Ma ei räägi üldse kiirest netist, ma räägin sellest, et isegi 2g käib Tallinn-Tartu vahel maha, suurematest geedest rääkimata. Seda leviauku külastab aastas 1.3 miljonti inimest. Kolm pool tuhat päevas.
Ma ei tea mille suhtes sa seda protsentuaalset vaatad, aga ma kahtlustan et pooled mastid riigis teenindavad oluliselt vähem inimesi. Eesti keskmine asustustihedus väljaspool kolme tihedamat maakonda on 13 inimest ruutkilomeetril. Kui võtame maapiirkonnas kahe masti vahele 10km, siis see teeb ümmarguselt tuhat inimest masti kohta.
Minu jutu iva ei ole üldse selles, kas tasub ära, või kas peaks ehitama kui ära ei tasu. Kapitalistlikus Eestis, kus valitsust ei koti, ja välismaa saksa samuti mitte, on asjad nii nagu nad olla saavad. Minu jutu iva on selles, et ära aja ega oota et inimesed usuks muinasjuttu sellest, et kõik on ilus, kui kõik ilmselgelt ei ole ilus. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Kelle teha see levi siis on kui mitte operaatorite? RCC tuleb maste püsti panema?
RCC situb püksi selle peale, et elasa on maja ees, ja ei suuda endale kaablit sebida.
sa onku peaks ometi teadma, et elsa puhul ei ole ENDALE kaabli sebimine, vaid elasale ja seda ma omast taskust tegema ei hakka. -see on telia ülesanne, kes IGAL aastal annab rootsi 100 milli ja "investeerib" 50 milli _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
kaabakas, Aastas 1,3 Miljonit klienti on argument kuhu investeerida, see otsus on minust veidi kaugemal. Aga see ilmselt on laual kus vaadatakse ka hetkeks liikujaid. Ütleme nii, et investeeringud ja leviprobleemid on päris hea kontrolli all. Näiteks ka see, et tahaks idapiiri leviga üle külvata, aga ei saa, sideseadus ja lepingud on ees. Teisalt ma oleks ise ka nõus, et kui ikka oled seal kus ainult karud elavad, pole mõtet masti üles ajada, Isegi kui korra matkale minna.
RCC, ma ei loe su teksti, sest sellega on juba kogu info selge. Elasa ja Telia ja muud teemad on juba selgeks tehtud, sa lihtsalt ei taha maksta oma osa, Selge on see, et riik rohkem ei maksa ja igasugune teenusepakkuja ka ei maksa. Jätka saagi aga igno aitab.
Samas on tore kuulda, kus leviauku nähakse, ronin betoon või metall ümbrisega varjendisse ja no näed, leviauk.
Tule mulle maale külla, teeme sauna ja õlut ja saadki levist puhata.
Kui nüüd 2G kah maha korjatakse millalgi, siis kaob ka see ainumas kriips ilmselt ekraanilt, mis end õues mõnes nurgas veel ilmutab.
50km pealinnast... _________________ ...life is random...so am I...
So, there is a fan. Time to grab your sh*t, gentlemen!
Küsimus ainult, et miks riik poleks võinud juba 10 aastat tagasi seda kõike valmis ehitada, ehitushinnad ju lähevad järjest kallimaks ja ega see üllatusena kellelegi ei tulnud, et netivajadus suureneb pidevalt.
Aastaid ignoreeritud tõsiasja, et andmemahud kasvavad. Asi pole isegi neis, kes gigade kaupa torrenti tõmbavad vaid selles, et mida aeg edasi seda rohkem on erinevaid seadmeid internetis alates arvutitest kuni triikraudadeni.
Riigid ja telkod promovad oma IoT asja, heietavad ulmefantaasiaid iseliikuvatest autodest, mis omavahel reaalajas suhtlevad, aga mida pole on võrk, mis seda datat massiliselt läbi laseks. Mobiilsidevõrgud ka amortiseeruvad ühel hetkel. OK. Mastid vast läbi ei roosteta niipea, aga seadmed ja tehniline pool varem või hiljem amortiseeruvad. Rääkimata vasepaarivõrgust....
