[elukaz]

Kui lisa siis kõlab hästi, tavaliselt konti ikka siis vaja kui päike paistab

[degreal]

[ref]

[RassK]

Komfovendi tavaline vent läks integreeritud soojuspumbaga vastu vahetusse. Torustik tuli vaid isoleerida jahutuse jaoks, mis oligi ta põhiline idee. Talvel siis veits säästab küttekulult ka, muidu olid ainult tennid õhu eelkütteks aga nüüd siis soojuspump teeb veidike odavamalt.
Kindlasti ei ole too põhikütteks mõeldud aga suure õhuvahetuse korral kulub sedagi energiat mitusada kWh kuus. Jahutus toimib täitsa viisakalt. Korteri jaoks oli ainukene variant kuna välisosa ei luba keegi kuskile seinale toppida, veel vähem freesida fassaadi.

[ref]

[RassK]

[ref]

RassK,

See küll eeldaks mul päris mehist ümberehitust (füüsiliselt vaja kuhugi paigutada, hetkel lihtne-pisike domekt 250) aga... kaalub.

[RassK]

ref, kui sul luba olemas läbi lae minna, siis ma mõtleks tõsiselt selle peale Jääb ära müraprobleem ja saab suurema jahutusvõimsuse. Samas filtrite vahetamiseks pead ronima katusele.

Kui ma ei eksi, siis sellele (RHP 600) saab osta välise kesta ümber. Samas ventileerimise mõistes võib see olla räige overkill (oleneb pindalast / kuupmeetritest) ja kindlasti maksab ka mehemoodi. RHP 400 projekt läks juba 8k€ kanti + klapid (optional).
https://www.komfovent.com/en/products/rhp-600-u-c5-186

[ranel]

[RassK]

ranel'l on muidugi hea point, mille ma unustasin. Mul oli lihtne case: olemasolev ventilatsioon oli projekteeritud 373 m3/h jaoks ja uus masin tuli 392 m3/h. Samuti balanssi hoiab mul süsteem automaatselt (rõhuanduri ja klappide abil).
Ekstreemsemate muudatuste käigus peab veenduma tõesti, et torustiku läbimõõt oleks ka vastav.

[new1]

Mul siin plaanis kortermajas õhksoojuspumba legaliseerimine ära teha, korteriühistu poolt on luba olemas rõdule paigaldada see välisosa. Kui korteriühistu poolt luba olemas, kas siis linn (Tartus asub siis) võib ikkagi veel midagi kobiseda ja mitte nõusolekut anda?

[RassK]

Võib kindlasti, linnal on asjast hoopis oma nägemus kui korteriühistul. Ala kui on otsustatud, et tänavalt ei tohi näha olla, siis pead ära peitma jne.

[NightStriker]

--

[new1]

Mõtlen ennekõike seda, et mul selline rõdu kõrval sopistus https://photos.app.goo.gl/E61JN8gfABa9VHwA6 ja sinna oleks hea fassaadiga sama tooni see karbik panna torude jaoks, ei peaks toas sees lammutama, see jupp seal väljas fassaadi peal alla poole meetri pikkuselt oleks. Mul see korter asub äärelinnas ja vaade on mingi laohoone põõsa taga, st keegi otseselt seda seal kunagi ei näeks nagunii, kas see on mingi argument neile seal? Või kas keegi tuleb reaalselt vaatama ka seda lahendust seal väljast, et kuidas on umbes? Ja mul olekski seda sinna ainult suvel jahutamise jaoks tarvis.

[Markos]

Kütteperiood tuleb. Otsustasin gaasikatla ämblikuvõrkudest puhtaks nühkida ja see talv käima panna, kui elekter kalliks või temperatuurid väga madalaks kisuvad.

Edit: Katlale sai hooldus tehtud. Üsna üllatav oli, et 4a seisnud katel suurt midagi ei vajanudki. Paisupaak on pekkis, see tuleb vahetada. Testrun 3 ööpäeva näitas, et funkab küll. Lükkasin ta sooje vee tootmise reziimile. Siit nüüd küsimus, kas gaasikulu ongi tõesti nii suur ? Kuum vesi on seatud 50 kraadi peale, reaalsuss tähendab see ca 54 kraadi tsükli lõpus ja kütab ta nii 4-5 korda ööpäevas, et tempi hoida. Aga gaasikulu on ca 2 kuupmeetrit ööpäevas. Kuna varem kogemust pole gaasikateldega, siis kas see on normaalne number ?

