[elukaz]

Panin ühte kilpi kokku ja mõtlesin et kuidas oleks parem pen lahutust teha, jutustasin veits gpt-ga et hindaks riske ja jõudsime sinnamaale:

Spoiler

✅ Kui PEN ühendatakse N-latile

(ja PE-latt saab ühenduse ainult silla kaudu), siis:

Ainus reaalne riskistsenaarium on:

Sild katkeb
+ PE kaob
+ seadmes/korpuses tekib isolatsioonirike (faas korpusele)
+

RVK puudub või on rikkis, või

korpust ei puudutata, mistõttu RVK ei saa rakenduda.

⚠️ Mida see tähendab ohutuse seisukohalt?

Kui RVK töötab, siis korpuse rikke korral käivitub see ikka — isegi kui PE puudub — kui inimene moodustab vooluringi, ja rikkevool liigub läbi tema.

Kui RVK puudub või on rikkis, ja PE kaob (sild katki), siis korpused võivad jääda faasipingesse — ja inimese puudutus võib osutuda eluohtlikuks.

Korduvmaandus võib teatud määral maandada korpust, kuid kõrge maandustakistuse korral ei pruugi see olla piisav, ja korpusel püsib ohtlik pinge.

🟡 Seega:

"Vale" ühenduse (PEN → N) peamine risk realiseerub ainult siis, kui mitu asja korraga valesti lähevad:

sild katkeb,

korduvmaandus on halb või puudub,

RVK on kas puuduv või rikkis,

tekib korpuse rike,

ja keegi puutub seda.

Mitte võimatu, aga äärmiselt ebatõenäoline — palju haruldasem kui neutraali katkemisega seotud ülepinge ja tulekahjurisk "õige" ühenduse korral, kus üksainus silla katkemine võib probleemi põhjustada.

🎯 Kokkuvõte:

Jah, sinu "vale" ühendus on reaalses maailmas ohutum, kui RVK töötab ja korduvmaandus on olemas.
Standarditest küll kõrvale kaldutakse, kuid füüsikaliselt risk on väiksem, sest neutraal ei kao ära,
ja korrosiooniga silla katkemine ei põhjusta kohe tõsist tagajärge.

Ehk siis kuidas on ette nähtud kilbi ühendus kui on ainult N ja PE latid mis ühendatakse sillaga, kumma lati külge tuleb ühendada sissetulev PEN ja kuidas reaalselt tehakse?

Ja kui korduvmaandus suudab 30mA alla neelata mis riskid üldse jäävad?

[Scott]

Mõtlen, et kui tihti seda silda on lahutada vaja... ainult mõõtmiste ajal. Kui tihti neid mõõtmisi tehakse? Ehk kuna PE ja N peavad elektriliselt olema ühendatud, siis võiks see ühendus olla selline jäme, et ei tekigi kahtlust ega võimalust katkemiseks ja korrodeerumiseks. Paneks kohe kaks silda - selliselt, et need oleks näha ja hooldatavad. Kui on kahtlust, puhastad ühte ja sel ajal teine töötab.

[Janis]

Ma paneks nende ühendustega, mis on mõeldud sissetuleva kaabli jaoks. Seal faasidele ja siis üks neljane koro/sinine ühendus - seal lahutaks ära

[Jerry]

mina olen lahendanud sellise ühendusega https://www.onninen.ee/ensto-hargnemisklemm-al-cu-ke66-3-2-5-50-koro/p/ABP943

mõõtjatele ja inspektoritele on see variant väga hästi sobinud

[elukaz]

värskendasin mälu kuidas omale tegin, lahutus on tehtud juba enne kilpi eraldi harukarbis ja sama klemmi peale jooksevad kokku neutraal, maandus, kordusmaandus ja PEN. Sellist ühendust nimetatakse vist PEN latiks? Ilma selleta peaks tõesti topelt sild olema, mul on kerge foobia neutraali katkemise suhtes

[jägaja]

[Jerry]

[Markos]

[jägaja]

Kui kolmefaasilises paigaldises neutraal katkeb, siis alles läheb "valgeks"

[-Koppel-]

jägaja, palun selgita.