Küsimus ainult, et miks riik poleks võinud juba 10 aastat tagasi seda kõike valmis ehitada, ehitushinnad ju lähevad järjest kallimaks ja ega see üllatusena kellelegi ei tulnud, et netivajadus suureneb pidevalt.
ei maksa, riik annab 70% aga kes maksab ülejäänud? mitte keegi, järelikult jääb kasutamata ka see 70. vastuseks tarkurile indropro, minu osa on makstud, ootan millal teised panustvad _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
metsa ei vii operaator masti ega optikat, raadiolink on vist mõnes kohas tehtud ja tehtav kui masti ja toitekoht võtta on.
Selles viimases võib küll kahelda, isegi kui selgelt sai öeldud et raadiolingi tegemiseks on olemas seadmed, kaablid, mees kes tohib käia mastis ja oli ka korduvalt konkreetses mastis töötanud, 100% oma finantseering, toitekoht vabalt võtta, optikaga mast, siis (igasugune) vastus jäi saabumata, lubati koosolekul ära otsustada ja sinna see jäi...
Aastaid ignoreeritud tõsiasja, et andmemahud kasvavad. Asi pole isegi neis, kes gigade kaupa torrenti tõmbavad vaid selles, et mida aeg edasi seda rohkem on erinevaid seadmeid internetis alates arvutitest kuni triikraudadeni.
Riigid ja telkod promovad oma IoT asja, heietavad ulmefantaasiaid iseliikuvatest autodest, mis omavahel reaalajas suhtlevad, aga mida pole on võrk, mis seda datat massiliselt läbi laseks. Mobiilsidevõrgud ka amortiseeruvad ühel hetkel. OK. Mastid vast läbi ei roosteta niipea, aga seadmed ja tehniline pool varem või hiljem amortiseeruvad. Rääkimata vasepaarivõrgust....
Indeed. Varsti hakatakse juba 6G jahvatama. Sisuliselt vahetatakse seadmeid jälle. Lisatakse sinna jälle paar tehnoloogiat uurde ja siis tuleb juba 7G kus on paar tehnoloogiat juures. Iseasi kas kasutaja jaoks see midagi annab juurde. Tehnoloogiate pärast vananeb.
IoT on riskantne hoida igasugu random saasta koduvõrgus sest neid häkitakse ja sealt häkitakse võrgu arvutitesse ja siis ise tead. Kõike pakutavat ei saa osta. _________________ Punktkeevitus patareidele/akudele. Akutrelli/laptopi/e-bike. PM
viimati muutis XeStAiSy 19.10.2025 19:17:24, muudetud 2 korda
IoT on riskantne hoida igasugu random saasta koduvõrgus sest neid häkitakse ja sealt häkitakse võrgu arvutitesse ja siis ise tead. Kõike pakutavat ei saa osta.
Aga miks eraldi VLAN ja kitsad tulemüürireeglid ei võiks lubada koduvõrgus turvaliselt "random IoT saasta" kasutada?
IoT on riskantne hoida igasugu random saasta koduvõrgus sest neid häkitakse ja sealt häkitakse võrgu arvutitesse ja siis ise tead. Kõike pakutavat ei saa osta.
Aga miks eraldi VLAN ja kitsad tulemüürireeglid ei võiks lubada koduvõrgus turvaliselt "random IoT saasta" kasutada?
Lahendusi on erinevaid kuidas mikrosegmeneeerimine saavutada. _________________ IsAiUseful.com - tee oma esimesed sammud kohaliku AI suunas
next.Insiders - koht mängijatele ja tehnikahuvilistele toredaks ajaveetmiseks.
PT: Sony XE90 & LG C1 värvi kalibreerimine
Kuna Telia pakutav ruuter jääb nii wifi leviala kui jõudlusega jänni (restardib koormusel), siis plaan oleks "uuem ja ägedam" vaadata väljaspoolt - kas keegi oskab kosta, miks mitte valida TP-LINK Archer AX73, 120€ hinnaga.