[bladerunner]

Mul on 2007.a. paigaldatud "lollkatel", st mitte kondensaat ja küttis see 200L boilerit kuni eelmise kevadeni. Temp oli seatud ~60-65'C peale (tol hetkel ei osanud hooldusmenüüst täpset numbrit vaadata).
Üksikute päevade tarbevee tootmise kulu ma otseselt mõõtnud pole, küll aga võin välja tuua mõnede suvekuude kulu, kus oli ainult tarbevesi + põrandaküte (niisked ruumid põranda anduritega).
06.2022 - 79m3 (835 KW)
07.2022 - 35m3 (373.1 KW)
08.2022 - 34m3 (362.4 KW)

Ja ma miskipärast arvan et 06/07.2022 oli ka põrandaküte päris väljas sest hind oli päris krõbe - 1.32€/m3.
st. kui vaatan varasemaid aastaid (2018-2021), kui hind oli 0.17-0.3 vahel, siis on 3 suvekuu summaarne tarbimine olnud 250-260m3 vahemikus läbi aastate.
Aga jah, siis on ka põrandaküte vähesel määral taga olnud.

Vast oli abiks.

[Markos]

[miq1988]

Mingi hetk ilmselt jõuab maakütte majja. Kas sinnajuurde oleks mõtet panna mingi väiksemat sorti puukatel kuhu siis suure pakasega mõni nott alla visata . Korsten olemas, puid tuleb naguinii sauna jaoks teha.

[napoleon]

Backup võiks igal juhul olla, see maaküte sul elektrikatkestuse korral vist väga pikalt ei tööta. Lihtsalt katla tsirkulatsioonipump võib üsna pikalt UPS pealt ka elada. Või kui eriti hästi tasakaalu on aetud, siis saab isegi ilma pumbata hakkama.

[ranel]

[degreal]

https://www.kliimaseade.ee/abiks-alla/espl/soojuspumba-dimensioneerimine/
Kas vastab tõele et üledimensioneeritud pump lülitub liiga tihti sisse välja ja seetõttu on kasutegur kehva. Aga kui talv läbi hoida sees +8c suvilarežiimi siis on pump antud olukorra jaoks ekstreemselt üledimensioneeritud mis tähendab et on ka ekstreemselt ebaefektiivne?

[elukaz]

Ilma inverterita on-off pump jah. Kui selliseid veel tehakse.

[kyrvas]

Oli üledimensioneerimisest juttu ühe paigaldaja-hooldusmehega.
Ta oli isiklikult üledimensioneerimise poolt ja kirus müügimehi, kes loomulikult tahavad kliendi võimalikult odava seadmega konksu otsa saada.

[Janis]

Palju mingis 200l õhkvesi paagis vaske võib olla tarbeveespiraalina? Jäi üle selline paak.
Sai hiljuti 250 euriga üks CO2 õhk vesi monoblock komplekt sebitud ja integreerisin oma praeguse süsteemi külge Lasen kuskil -5 kuni -10 kraadini sellega ja edasi lülitab pelleti peale.
Kui nüüd paagis mõistlik kogus vaske oleks, siis oleks eriti hea diil kokku

[degreal]

[Janis]

Paak ikka vahel jah, see oli enne olemas juba. Automaatika keelab ja lubab nende töötamist vastavalt elektri hinnale ja välistempile.
Eks peab veel täpse confi aja jooksul välja katsetama.

[kyrvas]

Kuulge teadlased, aidake oma tarkusega.

Sõber väljamaal, aga näeb, et ühe toa põrandaküte ei tööta.
Ajam on kollektoril avatud asendis, aga tuba külm.

Mis kuradi jama seal olla võib?
Kollektor ptsis?
Kui reguleerventiil oleks ptsis siis ajam vist oleks kinnises asendis..

Lubasin nv-l minna vaatama, aga ei tea asjast suurt midagi.

[Anti112]

Ajam võib ju lahti olla, aga ventiil ise füüsiliselt kinni kiilunud...

[kyrvas]

okei... ühesõnaga see ajam annab ventiilile võimaluse avanueda, aga kui ventiil kinni kiilunud siis lihtsalt ei avane.