[napoleon]

-Koppel-, ei pruugi valgemaks minna kui kõik faasid on võrdselt koormatud. Aga ilma täiendavate eeldusteta juhtub seda harva.
Nüüd edasi. Faasi ja neutraali vahel on 230V. Kahe faasi vahel on 380V. Edasi oskad vast ise mõelda mis juhtub kui paigaldisse sisenev neutraal katkeb.

[Janis]

Kui kordusmaandus ja rikkekas olemas, siis ei juhtu midagi

[-Koppel-]

Kas ma saan õigesti aru, et väidetakse, et kui neutraal katkeb, siis hakkab senine L1 ja N vaheline vooluahel käima läbi L1 ja L2, või L1 ja L3-e ning muutub seeläbi 380V ahelaks?

[avrn]

[ref]

[jägaja]

[napoleon]

[jägaja]

Selleks, mida need mõõteriistad võiksid näidata N ja PE vahel, on vaja teada elektripaigaldise juhistikusüsteeme. https://petz.planet.ee/elekter/varia/JUHISTIKUD.pdf
TN-C on enim kasutusel, ja TN-C-S on tänapäevasem kasutusel süsteem.
TN-S ja TT on vähemlevinum.

Suurem enamus paigaldisi on enamasti sellise skeemiga TN-C



Uuemad paigaldised TN-S

[elukaz]

TNC suht unustatud juba, TNCS aastakümneid ehitatud.

Muidu nulli katkemisel kõik faasid hakkavad vabaks jäänud sinist oma poole sakutama ja nõrgem annab järele. Kui ühe faasi peal boiler ja teisel telekas siis tekib vooluring-pingejagur kus boilerile jääb natuke ja mis 400V-st järgi jääb saab telekas omale.

Kordusmaandusest on kasu kui see on nii madala takistusega mida pole kodustes tingimustes väga saavutatav. Boileri nulli lähedal hoidmiseks vaja ming kolm oomi ühes alajaama maandusega.

Mis alajaama norm üldse on?

jägaja, see viimane pilt kahtlane, puhas tns?

[jägaja]

jägaja, see viimane pilt kahtlane, puhas tns?[/quote]

[-Koppel-]

Kodudes ei ole ju kusagil mingit releed, mis aitaks neutraali katkemise korral ahelal katkeda?

MCB - (miniature circuit breaker) - reageerib ainult kõrgematele ampritele. Neutraali katkemise korral läheksid pinged üles ja amprid alla hoopis.
RCCB - (Residual Current Circuit Breaker) - reageerib sellele kui L1 peaks lekkima PE-sse. Kui kõik mis läks välja ei tulnud N juhet mõõda tagasi. Aga kui kusagil juure juures neutraal on katkenud, siis see osa ahelast on ju terve. Midagi ei leki maasse. Kõik, mis läks L1-te mõõda välja tuleb ka N mõõda tagasi.... lihtsalt voldid on kõrgemad.

Kas ma saan õigesti aru?

[avrn]

Õigesti.

[napoleon]

Siin teemas on vist mõni päris elektrik ka.
Küsiks, et kui tihti seda üldse ette tuleb, et neutraal läheb katki ja faasid jäävad terveks?
Mingi kaitse nuputaks selleks puhuks vist ise ka välja, aga tõesti pole kuulnud, et sääraseid kaitsmeid keegi väga paigaldaks.

[Markos]

[avrn]

Tõenäosus neutraali katkemiseks on suurem kuskil karumustikas vanade õhuliinide taga. Traat katkeb ja pahandus majas.
Olgu põhjuseks torm, hooletu metsamees või kombainer vms..
On alajaamas tehtavate tööde käigus faas<->neutraal ära vahetada suudetud.
Kus inimese käsi mängus. tuleb ikka eksitusi ka ette.
Pädevustunnistus ei pruugi tähendada kvaliteetset tööd.