valesti on teinud.
Aga seda ei juhtu. Vähemalt mitte lähemas tulevikus.
Kahtlen selles. Vaata Xbox uppumist. PS5 on ostetud kordades rohkem, aga MS pigem uputab Xboxi kui et teeb midagi paremaks.
Betamax kirjutas:
Kui asi töötab ja sa tuunid seda ning järsku enam ei tööta, siis kelle süü see on? Tootja või sinu?
Mis ajast on registrisätete muutmine, GP reeglid ja powershell "tuuning"?
Ma saaks aru, et kasutaja modifitseerib süsteemifaile ja midagi läheb seetõttu katki - olgu. See on kasutaja süü tõesti, sest MS pole osanud ette näha sellist olukorda.
Enamus neist kolmanda osapoole tööriistadest ei tee mingit "tuuningut". Need on lihtsalt graafiline frontend sätetele ja tööriistadele mis enamuses juba Windowsis eksisteerivad.
Sellest oligi minu esialgne küsimus. Kui ma muudan registrisätet või rühmapoliitikat mille MS ise on lisanud ja seetõttu midagi katki läheb, siis kuidas mina selles süüdi olen?
MS on vastava sätte lisanud. Kas see on eksklusiivselt minu süü, et nad on testinud ainult väärtust 1, mitte 0 ja pole viimasega arvestanud?
Siin on piisavalt juhtumeid läbi aastate, kus entusiastlikult on kõike kinni keeratud ja pärast on hala, et miski on katki ja/või ei tööta. Alates teenustest kuni registrini. Kui miski programm või osa süsteemist kasutab neid või sõltub neist, siis ei tasu imestada, kui need lakkavad töötamast või töös esineb tõrkeid. Lihtne.
Minu poolest tuunige oma Windowsid Linuxiks, aga lihtsalt ärge tulge halama, kui ise midagi tuksi keerate. Linuxis ja OS X samamoodi.
von Wu, Faililaiend võib avaneda, aga kahjuks ei salvestata mitte-MS kontoritarkvaraga .docx fail täpselt samasse vormingusse nagu see originaalse nt MS Word 2019'ga salvestatuna .docx vormingus on. Ei kuvata nt LibreOffice .docx faili MS Wordis samal kujul. Ja kui seda faili Wordis üle salvestada, siis kuvatakse teade, et kasutusel on uuema versiooni märgendid, et ei pruugi salvestada nii nagu vana formaat on. .pdf on võib-olla ainus universaalne, milles midagi kaotsi või paigast ära ei lähe. Kõik oma kirjatööd tuli mul lõpuks MS-Wordis ümber teha (k.a lõputöö), sest LibreOffice oma ei kõlvanud ja kogu vormindus lihtsalt läks paigast ära kui seda faili avada ja salvestada MS Wordiga. .docx on MS Word spetsiifiline ja ei sobi kasutamiseks teiste tarkvaradega isegi siis kui see kolmas tarkvara toetab seda.
...
2019 aasta word pole viimane versioon, seega võib mõni ekstra agar fanatt veel uuema versiooniga midagi saata, kus on mõni uus nüanss sees
ja kui otsid süsteemide ülest formaati, siis võid ka .rtf katsetada, see on küll üsna vana aga minu seniste kogemuste järgi kõigile arusaadav failiformaat, mida kasutades tagasi tuleb igalt poolt samasse failiformaati jäetuna igati korretne dokument
ja kui on midagi mis selle formaadiga kokku ei sobi, siis oleks mu esimene küsimus, et kas seda tilu-lilu tegelikult ikka on tarvis
ent kordan - see failiformaat on vana ja mõne eriti keerulise dokumendi puhul, kus kokku uhatakse mitmes eri tööriistas eraldi tehtud n.ö. pusleklotsikesed, siis ei pruugi ta enam sobida
Mnator, OK, ma saan aru, et aeg läheb edasi. Uuema versiooniga mingid uued skeemid ja kodeeringud, aga .rtf'i väga ametlikus asjaajamises ei tunnistata. Noh on muidugi organisatsioone, kes levitavad oma dokumendivorme ja planke .rtf'is aga koolitööde puhul nõutakse ikka kas .docx või .pdf formaadis töö esitamist. Mustandi võib teha milles iganes, aga lõppversioon peab olema nõuetekohaselt vormindatud ja nõutud failiformaadis.
Betamax, Jah, ise tehes vastutabki kasutaja selles ulatuses mida ise omal algatusel teeb. Aga kui tuleb mingi automaatne update siis selle toimivust ja võimalikke tagasilööke kasutaja vältida reeglina ei saa. Kahju aga on juba tehtud ja siis on kasutajate pahameel õigustatud, et uuendus keerab käki kokku ja arvuti normaalne kasutamine on häiritud niikauaks, kuni bugfix välja lastakse või mingi ajutine lahendus välja töötatakse.
Kui inimene hakkab nt BIOSi uuendama, siis peab seda tehes rangelt järgima emaplaadi tootja juhiseid. Kui aga laseb vale versiooni või juhtub nt BIOSi uuendamise ajal vool ära minema, siis pole emaplaadi tootja selles süüdi, et lauaarvuti emaplaadi BIOS seetõttu telliseks lasti. Vaikimisi on ju Backflash disabled ka. Ja siis on sedasi, et kui telliskiviks lased, ei pruugi BIOSesse enam sissegi saada, et vanema versiooni püsivara selga lasta lootuses, et saab ikka tööle tagasi.
Kui aga emaplaadi tootja on mingi vigase seeria emaplaate müüki paisanud või vigase firmware avalikuks teinud ja kasutajad seetõttu kahju kannatavad siis on see tegelikult andestamatu kivi emaplaadi tootja kapsaaeda.
Ma olen koguaeg olnud seda meelt, et toimivat lahendust ei maksa torkida. Sestap ka uuendusi edasi lükanud niikaua kui see vähegi võimalik on.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa ei või manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Arusaadav. OT: Täielikult paranoiast ei pääse ka siis kui offline minna ja arvutit üldse mitte kasutada sest siis hakkab inimene kahtlustama, ega teda mingi seadmega füüsiliselt pealt ei kuulata, olgu või distantsilt 
.