Leviala sa uue ruuteriga naljalt ei paranda, levi piirab eelkõige klientseadme raadio võimekus. Kui leviala on väike, on lahenduseks täiendavad access pointid.
Koormusel restartiva rendiruuteri ma vahetaks lihtsalt välja, ja siis vaataks edasi. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Mesh on selleks puhuks kui tõesti üldse apde jaoks kaablit vedada pole võimalik. Ja pmst on neid meshi jublakaid igasse tuppa vaja. _________________ Mida Ott ei õpi, seda Egon ei tea.
Tahaks leviauku näha, siis piisab kui reisid rongiga Tallinnast Tartusse.
Just. Suur leviauk on näiteks Kehra ja Aegviidu vahel. Tasub sinna kanti seenele või mustikale minna, isegi 2G levi ei ole.
Rongiga sõites on üle 10 minuti "No service" ees. Levi kaob Kehra ja Lahinguvälja vahel ning naaseb Aegviidu keskusesse saabumisel. (2 peatust leviaugus)
Ma ikkagi aru ei saa. Eesti Telefon sain omale nsvl ajal ehitatud kaablikanalisatsiooni. Ilmselt see ikka muutumatul kujul säilinud pole ehk on omajagu renoveerimist olnud. Teised võiks ju ka ehitada. Võiks ka omavahel kokku leppida, et pole mõistlik kui kliendini 10 kaablit veetakse ja teha eraldi firma, kus kõik osanikud on ja võrdsetel tingimustel võrku kasutada saavad. Aga suurt midagi pole tehtud, võib-olla kuskil vaid mõni kohaliku tähtsusega projekt.
Hakatakse vaikselt sondeerima pinda lätlaste "järeletegemiseks" ...
napoleon, Eesti Telefon sai kõik need maa-alused sahtid ja fiksvõrgu tõesti "pärandina" NSVL-i lagunemise tulemusena. See ongi vaks vahe, et kuulus riigile läbi riigiettevõtte ja praegu mitte. Meie omad targad poliitikud tol ajal otsustasid asja erastada, lootes, et saavad hea diili eest kaasaegse sidevõrgu ja raha riigikassasse. Tegelikult aga veetakse suurem osa kasumist riigist välja juba aastakümneid 3, eestlane maksab kaablineti eest kordi rohkem, kui lähinaabrid ja areng on ka toppama jäänud.
Pole võimatu, et see teema 2027 Riigikogu valimistevankri ette rakendatakse. Sest ma usun, et Eestis oleks tegemist ennekõike poliitilise tagapõhjagaga lükkega sest ilma poliitilise tahteta lätlaste järeletegemist ei tule.
Vaja rahvale nt serveerida, et taastame "sidevabaduse" vms... Kui see taristu kuuluks riigile, saaks riik kindlasti ka raha riigieelarvesse rentides need sahtid eraoperaatoritele välja nagu Elektrilevi praegu kasseerib raha elektrivõrguga liitumise eest. OK taristu hooldekulud muidugi jäävad, aga minu arvates on see siiski põhimõtteline asi, et sidetaristu on strateegiline taristu ja peaks kuuluma riigile.
BA79, see rong on juba läinud. Pole mingeid hoobasid Telia käest see taristu ära võtta ja natsionaliseerida. Seega peaks selle üsna krõbeda hinna eest ostma.
Teiseks, riik ei pruugi olla sellele hea peremees. Tänasel valitsusel läheks kohe pirn põlema, et tõstaks seal ka hinda.
Kolmandaks, ma ei tea mis tulevik toob. 5G kiirused juba osaliselt konkureerivad kaabliga. Kui tuleb 6G või 7G või mis iganes, siis mingi hetk eraisikul seda kaabliga ühendust võib-olla vaja polegi. Ja see tulevik ei pruugi olla kaugel.
napoleon, OK, aga üldjoontes oleksin 6/7G levialakatvuse osas suhteliselt skeptiline, kui isegi kaasaegse 4G/5G leviala katmisega on probleeme (operaatorist sõltumata).