Ventiili vahetus suur kepp?

[lauri]

[Anti112]

Mul vana kollektoriga oli ka igasügisene traditsioon, kollektor sai uue vastu vahetatud ja nüüd käivad ilusti.
Ma ei tea kas eraldi neid ventiile üldse vahetada saabki.
Kollektor maksab sõltuvalt kontuuride arvust kuskil 100-200€ vahel, nii et mõistlikum see korraga ära vahetada: https://www.feb.ee/et/kute/porandakute/kollektorid

[avrn]

Süsteemi rõhkudele tasub ka tähelepanu pöörata.
Olen näinud asja, mil vaevumärgatav leke. Süsteemi rõhk langes nulli ja vist isegi kergesse vaakumi, sestap võttis kuskilt õhumulli vahele ja 2. korrusel olev kontuur enam ei toiminud. Siis tuleb kontuur õhutustada ja leke üles otsida.

[RassK]

Oleks vaja maale 200 ruudu peale õhk-vesi kütet. Puukatel, radikad ja miski tonnine akupaak on olemas. Mida üldse nende puhul tähele peab panema? Mille järgi valida seadet?

[miq1988]

Mul üks tuttav kütte/jahutussüsteemide paigaldaja ütleb, et kui endale head asja tahad siis mitshubishi zubadan.

E: omaltpoolt küsimus. Keegi kasutanud põrandakütte torus (lisaks dest. veele) ? Võiks lisada ?

[Markos]

[miq1988]

[Markos]

[Sold OUT]

Katlakivi vast ei teki nii madalatel temperatuuridel

[Markos]

[Equinox]

Küsiks nõu ja arvamusi. Nimelt korteris toas (25m2) praegu põhiküte ahiküte (puu) ja lisaks õliradiaator (800W). Tavaliselt ahjuga kütan peale tööd ja siis õliradikas jääb päevaks tempi hoida ning mõnikord kui pole nädalavahetuseti kodus siis hea kui õliradikas natuke ikkagi toas sooja hoiab. Õliradiaator mingi vana veneaegne ja hakkab otsi andma, lisaks 800W kippus -15C ja üles jaoks tegelt väheseks jääma, et ei jaksa tuba soojas hoida enam. Mõlgutan mõtteid uue ostmisest. Vaatasin, et juttu tehakse ka uutest infrapunapaneelidest. On kellelgi nendega kogemusi või on mõtet õliradiaatori asemel seda panna?

[napoleon]

Otse elektriga küttes tegelikult suures plaanis väga vahet pole. Kõik kulutatud kW läheb nii ehk naa toa kütmiseks.
Kui õnnestub hea hinnaga raud sebida, siis radika asemel "kulda kaevata" võib isegi kasulikum olla, kulutatud energia läheb ikka toa soojendamiseks, aga natuke kaevab kulda ka.
25m2 korteri puhul ma üle ei mõtleks.

[ranel]

[napoleon]

Ma ei väidagi, et see küttekulu väike on. Aga väidan seda, et kas radiaator, puhur, kullakaevaja või miski moodne IR soojendaja ei muuda kulu märkimisväärselt.
Soojuspump muudaks, aga seda pole ju valikuna mainitud.

[Markos]

[miq1988]

Keegi maaküttele projekti on lasnud teha ? Kuhu suurusjärku hinnad jäävad ?

[napoleon]

Ehituse valdkonnas on see ju riigisaladus. Keegi ei taha isegi suurusjärku öelda, kõik tahavad kohapeale pakkumist tegema tulla kuigi tahaks suurusjärgugi teada saada enne.

[miq1988]

No mul pole kohapeal midagi teha. Süsteem paigas ja toimib, vaja ehitusteatise jaoks projekti. Parim lahendus oleks muidugi, et keegi jagaks enda vms projekti mille põhjal saaksin ümber teha endale sobivaks

[Markos]

Ehitusseadustik (§ 36) sätestab, et ehitusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise ehitamise alustamist.

[miq1988]

Sellest suurusjärgust oleneb, et mis on edasine tegevus. Hind sobiv, lasen valmis teha. Pole sobiv teen ise nt, kui nõutakse minu allkirjast kangemat siis küll tolle leiab odavamalt.

[Janis]

Kui ise teha oskad siis polegi ükski hind sobiv