Upload jätab 5G otsas soovida, aga download osas täiesti võrreldavad kiirused. Kusjuures 5G mõõdetuna telefoniga diivanil istudes, mingit väliruuterit, väliantenni vms. pole.
Setomaa kui linnainimeste mõistes perifeeria, omab väga head 5G levi, kui üks teatud pisike auk välja arvata. Aga noh, seal ju piirivalve kah. Neil peab interveeb kogu aeg olemas olema. _________________ M: Intel i5 4590 protsessorid M: HP Elitedesk 800 G3 SFF M: HP Elitedesk 800 G2 Mini 35W
Ma ikkagi aru ei saa. Eesti Telefon sain omale nsvl ajal ehitatud kaablikanalisatsiooni. Ilmselt see ikka muutumatul kujul säilinud pole ehk on omajagu renoveerimist olnud. Teised võiks ju ka ehitada. Võiks ka omavahel kokku leppida, et pole mõistlik kui kliendini 10 kaablit veetakse ja teha eraldi firma, kus kõik osanikud on ja võrdsetel tingimustel võrku kasutada saavad. Aga suurt midagi pole tehtud, võib-olla kuskil vaid mõni kohaliku tähtsusega projekt.
ma tean et sa ei saa. ja kuidas aga selgitada, no keegi ei oska. põhjus nr 1 miks eestis ei saa netti , on ÄRI. ei ole vahet, on see telia, elasa, elisa, tele2, enefit, jne. kui kõik on selle kaabelduse otsas ainult kasumi saamise eesmärgil, siis ei saagi seda netti saamagi. tuleb luua täiesti eraldiseisev ühing, mis ei sõltu, ei ole moodustatud, ei anna aru ühelegi eelpool nimet. firmale. see ühing omab kõiki kaableid - baas ja jaotusvõrk. teised ei saa ehitada, sest telia on linnades ees, ja maal on takistuseks ÄRI. alates sellest hetkest kui nett astub ärist välja on seda võimalik ka saada. 5g tänasel päeval ei ole lahendus , sest elisa kiirpaat läks pauguga lõhki, kui seda proovitud sai _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
RCC, Saad, kindlasti saad. Ainus erinevus on on see, et maksad ikka kõik kulud kinni.
Misiganes tulemus oleks.. võrdle Elektrilevi ja EE olukorda, tahad maksta rohkem, saab. Kui see hetk tekib, siis on mingi teine häda.
Ehitavadki, aga Telial on tänu "pärandile" niivõrd suur edumaa, et kui mingi megafirma meile ei tule kes on valmis investeerima miljardeid parralleelse sidevõrgu väljaehitamiseks (või riik ise valmis sellesse investeerima), siis on suht võimatu Teliaga konkureerida. Nagu sa ise ka ütled ei ole see üldse mõistlik. Veetorustikud, elektriliinid jms ei ole meil ju samuti nii dubleeritud, et iga firma ehitab välja iseenda üleeestilise taristu.
napoleon kirjutas:
BA79, see rong on juba läinud. Pole mingeid hoobasid Telia käest see taristu ära võtta ja natsionaliseerida.
Lätis seda suudeti. Meil on ainult vabadused miks ei saa.
napoleon kirjutas:
Seega peaks selle üsna krõbeda hinna eest ostma.
See on paratamatu, aga pikas plaanis odavam, kui lasta Rootsi firmal kasumit välja tassida.
napoleon kirjutas:
Teiseks, riik ei pruugi olla sellele hea peremees.
Irooniline. See on täpselt sama vanadus millega kunagi need erastamised tehti. 90'ndatel võis see isegi tõsi olla, aga tänasel päeval on see hale vabandus.
Ühtlasi kas Telia on siis nii suurepärane peremees olnud või? Kui nad oleksid nii head olnud, siis me ei räägiks siin tänasel päevalt tagasiostust.
Sama lugu oli ju Tallinna Vee osalusega. 2001 müüdi see Jüri Mõisa juhtimisel Inglastele. 2021 osteti Inglased kallilt välja ja enamusosalus läks tagasi Talinna Linna kätesse.
napoleon kirjutas:
Tänasel valitsusel läheks kohe pirn põlema, et tõstaks seal ka hinda.
Kahe aasta pärast ei pruugi meil enam sama valitsus olla. Enamus meie valitsusi pole ettenähtud nelja aastat vastu pidanudki samas koosseisus.
napoleon kirjutas:
Kolmandaks, ma ei tea mis tulevik toob. 5G kiirused juba osaliselt konkureerivad kaabliga. Kui tuleb 6G või 7G või mis iganes, siis mingi hetk eraisikul seda kaabliga ühendust võib-olla vaja polegi. Ja see tulevik ei pruugi olla kaugel.
Õhu kaudu leviv võrk on ja jääb alati toeks, aga see ei saa puhtfüüsiliselt asendada kaablit.
Viide ehk latentsus jääb alati kõrgemaks. Lisaks leviala ja mahupiirangud.
5G kiirused konkureerivad ainult kõige madalma kiirusega kaabliga. Stabiilset ja igal ajal garanteeritud 1G (rääkimata 2,5G) meil ei näe ilmselt ka 6G, kui see järgmisel kümnendil levima hakkab.
Pealegi mahu ja kiiruse vajadus tõuseb pidevalt. Olgu, tädi Maali kuskil keset metsa saab oma meilid vaadatud ja panka kasutatud, aga mobiilne internet keset linna nii, et üle selle jookseb IPTV, Internet, IoT ja kõik muu igal hetkel minimaalse garanteeritud kiiruse ja viitega on umbluu. Mida rohkem inimesi juhtmevaba võrku kasutama hakkab, seda kehvemaks iga individuaalse kasutaja kiirus muutub. Eriti tipptundidel.
Ei kao ka kaabel kuhugi. Kunagi ennustati ju samamoodi, et sülearvutite tulekul kaovad lauaarvutid ja tahvelarvutite tulekul kaovad sülearvutid.
RCC, Saad, kindlasti saad. Ainus erinevus on on see, et maksad ikka kõik kulud kinni.
Misiganes tulemus oleks.. võrdle Elektrilevi ja EE olukorda, tahad maksta rohkem, saab. Kui see hetk tekib, siis on mingi teine häda.
kas sa oskad mulle tuua ühegi usutava põhjuse, miks ma peaks teliale veel omakorda (ja elasale, enefitile) omast taskust nende endi võrku ehitama? kas sa haiglas ravid end ise, last koolitad kodus jne? netiga tuleb asi samamoodi paika panna. _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
RCC, Saad, kindlasti saad. Ainus erinevus on on see, et maksad ikka kõik kulud kinni.
Misiganes tulemus oleks.. võrdle Elektrilevi ja EE olukorda, tahad maksta rohkem, saab. Kui see hetk tekib, siis on mingi teine häda.
kas sa oskad mulle tuua ühegi usutava põhjuse, miks ma peaks teliale veel omakorda (ja elasale, enefitile) omast taskust nende endi võrku ehitama? kas sa haiglas ravid end ise, last koolitad kodus jne? netiga tuleb asi samamoodi paika panna.
Paljudes kohtades eestis haiglas ja koolis käimine näebki välja umbes selline. Niiet võiksid oma netimurega täitsa vait olla
Mis see peamine mure netiga on? _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
eks ta sihuke keeruline olukord on. esmalt riigilt "päritud" kaablikanalisatsiooni (mis ma pakun on küll suures osas täielikult uueks ehitatud, kus seda teha annab) ja teiselt ise ehitatult on tekkinud selline turumonopoolne seisund. lumepalli efekt. üks paneb iga aasta mitukümmend milkut maase, teine heal juhul ühe või paar (ja sedagi tõenäoliselt kõige "magusamatesse" piirkondadesse ehk siis magalad ja seal on näha, et vali opekat kuidas tahad). kiud ei ole selline asi, mis aastaga mädaneb, pigem on kasutusaeg kümneid aastaid. loe kõik need aastad kokku ja siis pole üllatus, et ühel hetkel paistab, et kõik on ühe käes.
üks lisa noot, mis näitab, et ega põhikonks on selles, et teised tegelikult koonerdavad: siin 10+ kond aastat (võibolla isegi rohkem) tagasi käis riigi (ELASA) massiline optiline kiuvedamine, mis oli mõeldud maakonna keskustesse ja mobiilimastideni (mitte otseselt lõppklientideni). mitmes kohas tegi telia nii, et lisaks Elasa maetud kiule, pani sama ehituse ajal ka enda oma oma rahadega kõrvale. märksa odavam on matta kiudu maasse, kui kopp on juba kõik lahti kaevanud ja load on kõik olemas ja töö käib. tavaline 24F magistraalfiibri hind on köki-möki, üksikud protsendid kogu ehitusest. teised opekad ei raatsinud aga oma raha juurde panna, lootsid odava elasa rendi peale. nüüd siis virisevad tagantjärele; täielikult enda viga. see puudutab muidugi eelkõige provintsipiirkonda.
siin võib viriseda ja näpuga näidata, aga fakt on see, et ega teised ei taha ehitada. mitte ei saa. vaid just ei taha.
RCC, Saad, kindlasti saad. Ainus erinevus on on see, et maksad ikka kõik kulud kinni.
Misiganes tulemus oleks.. võrdle Elektrilevi ja EE olukorda, tahad maksta rohkem, saab. Kui see hetk tekib, siis on mingi teine häda.
kas sa oskad mulle tuua ühegi usutava põhjuse, miks ma peaks teliale veel omakorda (ja elasale, enefitile) omast taskust nende endi võrku ehitama? kas sa haiglas ravid end ise, last koolitad kodus jne? netiga tuleb asi samamoodi paika panna.
Sa oled lihtsalt juut. Selle asemel, et see 200-300€ ära maksta ja oleks kaabel kodus olemas, vingud siin vaid aastaid ilma igasuguse tulemuseta.
Ning jah, kuigi ma maksan sots maksu siis kahjuks hambaravi eest pean ikkagi kse maksma ja emo pole ka teab mis tasuta enam.
Eks kui kiirabiga haiglasse vaja last sõidutada või miskit siis hakka ka samasugust kelbast ajama ja las pigem sureb ära. Peamine ju, et sa sentigi maksma ei peaks. Kui sa juba mingid random põhjused mängu tõid, paneme siis ikka normilt üle võlli. _________________ LehesFoto - Täis suvaklõpse ja muud
300 on enefiti teema, ja ka see pole võimalik, jutt on ikka elasa trass, kahe kaevu vaheline - 6k , justnimelt kahe kaevu, mitte tuppa, voodi alla jne. seni kuniks seda osa tegema ei hakata, seniks netti eestis ei saa, mujal maailmas pole sellist asja et asud kaablist 40cm kaugusel, aga liitumispunkt on teispool riiki. _________________ Ära suurenda telia kasumit - lõpeta leping! 20/4 pole eriline max kiirus. 1992 kaaperdas telia neti
Tomorrow, kusjuures ma arvan ka , et nii üle õhu, kui ka kaabel (optika) võiksid teineteist pigem täiendada. Aga üle õhu lahendus ei hakka iialgi asendama optikat. Jaapanis on ja mitmetes riikides on 10Gigabit tavaline. Ent Gigabit etherneti puhul on nihutatud piire juba 100Gigabit peale. Googeldamise tulemusena lugesin, et Hiina kesktelevisioon (CCTV) kasutab pilveteenuste pakkumiseks oma süsteemides 100G võrgukaarte. Kaablikiirused on ja jäävad edestama üle õhu lahendusi.
Eile sai tuttava pool pead murtud, miks ta enam kaamerasüsteemi salvestile ligi ei saa. Ja mis siis selgus...
Tuleb välja, et mingid Telia ruuterid omastavad enesele veel teisegi sise-ip 192.168.1.2. Ja kui mõni kohalik seade on sama ip peale käsitsi pandud, siis ongi jama majas.
IP scan annab tulemuseks 192.168.1.2 TeliaLXC.lan
Ruuter on Telia X2
Põgus otsing leiab siit teemast ainult ühe lause, kus keegi soovitabki mitte 1.2 aadressi kasutada ja mainib "Airties mesh"i. See peaks siis vist olema Telia Smart Wifi teenus. Minu tuttaval seda igatahes kasutusel ei olnud.
Ise leidsin veel ka rootslaste foorumitest hädalisi, kes ka ühel hetkel enam oma sisevõrgu seadmetele ligi ei saanud, kuna 192.168.1.2 võttis Telia ruuter endale.
Veelgi enam - üks 7a vanune artikkel räägib mingist Telia API'st, mis paistab ka sama lisa-aadressiga seotud olevat. Kas see reaalselt ka Rootsis käima on läinud, on iseasi..
https://neo4j.com/blog/network-and-it-operations/scaling-neo4j-to-millions-of-homes-with-kubernetes/
Loodetavasti leiab otsing nüüd edaspidi selle postituse märksõnade abil ka üles ja jääb teistel vähem peamurdmist. Ehk mõni asjaosaline kommenteerib ka.
Lihtsalt ääremärkusena, et enamasti on mõistlikum teha DHCP serveris static lease kui seadmele käsitsi staatiline ip panna.
Aga on muidugi erijuhtumeid kus seadmele käsitsi ip määramine võib vajalik olla.
Kindlasti on mõistlik, ainult et hetkel käib jutt Telia ruuterist. Mis kõik selle tarkuse kipub ära unustama. _________________ Experience is what you get when you don't get what you want.
Kas uuemad Telia ruuterid teevad seda? Mul on Inteno 192.168.1.1 ja APdena seadistatud Zyxeli ruuter 192.168.1.2 ja Huawei ruuter 192.168.3.1. Inteno pole endale kunagi teist IPd võtnud.
Tahaks leviauku näha, siis piisab kui reisid rongiga Tallinnast Tartusse.
Just. Suur leviauk on näiteks Kehra ja Aegviidu vahel. Tasub sinna kanti seenele või mustikale minna, isegi 2G levi ei ole.
Rongiga sõites on üle 10 minuti "No service" ees. Levi kaob Kehra ja Lahinguvälja vahel ning naaseb Aegviidu keskusesse saabumisel. (2 peatust leviaugus)
Ma pakun, et sellele "No service" asjale aitab kaasa metallist kastis loksumine. Väljas levi on, aga sitt. Üleõhu netist rääkimata
Mul Rakveres teiselpool Vallimäge viskas 4G režiimis õues iPhone No Service ette. Mobiilne net või asi, kui isegi kõned sellises olukorras läbi ei lähe!
Miks 5G ei kasuta? _________________ Every version of the garment appears to be sold out online, with prospective shoppers given the opportunity to join a waitlist.
sa ei või postitada uusi teemasid siia foorumisse sa ei või vastata selle foorumi teemadele sa ei või muuta oma postitusi selles foorumis sa ei või kustutada oma postitusi selles foorumis sa ei või vastata küsitlustele selles foorumis sa ei saa lisada manuseid selles foorumis sa võid manuseid alla laadida selles foorumis
Hinnavaatlus ei vastuta foorumis tehtud postituste eest.
:: KKK
:: otsing 
:: statistika
:: kasutajate nimekiri
:: kasutajate grupid
:: registreeri
teata moderaatorile
Spoiler 
kusjuures ma arvan ka , et nii üle õhu, kui ka kaabel (optika) võiksid teineteist pigem täiendada. Aga üle õhu lahendus ei hakka iialgi asendama optikat. Jaapanis on ja mitmetes riikides on 10Gigabit tavaline. Ent Gigabit etherneti puhul on nihutatud piire juba 100Gigabit peale. Googeldamise tulemusena lugesin, et Hiina kesktelevisioon (CCTV) kasutab pilveteenuste pakkumiseks oma süsteemides 100G võrgukaarte. Kaablikiirused on ja jäävad edestama üle õhu lahendusi.